Obsah (6)

§ 22§ 20§ 21§ 22l§ 1§ 23

3-11-3057 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 18.aprill 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-11-3057 Haldusasi K.J. kaebus Eesti T

§ 22lg 1 alusel jätta tööandja maksejõuetuse hüvitis K.J.le määramata.

1 2.K.J. esitas 30.12.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 09.12.2011 otsuse nr 311000557 osaliseks tühistamiseks , s.o. tühistamiseks osas, millega jäeti tööandja maksejõuetuse hüvitis K.J.le määramata ja Eesti Töötukassa kohustamiseks taotluse uueks läbivaatamiseks. II KAEBUSE MOTIIVID

1. Salzburg Invest OÜ ettevõtlus ja majandustegevus olid nimetatud äriühingu pankrotieelsel (tööandja maksejõuetuse) perioodil pärsitud. Seetõttu on mõistetav,et äriühingu pankrotieelsel perioodil ei ole muuhulgas teostatud käibemaksuga maksustatavaid toiminguid ja tehinguid ning et nimetatud äriühingul esines likviidsusprobleeme. Sellest oleks aga ekslik teha järeldus, et Salzburg Invest OÜ ja K.J. vahel ei oleks olnud töölepingulist suhet, nagu Eesti Töötukassa on otsuses põhimõtteliselt leidnud. Seda seisukohta ei väära ka asjaolu, et Salzburg Invest OÜ poolt ei ole korrektselt esitatud andmeid Haigekassale, seda enam, et töölepingu kehtivust ravikindlustuse olemasolu või selle puudumine ei mõjuta. Töölepingu kehtivust ei mõjuta ka, kas tööandja on maksnud seaduses ettenähtud makseid või milline on töötasu suurus (mis pealegi allub lepinguvabaduse põhimõttele ning on iga tulu saamisele orienteeritud ettevõtte äririsk), samuti ei mõjuta töölepingu kehtivust.kas töötaja on kasutanud talle seadusega ettenähtud puhkust või mitte. Ainuüksi seetõttu ei ole K.J.le tööandja maksejõuetuse korral hüvitise määramata jätmine õiguspärane, mistõttu kuulub otsus kohtu poolt tühistamisele.
2. Eesti Töötukassa on põhimõtteliselt leidnud, et Salzburg Invest OÜ ja K.J. vahel ei olnud töölepingulist suhet. Samas on otsuses märgitud, et ei saa pidada tõenäoliseks kahes äriühingus samaaegselt täistööajaga töötamist. Kaebuse esitaja leiab, et haldusakti motiveerimise nõue tähendab ka seda, et haldusakt ei tohi olla vastuoluline. Töösuhte puudumise korral ei saa väita, et kahe juriidilise isiku juures ( IdaTallinna Keskhaigla ja Salzburg Invest OÜ) samaaegselt täistööajaga töötamist ei saa pidada tõenäoliseks. Seega vaidlustatud otsuse andmisel ei ole töötukassa järginud haldusakti põhjendamisnõuet, mis on aluseks otsuse tühistamisele kohtu poolt 5.Kui eeldada, et Eesti Töötukassa on otsuses möönnud, et Salzburg Invest OÜ ja K.J. vahel oli töölepinguline suhe, millele viitab täistööajaga kahes äriühingus samaaegselt täistööajaga töötamise usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine, siis tulnuks Eesti Töötukassal uurimisprintsiipi rakendades välja selgitada, millises ulatuses tuleb lugeda K.J. töötamine Salzburg Invest OÜ-s usaldusväärseks ja määrata kaebajale hüvitis tööandja maksejõuetuse korral osaliselt.

mõtte ja eesmärgiga ei ole vastuolus

§ 22

lg 1 tähenduses tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise vähendamine, täpsemalt taotluse (avalduse) osaline rahuldamine.

