← Eesti

3-11-1365/90

Obsah (5)§ 6§ 25§ 33§ 1§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2012, Tallinn Haldusasja num

) § 25 lg 2 alusel teavitada isikuid tolli seisukohast kaubakoodide osas, pärast mida on isikul võimalik esitada oma seisukoht. Vaidlustamisviite lisamine kirjale oli eksitav. Tollideklaratsioonide tollivormistus on pooleli ja maksuhaldur ei ole antud hetkel tollideklaratsioonide kaubakoode korrigeerinud. PMTK palus esitada maksuhalduri 18.03.2010 kirjas toodud seisukohtadele eriarvamus kahe nädala jooksul 23.03.2011 kirja kättesaamisest ja teatas, et kauba tariifse klassifikatsiooni muutmine tollideklaratsioonides toimub pärast eriarvamuse esitamise tähtaja möödumist või eriarvamuse esitamise korral pärast selle menetlemist. PMTK teatas ka, et Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna vastuse kohaselt kuulub kaup vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrusele nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ jäätmekoodi 07 01 08* (muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid) alla.

  1. PMTK teatas 02.05.2011 HTR-le ja 4U Logistics OÜ-le, et on alustanud tollideklaratsioonides kauba tariifse klassifikatsiooni muutmist (I kd, tlk 59-60). PMTK selgitas, et tegemist on tolliametniku toiminguga, millega muudetakse kõikides kontrollikoridoris olevates tollideklaratsioonides deklareeritud kaubakood 2713 90 90 00 (tollimaksumäär 0,7%) PMTK 18.03.2011 kirjaga number 10.1-2/16806 määratud kaubakoodiks 3825 61 00 00 (tollimaksumäär 6,5%).
  2. PMTK teostas 03.05.2011 tollideklaratsioonide muutmise toimingu, muutes kauba KN koodiks 3825 61 00 (grupp 3825: keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata jäätmed; olmejäätmed, reoveesetted; muud käesoleva grupi märkuses 6 nimetamata jäätmed; 3825 61 00: peamiselt orgaanilist materjali sisaldavad jäätmed) ja TARIC koodiks 3825 61 00
  3. 5

(26)3-11-1365
  1. HTR esitas 02.06.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks PMTK 03.05.2011 toiming, millega muudeti tollideklaratsioonides 10EE1160EE92326361 02/12/2010, 10EE1160EE92330120 03/12/2010, 10EE1160EE92363771 07/12/2010, 10EE1160EE92529410 30/12/2010, 10EE1160EE92529627 30/12/2010, 11EE1160EE90232365 04/02/2011, 11EE1160EE90232274 04/02/2011, 11EE1160EE90232951 04/02/2011, 11EE1160EE90050173 11/01/2011, 11EE1160EE90049292 11/01/2011, 11EE1160EE90150798 25/01/2011, 11EE1160EE90151030 25/01/2011, ja 11EE1160EE90151410 25/01/2011 10EE1160EE92326337 10EE1160EE92330220 10EE1160EE92529544 10EE1160EE92534126 10EE1160EE92531007 11EE1160EE90232306 11EE1160EE90232349 11EE1160EE90049043 11EE1160EE90049142 11EE1160EE90048311 11EE1160EE90150910 11EE1160EE90151262 02/12/2010, 03/12/2010, 30/12/2010, 31/12/2010, 30/12/2010, 04/02/2011, 04/02/2011, 11/01/2011, 11/01/2011, 11/01/2011, 25/01/2011, 25/01/2011 lahtris 33 märgitud kaubakood 2713 90 90 00 KN koodiks 3825 61 00 või TARIC koodiks 3825 61 00
  2. Samuti palus kaebaja kohustada PMTK-d kõrvaldama tollideklaratsioonide muutmise tagajärjed, taastades andmed kaebaja algselt esitatud kaubakoodi osas. Põhjendused: 1) Kaubakoodi muutmine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, kuivõrd muutmine suurendab kaubale rakendatavat tollimaksu määra ja lisab täiendavaid nõudeid kauba vabasse ringlusesse lubamiseks, nt Keskkonnaministeerium peab väljastama eriload, samuti on vaja esitada tollile tavajäätmete puhul Annex VII ja määruse nr 1013/2006 nõuetele vastav leping ning ohtlike jäätmete puhul määruse lisas IA toodud teatamisdokument ja lisas IB toodud saatedokument; 2) Tollideklaratsioonide muutmiseks puudus õiguslik alus, kuna PMTK ei ole kauba tariifse klassifikatsiooni määramise kohta ÜTS art 4 p 5 ja

§ 6

lg 2 nõuete kohast haldusakti andnud.

