3-10-1285/99

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 09.03.2012, Tallinn Haldusasja number 3-10-1285 Haldusasi Menetlusosalised S.K.i kaebus Viru Vangla hüvitamiseks. Kaebuse esitaja – S.K. Vastustaja – Viru Vangla Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (so hiljemalt 09.04.2012) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9). tekitatud varalise ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 18.01.2010 saabus Viru Vanglasse S.K.ile fotoalbum, mis 27.01.2010 paigutati lattu. 2. 03.02.2010 esitas S.K. vanglale taotluse fotoalbumi kambrisse saamiseks. taotlused esitas kaebaja 11.03.2010 ja 13.04.2010. Korduvad 3. 15.04.2010 esitas S.K. seoses kadunud fotoalbumi ja selles olnud fotodega kahju hüvitamise taotluse vanglale. Vangla ei lahendanud taotlust tähtaegselt. 1 kahju 4. 20.05.2010 saabus halduskohtule S.K.i kaebus kahju hüvitamiseks. Kohus võttis 21.10.2010 kahjunõude summas 10 730 krooni (kehtivas vääringus 685,77 eurot) menetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 5. Kaebaja taotleb vastustajalt varalise kahju väljamõistmist seoses kadunud fotoalbumi ja fotodega summas 12 730 krooni (150 foto eest 12 000 krooni ja fotoalbumi eest 730 krooni) ehk kokku 685,77 eurot. Kaebuse kohaselt saabus 18.01.2010 vanglasse kaebaja ema, V. P., poolt saadetud nn maksikiri. Kirjas oli krokodillinahast fotoalbum formaadis A4 ja 150 fotod samuti A4 formaadis. Kui kiri vanglasse saabus, siis korrapidaja avas selle kaebaja juuresolekul. Kirjas olid fotoalbum ja 150 fotot A4 formaadis. Seejärel vangla administratsioon pani see fotoalbumi ja 150 fotot vangla lattu. Kaebaja pöördus avaldusega vangla poole saamaks fotoalbumi ja 150 fotot kambrisse. Vangla laost neid ei leitud. Seetõttu esitas kaebaja kaebuse vangla direktorile. Kaebajale vastati, et fotoalbum ja 150 fotot on vangla laos. Kui Viru Vangla E-5 hoones kirjutati kinnipeetavate nii kambris kui ka laos asuvaid asju ümber, selgus, et nende asjade seas, mis kaebajale laost toodi fotoalbumit ja fotosid ei olnud. Kaebaja esitas vanglale taotluse esemete tagastamiseks või kahju hüvitamiseks. Selles fotoalbumis oli kolm fotot kaebaja lahkunud isast, mistõttu Viru Vangla süül ei saa kaebaja nüüd isale hauamonumenti teha. Samuti oli selles fotoalbumis 147 fotot, kus kaebaja on koos vennaga ja kuulsusega - kinonäitlejannaga. Negatiive või CD-l koopiaid säilinud ei ole. Fotoalbumi maksumus on 730 krooni. Fotod olid A4 formaadis 150 tk, mille eest aastal 2005.a. tasuti fotoateljees 80 krooni ühe foto eest. Sellest tuleneb, et 150 fotot maksavad 12 000 krooni. Varaline kahju kokku on 12 730 krooni. 27.08.2010 kaebuse täpsustuse (tlk 48-49) kohaselt ei olnud fotoalbum ostetud Eesti Vabariigi territooriumil, kuid oli soetatud välismaal. See oli kaebajale sünnipäeva kingutuseks. Fotoalbumi eest näidatud summa ei ole fotoalbumi maksumus, vaid summa, mis oli kaebaja poolt selle fotoalbumi saatmise, kättetoimetamise kulu isikule, kes tõi ja toimetas kätte selle albumi Eesti territooriumil. Fotoalbum ise maksab palju rohkem. Kaebajale isiklikult on see aga hindamatu, kuna selle fotoalbumi peal oli J. J. autogramm. See fotoalbum oli kaebajale J. J. poolt sünnipäeva puhul vahendajate kaudu üleantud kingitus. Kaebajal puuduvad mistahes dokumendid, tšekid või kviitungid, kuna ta tasus sularahas 730 krooni albumi toojale. Fotod olid tehtud ketta pealt Venemaal. Need tegi kaebaja täisvenna A. K. tüdruksõber N. Temal samuti puuduvad tšekid fotoateljeest. Kuigi venna tüdruksõber tegi fotod Venemaal rublade eest, maksis kaebaja talle kroonides. Ühe foto maksumus oli arvutatud tolle hetke rubla ja krooni kursist lähtudes. Kaebaja võib kohtule esitada notari poolt kinnitatud avaldused. Mis saavad olema kirjutatud omakäeliselt ema V. P. poolt. Samuti võib kaebaja kohtule esitada notari poolt kinnitatud N. L. avalduse, kes tegi fotod Venemaa territooriumil. 