1. Põhiseaduse § 32 kaitseb omandina varalisi õigusi – nii asju, raha kui ka rahaliselt hinnatavaid õigusi ja nõudeid (Riigikohtu üldkogu
2. juuni
3. a otsust nr 3-2-1-143-03, p 18). Kaebuse esitaja on seisukohal, et põhiseaduse § 32 esemelises kaitsealas on ka riigi poolt isikule makstavad hüvitised, sh hüvitis tööandja maksejõuetuse korral. Põhiseaduse §-st 11 tulenevalt peab tööandja maksejõuetuse korral hüvitise mittemääramine olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega tohi moonutada eeskätt põhiseaduse § 32 olemust. Olukorras kus avaliku võimu kandja peab kahes äriühingus samaaegselt täistööajaga töötamist ebatõenäoliseks, peab avaliku võimu kandja põhiseaduse § 32 olemuse mittemoonutamiseks haldusmenetluse seaduse §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest tulenevalt selgitama välja, millises ulatuses on isiku töötamine töölepingu alusel maksejõuetuks muutunud tööandja juures 2 usaldusväärne (tõenäoline) ja millises ulatuses mitte (ebatõenäoline) ning tegema selle põhjal kaalutletud ja motiveeritud otsuse. Käesoleval juhul ei ole Eesti Töötukassa seda teinud. 7.Kuna Salzburg Invest OÜ–s töötasid ka mitmed teised isikud, kelle suhtes jättis Eesti Töötukassa hüvitise tööandja maksejõuetuse korral põhimõtteliselt samadel põhjustel, mis olid toodud vaidlustatud otsuses, määramata, siis on ainuüksi ebaloogiline ja ebamõistlik väita, et Salzburg Invest OÜ–s ükski isik tegelikult ei töötanud. Salzburg Invest OÜ oli reaalselt tegutsev ja mitmete töötajatega äriühing (mille majandustegevus peamiselt majandussurutise tõttu hääbus)mille majandustegevus peale Laurell Investment AS-i poolt alustatud tegevusega muuhulgas Vormsi Puhkeküla rajamisel teatud määral kattus, mida kinnitavad mitmed töötukassale esitatud dokumendid.
4. juulist
5. a jõustunud töölepinguseaduse § 35 järgi peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Käesolevas asja tulnuks Eesti Töötukassal kaebuse esitaja esmajoones põhiseaduse §-des 11 ja 32 sätestatud põhiõigused tagada. 8.Kaebuse esitaja leiab, et isikul on tööandja maksejõuetuse korral subjektiivne õigus hüvitiseks vähemalt sellele halduri poolt Eesti Töötukassale taotletavale osale, mis Eesti Töötukassa hinnangul on usaldusväärne ja põhjendatud, ehk sellise taotluse mingi osa ebausaldusväärsus ja tõendamatus ei tähenda iseenesest (automaatselt), et kogu halduri poolt taotletav hüvitis oleks ebausaldusväärne ja tõendamata ning seega isikule välja maksmisele mittekuuluv. Seega on isikul tööandja maksejõuetuse korral subjektiivne õigus hüvitiseks näiteks osas, kui Eesti Töötukassa peab tõenäoliseks, et töötaja võis pankrotistunud äriühingus töötada kasvõi ühe päeva või isegi ühe tunni. Kaebuse esitaja arvates puudub igasugune mõistlik põhjendus, mis lubaks jätta isik ilma seaduses ettenähtud hüvitisest ainuüksi seetõttu, et osa taotletava hüvitise väljamaksmiseks ei ole avaliku võimu kandja hinnangul põhjendatud (usaldusväärne ja tõendatud). Kaebuse esitaja arvates puudub igasugune mõistlik põhjendus ka sellele, mis lubaks avaliku võimu kandjal jätta isik ilma seaduses ettenähtud hüvitisest tõenäosusliku otsustuse abil ilma, rakendamata sellist tõenäosuslikku otsustust osale, mis võimaldab isikule teatud ulatuses hüvitist siiski määrata. 9.Samuti leiab kaebaja , et käesoleval juhul ei ole Eesti Töötukassa haldusakti andmisel järginud proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu kuulub otsus ka sellel põhjusel tühistamisele.
6. Kaebaja märgib, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel on järgitud võrdse kohtlemise põhimõtteid ning kaebuse väitel Eesti Töötukassa otsuse tegemisel võrdse kohtlemise põhimõttega arvestanud ei ole. Eesti Vabariigi Riigikohtu praktika on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt eeldab võrdse kohtlemise põhimõte, et isikuid sarnases olukorras ei koheldaks erinevalt ja isikuid erinevates olukordades ei koheldaks sarnaselt, välja arvatud juhul, kui niisugune kohtlemine on objektiivselt põhjendatud (Euroopa Kohtu
7. aprilli
8. a otsus asjas C-110/03: Belgia Kuningriik, EKL 2005, lk I-2801, p 71 ja selles viidatud kohtupraktika). Käesolevas juhtumis on võrreldavad isikute grupid isikud, kes