§ 25

lg-s 1 kasutatav sõna „määrab“ osutab sellele, et tollile on antud volitus õiguslikult siduvalt teha kindlaks tolliprotseduuril olevale kaubale kohaldatav kaubakood, kui see erineb deklarandi poolt deklareeritust. Selline otsustus eeldab kaebaja hinnangul haldusakti andmist. Haldusaktil on õigusi ja kohustusi reguleeriv toime. Kauba tariifse klassifikatsiooni muutmisega muudetakse importija ja printsipali õiguste ja kohustuste mahtu – algselt deklareeritud tollideklaratsioonist tulenevaid õigusi ja kohustusi ning nende ulatust. PMTK 23.03.2011 kirjast järeldub, et maksuhaldur pidas 18.03.2011 esitatut teavituseks; 3) Rahvusvahelise Tolliorganisatsiooni liige on ka Venemaa, kus imporditud kaup toodeti ja kus kasutusel olev kaupade nomenklatuur järgib HS-i. Venemaa Föderaalne Tolliamet väljastas 11.03.2008 eelotsuse kauba KON-92 klassifitseerimise kohta, kus leidis, et naftakeemia kuubijääk KON-92 klassifitseeritakse kaubakoodiga 2713 90 90

  1. Kuna HS on standardiseeritud ja sellel põhinevad kaupade nomenklatuurid on ühetaolised, siis ei ole põhjust arvata, et kaup tulnuks Eestis klassifitseerida teistsuguse KN koodiga. KN 2713 90 90 võimalikkust möönis ka EKK 17.12.2010 kirjas; 4) TÜK analüüsitunnistuses märgitut, et naftaõli peamisi komponente – süsivesinikke – on proovides suhteliselt vähe, võib tõlgendada nõnda, et aine ei kuulu rubriiki 2710, kuhu kuuluval kaubal peab naftaõlide sisaldus olema mitte vähem kui 30 %. Kuid sellest ei tulene kuidagi järeldus, et aine ei kuulu rubriiki
  2. PMTK 18.03.2011 kirjas refereeritud rubriigi 2710 märkused ei ole asjakohased. PMTK on HSSM-st valesti aru saanud. Kaebaja viitab ka, et HSSM ei ole õiguslikult siduvad; 6