03.05.2011 kaebuse täpsustuse kohaselt ei saa vangla väita, et fotosid albumis ei olnud, kui album oli pakendis, mida ei avatud. Kaebaja nõudis, et pakend avataks aga vangla ei teinud seda. Vangla peab tõendama, et fotosid albumis ei olnud. 23.01.2011 kaebuse täienduses kaebaja märgib, et laenas raha fotoalbumi ostmiseks ning A4 2 formaadis 150 foto tegemiseks L. P. ja peab selle summa nimetatud isikule tagastama, mistõttu ei ole põhjendatud kahjusummast maha arvata mingeid makse. 6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Finants- ja majandusosakonna spetsialist-laojuhataja Piret Nõva 15.09.2010 seletuskirjast nähtub, et kaebajale saabus maksikirjaga album, mida talle kätte ei antud, vaid paigutati lattu 27.01.2010. Fotoalbum oli uus, pakitud läbipaistvasse kilepakendisse. 03.02.2010 esitas S.K. taotluse saada fotoalbum kambrisse. 11.02.2010 kandis laotöötaja laos olevatest varadest albumi välja ja laotööline toimetas selle kinnipeetavale. Kinnipeetava allkirjastatud taotlust eseme kättesaamise kohta lattu ei tagastatud, mis ilmnes märtsikuus kui kaebaja tegi järjekordse pöördumise albumi saamiseks. Finants- ja majandusosakonna laotöölise Ahto Tarumi 16.09.2010 seletuskirjast nähtub, et ta andis S.K.ile albumi kätte. Välistada ei saa, et kaebaja võis selle ise hävitada. Kaebaja väide, et album oli krokodillinahast ja selles oli 150 A4 formaadis fotot on ebaõige. P.Nõva seletuskirja kohaselt oli 27.01.2010 saabunud fotoalbum uus ja kilepakendis. Pakendit ei olnud avatud ja seal vahel ei saanud olla 150 A4 formaadis fotot, kuna sellisel juhul ei oleks olnud album kaupluse pakendis. Samuti oleks selline hulk fotosid olnud märgatav ning see oleks kantud akti. Lisaks, kui album olnuks krokodillinahast, olnuks see vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 64¹ kohaselt (kinnipeetavatele on keelatud väärisesemed) keelatud ese ning seda ei oleks S.K.ile väljastatud. Maksikirja maksimaalseks kaaluks on kuni 2 kg. Juhul, kui albumi vahel olnuks 150 A4 formaadis fotot, olnuks tegemist pakiga, kuna kaal oleks ületanud maksikirja piirkaalu. Maksikirjaga albumi saabumist kinnitab akt. Kuna kinnipeetav on fotoalbumi kätte saanud, siis ei ole talle kahju tekkinud. Fotosid albumi vahel ei olnud. Seega ei ole alust kahjunõude rahuldamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebuse esitajale Viru Vangla poolt kahju tekitamine ei ole tõendatud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Menetlusosalistel puudub vaidlus, et kaebajale saabus nn maksikirjaga 18.01.2010 fotoalbum. Menetlusosalistel on vaidlus selles, kas fotoalbumis oli 150 A4 formaadis fotot ning kas fotoalbum oli saabudes kinnises kaupluse kilepakendis. Menetlusosalistel on vaidlus selle üle, kas kaebuse esitajale anti vangla laotöötaja poolt kätte fotoalbum ja fotod. Samuti on vaidlus väidetavalt kadunud esemete maksumuse üle. Riigivastustuse seadus (RVS) § 7 lg 1 sätestab kahjunõude rahuldamise eeldused, milleks on kahju tekkimine kaebuse esitajal avaliku võimu kandja avalik-õiguslikus suhtes toimunud õigusvastasest toimingust. RVS § 8 lg 1 kohaselt tuleb varaline kahju hüvitada rahas ning hüvitisega tuleb luua olukord, millises kannatanu olnuks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kohtutoimikus (tlk 5) on akt maksikirjast esemete leidmise kohta. Nimetatud akti kohaselt avastati 18.01.2010 S.K.ile saabunud maksikirjast üks album, mis paigutati lattu. Aktist ei 3 nähtu, et albumis oleks olnud fotod. Kohtuistungil väitis kaebuse esitaja, et aktil olev kinnipeetava allkiri on võltsitud. Varasemalt kaebaja kohtumenetluses sellist väidet ei esitanud. Kohtutoimikus on ka arvutis koostatud laoandmete väljatrükk seisuga 07.02.2010 kinnipeetava varade liikumise kohta (tlk 172), millest nähtuvalt on kaebajale maksikirjaga saabunud album (1