§ 22

lg 1 alusel on tööandja maksejõuetuse korral õigustatud hüvitist saama taotletud ulatuses, ja isikud, kes

§ 22

lg 1 alusel on õigustatud hüvitis saama taotletud osaga võrreldes osalises ulatuses. Eelmainitud võrreldavate gruppide ühisjoonena saab mõistagi käsitada ka hüvitist, mida makstakse tööandja maksejõuetuse korral. Käesoleval juhul on võrdse kohtlemise eesmärk garanteerida, et isikule

§ 22

lg 1 mõttes hüvitise täielik määramine või osaline määramine (s.t halduri avalduse 3 täielik rahuldamine või osaline rahuldamine) ei ole põhjuseks, miks teda hüvitise määramisel erinevalt (halvemini) koheldakse. Ebavõrdne kohtlemine seisneb selles, et avaliku võimu kandja poolt

§ 22

lg 1 kohaldamisel makstakse nendele isikutele, kes Eesti Töötukassa hinnangul on õigustatud hüvitist tööandja maksejõuetuse korral taotletud ulatuses saama, välja täies ulatuses, seevastu kui nendele isikutele, kes Eesti Töötukassa hinnangul ei ole seda hüvitist tõenäosusliku otsustuse alusel õigustatud täies ulatuses saama, jäetakse sellisest hüvitisest täielikult ilma. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 11.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, peab seda põhjendamatuks ja leiab, et Eesti Töötukassa 09.12.2011 otsus nr 311000551 tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane. Vastustaja kinnitab, et jääb vaidlustatud otsuses toodud põhjenduste juurde ja lisaks neile esitab järgmised vastuväited kaebusele: 12. Vaidlustatud otsus tehti kõiki HMS-i vorminõudeid järgides. Otsuses on põhjalikult selgitatud, miks jäeti kaebuse esitajale maksejõuetuse hüvitis määramata, milleks olid eelkõige vastustajale esitatud andmete ebausaldusväärsus ja vastuolulisus. Vastustaja osundab, et vastavalt kaebuse esitaja töölepingu lõppemise ajal kehtinud

redaktsiooni § 22 lg-le 1 vaatab töötukassa halduri avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt kümnendal päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates. Käesoleval juhul on vastustaja seisukohal, et taotletav summa ei ole põhjendatud – esitatud dokumentidest ja vastustaja poolt antud selgitustest ei selgu üheselt, millises ulatuses, kui üldse, kaebuse esitaja tegelikkuses väidetavaid tööülesandeid Salzburg Invest OÜ-s täitis, millest tulenevalt ei ole võimalik ka kaebuse esitajale tööandja maksejõuetuse hüvitist määrata. Vastustaja viitab käesolevaga ka Tallinna Halduskohtu otsusele 19.09.2011 haldusasjas 3-11-1627, mis oli sisuliselt analoogne vaidlus kui käesolevas haldusasjas. Muuhulgas leidis kohus viidatud otsuses, et juhtumitel, kus taotletav summa ei ole TK (töötukassa) hinnangul põhjendatud (…) jätab TK hüvitise määramata või vähendab hüvitise summat (…). Kui asjaolud, mis

