lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja, kui lapse J isa, kohustatud teda ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
järgi on 2011.a 139,01 eurot ja 2012.a 145.- eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kostja nõustus tasuma elatist hagejale igakuiselt miinimummääras. Kohus peab kostjalt nimetatud suuruses elatise väljamõistmist põhjendatuks, kuna väljamõistetav elatis on seadusega kehtestatud miinimummäär. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi.
Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus leiab, et elatise 145.- eurot kuus tasumine on kostjale jõukohane, s.o tema rahaline sisetulek võimaldab seda. Kostja on töövõimeline ning omab töökohta. Kui kostja leiab, et rahalised sissetulekud ei võimalda last ülal pidada, tuleb hankida endale töökoht, kus on võimalik saada suuremat sissetulekut. Ajaperioodi 01.12.2011 kuni 30.11.2012 eest tasus kostja hageja ülalpidamiseks 700.- eurot. Nimetatud summa kuulub väljamõistetavast elatisest mahaarvamisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.