1. tk)vangla laos registreeritud 29.01.2010, kuid puudub kanne kinnipeetavale eseme kätteandmise kohta. Samuti puudub kohtutoimikus kaebaja allkirjaga dokument fotoalbumi ja fotode kambrisse saamise kohta. Kohtutoimikus on Viru Vangla spetsialist-laojuhataja Piret Nõva seletuskiri (tlk 95), mille kohaselt kaebajale saadetud fotoalbum oli uus, punasekirju mustriga ja avamata kaupluse kilepakendis. Seletuskirja kohaselt kanti fotoalbum 11.02.2010 laos olevatest varadest välja ja laotööline toimetas selle kinnipeetavale, kuid kinnipeetava allkirjaga taotlust eseme kättesaamise kohta tagasi ei laekunud. Asjaolu, et albumi kätteandmine jäi vanglal fikseerimata tuli ilmsiks märtsikuus, kui S.K. esitas uue taotluse albumi saamiseks. Kohtutoimikus (tlk 96) on ka Viru Vangla laotöölise Ahto Tarumi seletuskiri, mille kohaselt andis ta veebruari alguses S.K.ile fotoalbumi kätte. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud venna A. K. avalduse (tlk 145), milles kõnealune isik kinnitab, et S.K.il oli olemas välismaal ostetud krokodillinahast fotoalbum ja 150 fotot A4 formaadis. Märgitud esemed saabusid vennale maksikirjaga V. P.lt. Kõnealuste esemete kättesaamise hetkel viibis ta vennaga ühes kambris. Laost kambrisse ei ole märgitud esemeid väljastatud. Kohus tegi kaebajale eelmenetluses ettepaneku esitada vaidlusaluste esemete kohta dokumentaalsed tõendid (ostukviitungid
2. vm)ning ema tunnistajana ülekuulamise taotlemisel teatada kohtule ema elukoha aadress. Kaebaja vastas 25.01.2012 kohtule, et ostukviitungid jm dokumentaalsed tõendid puuduvad. Inimest, kes soetas kaebaja raha eest fotoalbumi kohtusse kutsuda ei saa, kuna tema elukoht ei ole teada. Võimalike tunnistajate notari juures koostatud avaldusi, mille esitamise võimalikkusele kaebaja on oma menetlusdokumentides viidanud, kaebaja kohtule ei esitanud. Seega ei ole kaebaja poolt kohtule esitatud oma väidete tõendamiseks ja esemete maksumuse kindlakstegemiseks ühtegi tõendit, väljaarvatud kaebaja venna 25.01.2012 kirjalik avaldus. Kohus määras 02.02.2012 kuulata kohtuistungil tunnistajana üle kaebaja vend A. K. Kohus selgitas, et peab vajalikuks täpsustavate küsimuste esitamist ja ütluste andmist kohtus suuliselt. A. K. esitas kohtule avalduse ütluste andmisest keeldumise kohta ning kaebaja teavitas peale kohtumääruse saamist, et ei pea vajalikuks venna tunnistajana ülekuulamist. Kohus kuulas 27.02.2012 toimunud kohtistungil tunnistajana üle Viru Vangla laotöölise Ahto Tarumi. Tunnistaja ütluste kohaselt (tlk 204) andis ta S.K.ile üle vangla laost väljastatud albumi. Albumi või selle pakendi kohta tunnistaja midagi täpsustada ei osanud, kuid selgitas, et tema kohustuseks on laost väljastatud asi kinnipeetavale kätte toimetada ning ta ei uuri üleantavat eset. Tunnistaja ütluste kohaselt kaebaja albumi kättesaamisel vahetult mingeid pretensiooni ei esitanud. Tunnistaja ütluste kohaselt mäletab ta kinnipeetavat nimepidi ning mingit konflikti tal kaebajaga 2010.aastal ei olnud. 