kohaselt peavad tõendatud olema, seda ei ole, tuleb TKl jätta taotlus rahuldamata (…).Vastustaja on seisukohal, et käesolev kaasus vastab täpselt osundatud kohtuotsuses viidatud tehioludele (ei ole üheselt tõendatud tegelik töötamine või selle töötamise maht), millest tulenevalt järgis vastustaja kohtu suuniseid ja jättis kaebuse esitajale tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata. 13.Vastustaja ei nõustu kaebuse esitajaga nagu oleks töötukassa rikkunud uurimisprintsiipi, jättes välja selgitamata, millises osas tuleb lugeda kaebaja töötamine Salzburg Invest OÜ –s ja leiab, et on rakendanud kaebuse esitaja taotlust menetledes uurimisprintsiipi maksimaalsel määral, kogudes antud asjas nii palju tõendeid ja selgitusi, kui võimalik. Samas ei ole esitatud dokumentide ja selgituste baasil võimalik tuvastada töösuhte olemasolu kaebuse esitaja ja Salzburg Invest OÜ vahel. Vastustaja juhib tähelepanu, et kaebuses esitatud väide, mille kohaselt taotluse mingi osa ebausaldusväärsus ja tõendamatus ei tingi kogu taotletava hüvitise ebausaldusväärsust ning et isikul on sel juhul õigus hüvitisele osas, milles töötukassa peab tõenäoliseks töötamist, võtab kaebuse esitaja kaudselt omaks, et tegelikkuses ei pruukinud tema tegelik töötamine olla selles mahus, nagu taotluses märgitud, andes vastustajale võimaluse määrata hüvitis osaliselt. 14.Esitatud andmete põhjal ei olnud võimalik tuvastada, kas või millisel määral kaebuse esitaja ja Salzburg Invest OÜ vahel tegelik töösuhe üldse eksisteeris. Olukorras, kus isik töötas väidetavalt ühel ja samal ajal ühes ja samas kohas täistööajaga, täites mõlema töölepingu alusel olemuslikult samasid tööülesandeid, ei saa töötukassa määrata üheselt kindlaks, millisel määral 4 ta ühte või teist töölepingut täitis.

mõte ei ole selles, et vastustaja määraks hüvitist oletuslikult, vaid määratav summa peab olema põhjendatud ja vastama tegelikkusele, kusjuures vastavate andmete esitamise kohustus on tööandjal, Käesoleval juhul seda kohustust täidetud ei ole, millest tulenevalt puudub ka võimalus kaebuse esitajale tööandja maksejõuetuse hüvitist kasvõi osaliselt määrata. 15.Kaebuse esitaja viide TLS § 35 jääb selgusetuks, Kaebuse esiaja on väitnud, et ta täitis kogu aeg ja täies mahus oma töölepingust tulenevaid kohustusi, seega jääb arusaamatuks, miks viidatakse tööseisakule. Kaebuse esitaja argumendid on vastuolulised ja see omakorda selgitab, miks ei ole töötukassal võimalk kaebajale hüvitist määrata- nimelt põhjusel, et esitatud andmed ja selgitused on vastuolulised, millest tulenevalt puudub ka võimalus tegeliku töösihte või selle mahu kindlaks määramiseks. Esitatud tööajagraafikutest ei nähtu, et tegemist oleks olnud tööseisakuga ajal, mil kaebaja väidetavalt oli töösuhe. 16.Esitatud dokumendid viitavad sellele, et sõlmitud töölepingu näol võib olla tegemist näiliku tehinguga, millega on püütud jätta mulje töösuhte olemasolust, kuid töösuhtele omaseid õiguslikke tagajärgi ei ole pooled soovinud. Töösuhtest mulje jätmise eesmärgiks võib olla tahe taotleda hüvitist tööandja lähikondsetele töötukassast ning seda võimalikus suures ulatuses. Seda kinnitab asjaolu, et töötajatega kokkulepitud töötasu summaks on 766,94 eurot (12 000 krooni), mis on ligilähedane Eesti keskmisele töötasule.

§ 20

lg 3-5 kohaselt on töötukassa poolt hüvitamisele kuuluvate summade piirmäärad seotud just Eesti keskmise töötasuga maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) maksejõuetus kuulutati Harju maakohtu määrusega välja 07.01.