(26)3-11-1365 5) Euroopa Komisjoni määrusega nr 2008/C 133/01 kehtestatud Euroopa Ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavates märkustes kaubakoodide 2713 90 10 ja 2713 90 90 kohta on öeldud, et nõudele, et aromaatsete komponentide sisaldus on üle 80 % massist, vastavad nende alamrubriikide aromaatsed ekstraktid tavaliselt. „Vastavad tavaliselt“ tähendab, et teatud jääkproduktide puhul on aktsepteeritav ka 0,2% aromaatsete ühendite sisaldus; 6) Alusetu on järeldus, et tegemist on keemiatööstuse jäätmetega. Kirjas esitatud põhjal ei ole võimalik jälgida, kuidas PMTK sellisele järeldusele jõudis. Tegemist on naftakeemia toomise jääkidest tekkiva produktiga vastavalt tootjalt saadud dokumentidele „Teenistuslik märkus“ ja „Tehnilised tingimused“. Seega on KON-92 naftakeemia tootmise jääkprodukt. Tootja poolt on produktile antud alternatiivne nimetus „raske nafta vaik“. Tootja esitatud tehniliste tingimuste järgi on KON-92 kasutusala järgmine: statsionaarsete katelde ja tehnoloogiliste seadmete küttekomponent või muud eesmärgid. Tootja tegeleb selle produkti müügiga ning kaubal on reaalsed ostjad. Tegemist on produktiga, mida saab kasutada küttekomponendina või muul eesmärgil. PMTK ei ole eelnimetatuga arvestanud. Samuti ei tulene TÜK tunnistusest järeldus, et proovide põhikomponentide näol on tegemist keemiatööstuse või keemiaga seotud tööstuse jäätmetega. Analüüsitunnistuses esitatakse vaid proovide põhikomponentide loetelu ja muude komponentide kogus. Jäätmeid puudutav järeldus puudub; 7) Kuna kauba klassifitseerimine pelgalt reegli nr 1 alusel ei ole piisavalt põhjendatud, siis tulnuks PMTK-l kohaldada klassifitseerimisel reeglile 1 järgnevaid reegleid. Euroopa Kohus on 07.10.2004 otsuses asjas Imexpo Trading A/S (C-379/02) sedastanud, et kui üks kaup osutub klassifitseeritavaks ühte rubriiki, võib kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise puhul tekkida siiski küsimus, kas kaup ei osutu klassifitseeritavaks ka teise rubriiki, mis on kaupa täpsemalt kirjeldav või vähemalt kirjeldab kaupa samaväärselt. Sel juhul tuleb üldreegli 3 valguses kindlaks teha, kas kaup on klassifitseeritav ka teise rubriiki. Euroopa Kohus on 08.12.2005 otsuses asjas Possehl Erzkontor GmbH (C-445/04) märkinud, et üldreeglite kohaselt on kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees. Klassifitseerimisreegel 6 omab tähtsust alles kauba klassifitseerimisel alamrubriiki, mistõttu esmalt oleks vajalik eelnevatest reeglitest lähtuvalt määrata kauba rubriik. Käesolevas asjas on klassifitseerimisreeglite rakendamine toimunud puudulikult; 8) Kaubakoodi soovitamisel on lähtutud analüüsi tulemustest, kuid tähelepanuta on jäänud kauba kasutusotstarve, millel ka on tähendus kaubakoodi määramisel. Kaebaja on tollile esitanud teabe kaupade kasutusotstarbe kohta (vt kiri Keskkonnaministeeriumile), millega PMTK ei ole arvestanud. KON-92 on kasutatav statsionaarsete katelde ja tehnoloogiliste seadmete küttekomponendina ja muudel eesmärkidel. Samuti on kaebaja esitanud analüüsitulemused, mille kohaselt on kaup kasutatav laevakütuse komponendina, mille kasutamine põhjustab oluliselt vähem väävli väljaheidet laevakütuse põletamisel, samuti vähendab KON-92 kasutamine kütuse kulu, mis tekib viskoosse laevakütuse hoidmiseks töötemperatuuril. KON-92 ei sisalda aromaatseid süsivesinikke ja ei sisalda mistahes komponente, mille sissetoomine Euroopa Liitu on keelatud. PMTK-le oli esitatud ka nimetatud kaubale kehtestatud tehnilised tingimused, mille p 7.1 kohaselt annab tootja 12-kuulise garantii toote kvaliteedile. Tootmisjäätmetele ükski tootja garantiid ei anna. Euroopa Kohus on leidnud, et sobivasse rubriiki klassifitseerimisel võib toote kasutusotstarve klassifikatsiooni seisukohalt osutuda objektiivseks kriteeriumiks niivõrd, kuivõrd see on kõnealusele tootele omane ning seda omaseks olemist saab hinnata toote objektiivsete omaduste ja tunnuste kaudu – vt nt otsus kohtuasjas C-467/03, p 23, C-201/99, p 20, C-130/02, p 30, C-229/06, p 28. Otsuses C-183/06, p 37 leidis EK, et kui kauba kasutusvõimalused on piiratud, see on ettenähtud kasutamiseks konkreetsel otstarbel, tuleb seda klassifitseerimisel ning kaubale KN koodi määramisel arvesse võtta. 7
(26)3-11-1365
  1. 4U Logistics OÜ esitas 02.06.2011 Tallinna Halduskohtule samade taotlustega kaebuse (haldusasi nr 3-11-1366, liideti Tallinna Halduskohtu 14.06.2011 määrusega ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-11-1365, mille number jäi liidetud haldusasja numbriks). Kaebuse põhjendused kattusid sisuliselt HTR kaebuses esitatuga. 4U Logistics OÜ märkis, et on kaasdeklarandina kaasvastutav deklareerimise õigsuse ja võimaliku tollimaksuvõla eest.
  2. PMTK palus jätta kaebused rahuldamata. Vastuväited kaebustele: 1) PMTK teavitas kaebajat ebaõigest kaubakoodist 09.03.2011, kui edastas temale EKK labori vastuse, kus oli asutud seisukohale, et kaubakood tollideklaratsioonidel oli vale. Kauba tariifse klassifikatsiooni määramiseks ei ole vajalik haldusakti andmine.