4 Kohus leiab, et Ahto Tarumi kirjaliku seletusega haldusmenetluses ja kohtuistungil antud ütlustega ning Piret Nõva kirjaliku seletusega on tõendatud, et 18.01.2010 nn maksikirjaga kaebajale saabunud fotoalbum anti kaebajale üle. Kaebaja vastupidine väide on tõendamata. Kaebaja enda seletus ei ole halduskohtumenetluses tõendiks. Kaebaja venna 25.01.2012 kirjalik avaldus ei ole kohtu hinnangul usaldusväärne tõend, kuna tegemist on lähedaste isikutega, kes ilmselgelt on ka motiveeritud vanglalt raha saamiseks. Samuti tekitab kõnealuse avalduse usaldusväärsuses kahtlusi asjaolu, et kaebaja vend keeldus tunnistajana ütluste andmisest ning kaebaja, kes oli oma varasemates avaldustes märkinud, et tema väiteid võib tõendada vend, saatis kohtule peale kohtu poolt venna tunnistajaks kutsumise määruse saamist taotluse, et ei pea vajalikuks tema ülekuulamist. Kohtul ei olnud seetõttu võimalik esitada täpsustavaid küsimusi, et saada usaldusväärset teavet kaebaja väidete kontrollimiseks. Seega on kohtu poolt eelnevalt viidatud usaldusväärsete tõenditega kogumis tõendatud, et kaebaja on kätte saanud temale vanglasse saadetud fotoalbumi. Kaebaja väited võimaliku allkirja võltsimise kohta on tõendamata, kuid kaebaja ei vaidlusta samas asjaolu, et 18.01.2010 saabunud maksikirjas oli album ning et see paigutati lattu, mistõttu antud väite kontrollimine ei ole ka asja lahendamisel oluline. Küll oleks kaebuse esitajal olnud võimalik 19.01.2010 akti lisada oma märkus selle kohta, et pakendit ei avatud ega kantud akti fotode olemasolu. Kaebaja väidetavalt nõudis pakendi avamist. Kohus leiab, et kaebaja väide 18.01.2010 maksikirjaga saabunud fotoalbumis fotode olemasolu kohta on tõendamata. Kohus ei korda siinkohal kaebaja venna A.K.i kirjaliku avalduse kui tõendi usaldusväärsuse kohta eelnevalt antud hinnangut. Ühtegi muud tõendit kaebaja kohtule esitanud ei ole. Kaebaja väidab, et talle on ema asukoht teadmata ning emaga ta ei suhtle (tlk 50, menetlusabi taotlus), samas on ema saatnud kaebajale vaidlusaluse maksikirja, teinud kohtutoimikus olevatest kontoväljavõtetest nähtuvalt raha ülekandeid. Kaebaja ei ole ka kohtule esitanud taotlust enda ema tunnistajana ülekuulamiseks, kas siis suuliselt või kirjalikult, kuigi kohus eelmenetluses selgitas, et kaebaja ei ole oma väidete tõendamiseks tõendeid esitanud. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on piisavalt tõendatud, et kaebajale 18.01.2010 nn maksikirjaga saabunud fotoalbumis ei olnud fotosid (150 A4 formaadis fotot). Selle asjaolu saab lugeda tõendatuks P.Nõva seletusega (kohtumenetluses dokumentaalne tõend), et fotoalbum oli avamata kaupluse kilepakendis. Kohus peab usutavaks, et sellisel hulgal fotosid (150 A4 formaadis) oleks paistnud läbi kilepakendi ka selle avamata jätmise korral ning sellisel juhul oleks fotode leidmine kantud maksikirjast äravõetud esemete kohta koostatud akti ning tehtud kanne arvutis. Seega ei saanud vangla tekitada kaebajale kahju olematute fotode kaotamisega. Kohus hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses leiab, et S.K.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 8. Vastustaja menetluskulude nõuet esitanud ei ole. Kristina Maimann Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 12.10.2012 KOHTUOTSUSE 5 RESOLUTSIOON Rahuldada S. K. apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.03.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-1285 osas, millega jäeti rahuldamata S. K. kaebus varalise kahju hüvitamiseks summas 13,39 eurot. Teha selles osas uus otsus, millega mõista Viru Vanglalt S. K.le välja kahjuhüvitis 13 (kolmteist) eurot ja 39 (kolmkümmend üheksa) senti. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 09.03.2012 otsus muutmata. Mõista Viru Vanglalt riigituludesse 1 (üks) euro ja 34 (kolmkümmend neli) senti. Võtta asja materjalide juurde apellatsiooniastmes esitatud tõendid – Tartu Vangla 22.02.2011 vastus nr V1 1881-1 ja Murru Vangla 04.01.2011 vastus nr 6-10/2375-1. 6