1. Eesti keskmine töötasu 2010.a. IV kvartalis oli Statistikaameti andmeil 813, 91 eurot ( 12 734 krooni). Sealjuures on 766, 94 eurone töötasu kokku lepitud just Salzburg Invest OÜ juhatuse liikmetega( A. J. ja T. K.)sõlmitud töölepingus ja nende lähikondsetega sõlmitud töölepingutes sõltumata nende ametikohtadest ja tööülesannetest. Ei saa pidada tõenäoliseks, et kui vastavalt AJ. antud selgitustele toimusid iga inimesega töötasu osas läbirääkimised eraldi , siis tööandja sai olenemata isikute tööülesannetest leppida kõigiga kokku ühesuguse töötasu kokkuleppe sõlmimises. Ka ei ole Salzburg Invest OÜ suutnud kaebuse esitajale ega teistele tööandja lähikondsetele välja maksta kokkulepitud töötasu.Eeltoodu viitab vastustaja hinnangul töösuhte näilikkusele. Töösuhte näilikkusele viitab ka asjaolu, et kuigi K.J.le ei ole kogu töötamise aja ( 5 kuud) töötasu makstud, ei ole ta pöördunud saamata tasude nõudmiseks töövaidluskomisjoni ega ka kohtu poole. Kuna esitatud dokumendid töötukassa hinnangul usaldusväärsed ei ole, ei pea vastustaja sellises olukorras võimalikuks hakata välja selgitama, milliste töötundide ulatuses kaebuse esitaja tööülesandeid täitis. 17.Vastustajale jäävad väidetavad otsuse vastuolud põhiseadusega( §-d 11, 15 ja 32) arusaamatuks. Kaebuse esitaja kaebeõigus on otsusega igati tagatud ning antud juhul on ta seda ka realiseerinud kohtumenetluse algatamisega. Viide omandiõiguse puutumatusse on asjakohatu – kaebuse esitajal ei ole tekkinud omandiõigust määramata jäetud tööandja maksejõuetuse hüvitisele, seega ei saa vaidlustatud otsusega tekkida ka vastavat õiguslikku riivet. Samuti on asjakohatu viide PS § 11, kuna vastustaja hinnangul ei ole käesoleval juhul piiratud kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi.
2. Samas taotleb vastustaja, et juhul, kui kohus rahuldab kaebuse esitaja kaebuse (mida vastustaja ei pea siiski põhjendatuks), määraks kohus HKMS § 167 lg 1 alusel kindlaks väljamõistetava rahasumma suuruse. Vastustaja leiab, et antud taotlus on põhjendatud, vältimaks kaebuse rahuldamise korral antus asjas edasisi vaidlusi määratava hüvitise osas. 5 IV KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta alljärgnevatel põhjendustel. täies ulatuses rahuldamata 20.

§ 20

lg 1 kohaselt hüvitab töötukassa töötajale tööandja maksejõuetuse korral enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu ning enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.

§ 21

lg 1 kohaselt esitab hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur või teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik (edaspidi haldur) töötukassale vormikohase avalduse koos tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavate dokumentidega, sealjuures on delegeeritud sotsiaalministrile õigus hüvitise taotlemise avalduse vormi ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestamiseks. Kaebuse esitajale tööandja maksejõuetuse hüvitise taotluse esitamise ajal kehtinud

redaktsiooni § 22 lg 1 kohaselt vaatab töötukassa halduri avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt kümnendal päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates. 21.

§ 22

lg 1 regulatsioonist tulenevalt on töötukassa pankrotihalduri avalduse saamisel kohustatud kontrollima taotluse põhjendatust. Kuna

§ 20

on ette nähtud töötaja õigus tööandja maksejõuetuse korral töötukassalt hüvitise saamiseks, siis tuleneb

eespooltoodud sätteist, et töötukassal tuleb lisaks tööandja maksejõuetusele kontrollida, kas nõue tuleneb töölepingulisest suhtest ja kas taotletav summa on põhjendatud. Arvestades, et sotsiaalministri 07.12.2006.a. määrusega nr 66 on kehtestatud hüvitise taotlemise avalduse vorm tööandja maksejõuetuse korral ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu, kontrollitakse tööandja maksejõuetuse hüvitise määramiseks vajalike asjaolude esinemise tõendatust, s.o.

§ 22l

g 1 mõistes nõude põhjendatust ennekõike osundatud määruses loetletud dokumentide alusel.

