TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-947 Otsuse kuupäev 17.12.2012 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi M.S.’ e kaebus Viru Vangla 12.03.2012 haldusakti n

§ 8

lg 1 kohaselt kinnipeetav ei ole kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Eeltoodu kohaselt on vähemalt neli tundi osakonnas sellist aega, kus kambrite uksed on lahti ja kinnipeetavatel on osakonnasisene vaba liikumine. Turvalisuse tagamise eesmärgil nõuab vangla, et ajal, kui kambriuksed ei ole lukustatud, on uksed täielikult avatud ja seina külge fikseeritud. Vangla poolt kasutusele võetud abinõu ei pruugi küll täielikult välistada kinnipeetavate isikute vahelisi intsidente ja arveteklaarimisi, kuid see tõhustab siiski kambrites paiknevate isikute, nende liikumiste ja tegevuste jälgimist ning sellega on tagatud parem ülevaade kambrites toimuvast. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kambriuste fikseerimine on vastuolus

§ 6

p-ga 4 ja Euroopa Vanglareeglistikust tulenevate nõuetega.

§ 6

p 4 kohaselt vangla kambri või toa uks võib olla seestpoolt lukustatav, kui ust on võimalik väljastpoolt kohe avada. Viru Vangla 12.03.2012 haldusaktis nr 6-10/7392-1 on õigesti kaebajale selgitatud, et nimetatud sättest tuleneb vanglale õigus paigaldada kambritele ka seest poolt suletavaid uksi tingimusel, et need on väljastpoolt hõlpsasti avatavad. Vangla poolt kehtestatud nõue kambriuste seina külge fikseerimiseks ei ole sätestatuga vastuolus.

§ 6

p-st 4 ei tulene ka kinnipeetavale õigust nõuda kambriuste suletuna hoidmist ajal, kui päevakava kohaselt on kinnipeetavatele aeg osakonna piires vabaks liikumiseks. Vastustaja Viru Vangla on võimaldanud alternatiivina kinni peetavatel isikutel viibida segamatult suletud uksega kambris, tingimusel, et kambri uks on sel ajal vanglateenistuse ametnike poolt lukustatud. Selleks peavad mõlemad kambrisse paigutatud kinnipeetavad andma kirjaliku nõusoleku. Kui vaide esitajale vangla poolt pakutud võimalus ei sobi ja ta soovib kambriuste lahtioleku ajal vabalt osakonna piires liikuda, mitte kambris olla, tuleb hoida kambriuks avatult ja uks peab olema seina külge fikseeritud. Viru Vangla 12.03.2012 keeldumine on olnud õiguspärane ning vastustajale ettekirjutuse tegemiseks taotluse rahuldamiseks, puudub alus. 2 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

1. Kohus, tutvunud asjas kõigi tõenditega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Kinnipeetav M.S. esitas 26.02.2012 Viru Vanglale taotluse reg 27.02.2012 nr 6-10/7392 (tl 41-41p) kambrite lahtioleku ajal kambriuste seina külge mittefikseerimiseks. Viru Vangla jättis 12.03.2012 haldusaktiga nr 6-10/7392-1 (tl 42-42p) taotluse rahuldamata, viidates julgeoleku kaalutlustele. 28.03.2012 esitas kinnipeetav M.S. vaide (tl 43-43p), milles taotleb Viru Vangla 12.03.2012 haldusakti nr 6-10/7392-1 kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist taotluse rahuldamiseks. Viru Vangla 17.04.2012 vaideotsusega nr 6-12/119-1 (tl 4747p) vaie rahuldamata.
3. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
4. Halduskohus on seisukohal, et tegemist on õiguspärase haldusaktiga ning haldusakti tühistamiseks puudub alus. Kohus leiab, et Viru Vangla on põhjendatult jätnud kaebaja M.S.e 26.02.2012 taotluse kambrite lahtioleku ajal kambriuste seina külge mittefikseerimiseks rahuldamata. Kohus tuvastas, et haldusaktis on märgitud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohus nõustub Viru Vangla seisukohaga, et kambrite uste lahtioleku ajal on ilmselgelt keerulisem julgeolekut ja turvalisust tagada, kui ajal, mil kinnipeetavad on oma kambrites ja uksed on lukustatud. Tulenevalt VangS § 66 lg 1 on Viru Vangla kohustatud tagama isikute turvalisuse ja üldise julgeoleku vanglas ning selle rakendamiseks on õigus kasutusele võtta ka erinevaid meetmeid.
5. Kaebaja M.S. leiab, et antud Viru Vangla toiming on vastuolus mitmete seadustega ning alandab kaebaja inimväärikust. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kambriuste fikseerimine on vastuolus

§ 6

p-ga 4.

§ 6

p 4 kohaselt vangla kambri või toa uks võib olla seestpoolt lukustatav, kui ust on võimalik väljastpoolt kohe avada. Kohus on seisukohal, et vastustaja Viru Vangla on õigesti kaebajale selgitatud, et nimetatud sättest tuleneb vanglale õigus paigaldada kambritele ka seest poolt suletavaid uksi tingimusel, et need on väljastpoolt hõlpsasti avatavad. Kohus tuvastas, et vastustaja Viru Vangla on võimaldanud alternatiivina kinnipeetavatel isikutel viibida segamatult suletud uksega kambris, tingimusel, et kambri uks on sel ajal vanglateenistuse ametnike poolt lukustatud. Kaebaja väidab kaebuses, et antud ettepanek ei ole tõsiselt võetav, kuna kaebaja kaotab õiguse antud ajavahemikul nii helistada, kui ka külmutuskapis olevaid asju kasutada. Kaebuses esitatud väidete põhjal ei saa järeldada, et käesoleval juhul on tegemist kannatustega, mis kujutavad endast väärikuse alandamist väljakujunenud kohtupraktika tähenduses.

1. Inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt raskete rikkumise puhul. Kvalifitseerimaks teguviisi väärkohtlemisena, peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskustaseme, mille tuvastamisel võetakse arvesse kohtlemise kestvust, füüsilist ja vaimset mõju isikule ning teatud juhtudel ka ohvri sugu, vanust ning tervislikku seisundit. Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIÕK) on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist minimaalse raskusastme ületamisega. EIÕK praktikas inimväärikust alandava kohtlemisega olnud tegemist siis, kui äärmist ebamugavust on põhjustatud tundideks ning see on tekitanud isikule kas kehalisi ja/või 3 vaimseid kannatusi, mis võisid isikule tekitada hirmu, ängistust ning alandatuse tunnet. Inimväärikuse alandamisena on kvalifitseeritud näiteks alljärgnevad olukorrad: täielik sotsiaalne isolatsioon; halvad sanitaartingimused komina; arstiabi andmata jätmine ning põhjendamatu jõu kasutamine kinnipeetava vastu; kinnipeetava sundtoitlustamine, kui selleks puudub meditsiiniline vajadus; kinnipidamisasutuste ülerahvastatus; alasti läbiotsimised vastassoost vanglaametniku juuresolekul jne. Nimetatud näited ei ole ligilähedased kaebajaga juhtunuga, mistõttu ei ole kaebaja inimväärikust alandatud. Lähtudes eeltoodust on halduskohus seisukohal, et Viru Vangla 12.03.2012 keeldumine on olnud õiguspärane ning kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
2. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kohtumäärusega täielikult vabastatud kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud 31,94 euro suurusest riigilõivust. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4