§ 1

lg 3 sätestab, et

ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades

erisusi. Kohtu hinnangul on

üheks erisuseks maksejõuetuse hüvitise määramise avalduse menetluses, et eeltoodud regulatsioonist tulenevalt peaksid hüvitise avaldusele lisatavad dokumendid üldjuhul võimaldama töötukassal vajaliku otsuse tegemist ja seega tuleb eeldada, et töötukassale esitatakse usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad avalduse lahendamiseks piisavad andmed. Kuigi ülalmärgitu ei tähenda tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise avalduse menetluses Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 sätestatud uurimisprintsiibi mittekohaldumist, järeldub

eespoolviidatud sätteist teatud hoolsuskohustuse olemasolu andmete esitamisel. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid omal algatusel ning tööandja maksejõuetuse hüvitise taotluse puhul tuleb töötukassal taotluse õigeks lahendamiseks uurida kõik asjas tähendust omavad asjaolud välja ning mitte piirduda üksnes pankrotihalduri esitatuga, kui viimatinimetatu osutub ebapiisavaks informatsiooniks. 22.Tööandja maksejõuetuse hüvitise eespooltoodud regulatsioonist ei tulene, et hüvitise määramine oleks kaalutlusotsuseks. Töötukassal tuleb taotluse põhjendatuse kontrollimisel teha kindlaks, kas konkreetse juhtumi asjaolud vastavad normis sisalduvatele õiguslikele eeldustele ning kui see nii on, siis peab järgnema seaduses ettenähtud õiguslik tagajärg. See, et juhtumi 6 asjaolud võivad vajada põhjalikku uurimist ja hindamist, ei tähenda, et töötukassa teeb hüvitise määramise otsuse kaalutlusõiguse alusel. Seetõttu on ka ekslikud kaebuse väited, mis lähtuvad eeldusest, et vaidlustatud haldusakt on antud kaalutlusõiguse alusel. Asjaolu, et seadusega on ette nähtud hüvitise taotlemise avalduse vormi ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestamine, viitab pigem seotud halduse tunnustele. Eelmärgitu ei tähenda siiski, et kohus eitaks maksejõuetuse hüvitise määramise avalduse menetluses uurimisprintsiibi rakendumist. 23.Käesoleval juhul puudub vaidlus tööandja maksejõuetuse tõendatuse üle ja kaebuse esitaja suhtes on jäetud taotlus rahuldamata nõude põhjendamatuse tõttu esmalt seepärast, et esitatud dokumentide põhjal ei olnud võimalik tuvastada töösuhte olemasolu Salzburg Invest OÜ-ga. Uurimispõhimõtet järgides tuleb välja selgitada asja õigeks lahendamiseks kõik tähendust omavad asjaolud ja koguda kõik olulised tõendid ning anda neile igakülgne ja põhjalik hinnang. Tõendeid kogub tulenevalt uurimisprintsiibist haldusorgan, sealjuures on Eesti Töötukassale pandud ülesannete täitmiseks töötukassal

§ 23

lg 3 tulenevalt õigus saada vajalikke andmeid kõikidelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja nende peetavatest andmekogudest ning kindlustatutelt, tööandjatelt, ja hüvitise taotlejatelt, kui andmete saamist ei ole piiratud seadusega. Teisest küljest ei saa jätta tähelepanuta koos hüvitise määramise avaldusega dokumentide esitamise nõuet ning menetlusosalise kaasaaitamiskohustust . Kohtu hinnangul puudub alus väiteks, et olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamisel ja tõendite kogumisel on töötukassa rikkunud uurimispõhimõtet. Kaebuse esitaja ei ole muu hulgas osundanud ühelegi tõendile, mis on jäänud kogumata ,uurimispõhimõtte rikkumist väites viitab kaebaja sellele, et töötukassa on jätnud välja selgitamata , millises ulatuses tuleb lugeda töötamine Salzburg Invest OÜ- s usaldusväärseks ja määrata tööandja maksejõuetuse hüvitis osaliselt. Asjas esitatud dokumentidest ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt on töötukassa kogunud muu hulgas tõendid kaebuse esitaja töötamise kohta Salzburg Invest OÜ-s ja on tuvastanud, et kaebuse esitaja töötas samaegselt täistöökohaga Ida-Tallinna Keskhaiglas. Esitatud töötaja arvestuse tabelitest nähtuvalt kattuvad kaebuse esitaja töötunnid kahe tööandja juures 9 päeval, mistõttu on vastustaja põhjendatult seadnud Zalzburg Invest OÜ esitatud tööaja arvestuse tabelite usaldusväärsuse kahtluse alla. Sealjuures ei ole töötukassale muudetud tööaja arvestuse tabeleid esitatud. Taotluse põhjendatuse kontrollimine töötukaasa poolt ei tähenda töötukassa pädevust asuda esitatud tööajatabeleid n.ö.ümber tegema. Eesti Haigekassa 11.03.2011 saadetud vastusest nähtuvalt ei ole esitatud haigekassale andmeid K.J. töötamise kohta Zalzburg Invest OÜ –s. Töötukassa poolt Salzburg Invest OÜ sellekohaste selgituste mitteaktsepteerimine mõjuvatena on põhjendatud, sest need selgitused ei vasta tegelikkusele. Nii on põhjendatud andmete esitamata jätmist seoses raamatupidaja lapsehoolduspuhkusele minekuga, ent samal ajal kaebajaga tööle asunud mitme teise töötaja kohta on andmed esitatud; ka ei ole väide raamatupidaja lapsehoolduspuhkusel olekust leidnud kinnitust, sest raamatupidaja ülesandeid täitis K. P., kelle puhul on tuvastatud, et ta haiguslehel ega puhkusel kordagi ei viibinud. Eeltoodust tulenevalt on igati põhjendatud töösuhet tõendavate dokumentide usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine ning seisukoht, et esitatud ja uurimisprintsiibist lähtuvalt täiendavalt kogutud dokumentide põhjal selle tuvastamine, mil määral kaebuse esitaja töölepingu alusel tööülesandeid Salzburg Invest OÜ-s täitis, võimalik ei ole. Töötukassa ei ole vaidlustatud otsuses väitnud, et ükski isik äriühingus ei töötanud , mistõttu kaebuse sellekohased väited on põhjendamatud. 24.Lisaks on töötukassa seadnud töösuhte ja nõude põhjendatuse tõendamiseks esitatud dokumentide usaldusväärsuse kahtluse alla tulenevalt haldusmenetluses töötukassa poolt tuvastatud järgmisest asjaoludest, mida on põhjalikult käsitletud vaidlustatud otsuses: Salzburg Invest OÜ on juhatuse liikme ja tegevjuhi A. J. lähikondsetega sõlminud töölepingu, kus 7 kokkulepitud töötasu on oluliselt suurem teiste töötajatega võrreldes, sealjuures on kõigi lähikondsete töötasu aluseks võetud 766, 94 eurot ( 12 000 krooni), olenemata ametikoha tööülesannetest ja vastutusest; võrreldes teiste administraatoritegaon kaebuse esitaja töötasu oluliselt kõrgem, sellise vajaduse ja põhjuste kohta tõendeid esitatud ei ole; kokkulepitud töötasu on majutuse ja toitlustuse tegevusala 2010.a. keskmisest brutopalgast (505 eurot) oluliselt kõrgem ning seda töötasu ei ole Salzburg Invest OÜ kaebajale kordagi maksnud; Eesti keskmise töötasuga võrreldes kolmandiku võrra suurema töötasu pakkumine äriühingu poolt ei ole eluliselt veenev ka seetõttu, et samade isikute juhtimisel ja samal tegevusalal tegutsenud äriühingud on maksejõuetuks tunnistatud. Neil põhjustel on töötukassa igati põhjendatult leidnud (vaidlustatud otsuse p.2.3), et kui isegi oleks esitatud dokumentide põhjal võimalik tuvastada K.J. töösuhte olemasolu Salzburg Invest OÜ-ga, tuleks jätta nõue rahuldamata taotletava nõude põhjendamatuse tõttu. Töötukassa on kõigist asjas kogutud tõenditest lähtuvalt asunud seisukhale, et tegemist võib olla näiliku töösuhtega, mille eesmärgiks võib olla tahe taotleda tööandja lähikondsetele hüvitist töötukassast ja seda võimalikult suures ulatuses. Siinkohal nõustub kohus vastustajaga selles, et töötukassa saab haldusmenetluse käigus välja selgitada ka töösuhte näilisuse. Asjaolu, et

§ 22

lg 1 .2 jõustus 01.05.2011, ei tähenda, et enne selle täpsustatud aluse, mille esinemisel on töötukassal õigus jätta tööandja maksejõuetuse hüvitis määramata, sätestamist puudus töötukassal õiguslik alus keelduda hüvitise maksmisest, kui nõue on põhjendamatu. 25.Kohus ei jaga kaebuse esitaja seisukohta, mille kohaselt on isikul tööandja maksejõuetuse korral “subjektiivne õigus hüvitisele osas, kus töötukassa peab tõenäoliseks, et töötaja võis pankrotistunud äriühingus töötada kasvõi ühe päeva või isegi tunni” ( tl 8). Töötukassale on pandud kohustus kontrollida nõude põhjendatust esitatud dokumentidest ja õigusaktidest lähtuvalt ning tal lasub kohustus vajadusel uurimispõhimõtte rakendamiseks, ent ühestki õigusaktist ei tulene, et töötukassa lahendab tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise taotlusi, s.o. kontrollib nõude põhjendatust lähtudes oletustest. Määratav summa peab olema põhjendatud ja vastama tegelikkusele. Seetõttu on põhjendamatu ka väide proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisest. Sealjuures varasemas halduskohtumenetluses,kus vaidluse all oli küsimus, kas töötukassa on õiguspäraselt keeldunud esitatud avaldusele sisulise hinnangu andmisest ja mille kohtuistungi protokolli on kaebuse esitaja kaebusele lisanud, sisalduv töötukassa esindaja vastus esitatud küsimusele, milles ta ei välistanud , et kaebajad võisid ettevõttes mingis osas töötada, ei oma käesolevas vaidluses tähendust. 26.Töötukassa on hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis ja vastastikuses seoses, mistõttu ka vaidlustatud otsuse seisukohad ei tugine vaid ühele tuvastatud faktilisele asjaolule või tõendile. Kaebuse esitaja märgib õigesti, et haldusakt ei tohi olla vastuoluline, kuid käesoleval juhul kohus sellist vastuolu haldusakti põhjendamisel ei näe. Mis puutub haldusakti motiveerimisse, siis kohtu hinnangul on see piisavalt motiveeritud. Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-13-02 haldusaktide motiveerimiskohustusega seoses selgitanud: Koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise Vaidlustatud otsuses on toodud töötukassa poolt tuvastatud asjaolud ning esitatud põhjendused, miks on jõutud seisukohale, et käesoleval juhul nõue põhjendatud ei ole ja tööandja maksejõuetuse hüvitis tuleb jätta määramata. Seda, et vaidlustatud otsus oli kaebuse esitajale arusaadav, kinnitab ka kohtule esitatud kaebus. 8 27.Kaebuse esitaja märgib õigesti, et Põhiseaduse § 32 kaitse ulatub nii asjadele kui ka rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele. Ekslik on aga kaebuse seisukoht PS § 32 sätestatud omandipõhiõiguse rikkumisest vaidlustatud otsusega. PS § 32 kaitseb olemasolevat vara ning ei laiene lootusele või võimalusele vara saada. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud (Gratzinger ja Gratzingerova vrs Tsehhi Vabariik, 10.07.2002), et omand võib olla olemasolev vara või omand, sh nõuded, mille suhtes on isikul vähemalt õiguspärane ootus, et need realiseeruvad. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. 28. Nagu kohus on eespool märkinud, lahendab töötukassa tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise taotlusi, kontrollides nõude põhjendatust . Kõigi asjas tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks rakendab töötukassa sealjuures uurimisprintsiipi. Määratav summa peab olema põhjendatud ja vastama tegelikkusele. Seega ei tee töötukassa tööandja maksejõuetuse hüvitiste määramiseks esitatud taotluste lahendamisel tõenäosuslikke otsustusi, mistõttu ka väide ebavõrdsest kohtlemisest on põhjendamatu. Muu hulgas märgib kohus, et võrdset kohtlemist ei saa nõuda ka ebaõigele halduspraktikale tuginedes. 29. Kuna vaidlustatud otsus K.J.t puudutavas osas on õiguspärane, on täitmata kohustamiskaebuse rahuldamise eeldus, s.o. vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasus ja sellega kaebuse esitaja õiguste rikkumine, mistõttu ei kuulu rahuldamisele ka kohustamisnõue. V MENETLUSKULUD 30.Alates 1. jaanuarist 2012 kehtiva HKMS § 285 lg 1 järgi kohaldatakse enne selle seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Varem kehtinud HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, sama on sätestatud käesoleval ajal kehtiva HkMS § 108 lg 1. Alates 1. jaanuarist 2012 kehtiva HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad kummagi menetlusosalise menetluskulud nende endi kanda. Lea Kuuse kohtunik 9