§ 25

lg 2 kontekstis on seadusandja sõna „määrab“ all ilmselgelt mõelnud kauba süsteemse kuuluvuse välja selgitamist. PMTK 18.03.2011 ja 23.03.2011 kirjadest selgub üheselt, et deklarandi poolt määratud kauba tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale ning toll ise määrab õige tariifse klassifikatsiooni. Sisuliselt aitab toll deklarandil leida kaubale õige koodi. Määramise näol on tegemist tavapärase tolli poolt teostatava toiminguga kauba süsteemse kuuluvuse välja selgitamiseks. Hetkel ei ole kaebajal tollivõlga tekkinud. Kaubakoodi muutmine iseenesest ei too kaasa kaebaja õiguste ja kohustuste mahu muutumist. Tollivõlg tekib pärast kauba vabasse ringlusse lubamist. Maksusumma määramisel maksukorralduse seaduse (MKS) alusel antakse haldusakt, mida on võimalik vaidlustada. Kaubakoodi muutmine on aga toiming, mida MKS § 90 lg 3 kohaselt tehakse tollieeskirjade kohaselt. Käesolevas asjas on tegemist tollideklaratsiooni puuduste kõrvaldamisega, mida teostatakse tollieeskirjade kohaselt (komisjoni 02.07.1993 määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92 (edaspidi ÜTS RS) art 247 lg 2). Kui tollil puuduks võimalus deklarandi poolt esitatud kaubakoodi muuta, valitseks olukord, kus oleks võimalik märkida „endale sobivaid“ kaubakoode, et saavutada madalamat maksumäära. Igakordse kaubakoodi muutmise jaoks haldusakti andmine tähendaks deklarandile kordades pikemat kauba vabastamise tähtaega. Hetkel suudab toll kolme tööpäevaga kontrollkoridorides kõik vajalikud toimingud sooritada, kuid kui isikutele tuleks väljastada haldusakt ja anda ärakuulamisõigus enne iga toimingu tegemist, siis võtaks koridoride vormistus mitte vähem kui 20 päeva; 2) Toll on

§ 33

alusel kaasanud ekspertidena Keskkonnateabe keskuse nõuniku, Euroopa Keskkonnaagentuuri eksperdi jäätmete alal Matti Viisimaa (PhD, keemiatehnoloogia) ning EKK, kes omakorda kaasas TÜK. HS konventsiooniga ühinenud maades kauba klassifitseerimisel peaksid teoreetiliselt HS alamrubriikide ulatuses (6-kohaline kood) kaubakoodid kokku langema, kuid praktikas ei pruugi see nii olla. Esmalt tuleb kaup identifitseerida ja alles siis klassifitseerida vastavalt KN üldistele klassifitseerimisreeglitele. Kolmanda riigi poolt väljastatud klassifitseerimise eelotsus pole siduv kauba importimisel EL territooriumile. PMTK-le ei ole kaebaja poolt esitatud dokumente, mille alusel käesoleval juhul on Venemaa Föderatsioonis kaubale KON-92 määratud HS alamrubriikide ulatuses 6-kohaline kaubakood (esitamata on kaupa identifitseerivad andmed); 3) EKK täiendav seisukoht 07.03.2011 kirjas nr 1-9/61-2 on koostatud TÜK 02.03.2011 analüüsitunnistuse nr 1-007-11 ja Matti Viisimaa 04.02.2011 kirjaliku vastuse alusel. M. Viisimaa koostas tollile esitatud ja HTR peatehnoloogilt saadud KON-92 tootmise materjalide põhjal oma vastuse, milles jõuab järeldusele, et KON-92 näol on tegemist keemiatööstuse orgaanilise sünteesi protsessides tekkinud jäätmetega, mitte naftaõli tootmisjääkidega. TÜK analüüsitunnistuses toodu kinnitab HTR esitatud dokumentides viidatud peamiste komponentide sisaldust. Seega kinnitavad nii dokumendid kui analüüsitunnistused, et lähteaineks KON92 puhul ei ole nafta. Orgaanilisel sünteesil tekkinud jäätmed koosnevad analüüsitunnistuse kohaselt peamiselt hapnikku sisaldavatest orgaanilistest ühenditest, mis klassifitseeritakse vastavalt KN klassifitseerimise üldreeglile 1 HS rubriiki 3825 kirjeldusega „keemiatööstuse 8

(26)3-11-1365 jäätmed“. Toll klassifitseeris vastavalt üldreeglile 6 kauba KN alamrubriiki 3825 61 00, sest kõne all olev kaup sisaldab peamiselt orgaanilisi materjale (aineid). EKK 07.03.2011 kirjas on lähtutud ka HSSM-st ja KNSM-st KN rubriikide 2713 90 10 ja 2713 90 90 kohta. KN rubriiki 2713 90 90 kirjeldusega „muud“ klassifitseeritakse aromaatsed ekstraktid, mis sisaldavad aromaatseid komponente üle 80%. Kuna TÜK analüüsi põhjal oli KON-92-s aromaatsete ühendite sisaldus <0,2%, siis KON-92 ei saa nimetada aromaatseks ekstraktiks ja klassifitseerida KN alamrubriiki 2713 90
  1. Analüüside põhjal ei ole tegemist naftaõli tootmisjääkidega, mistõttu see ei saa kuuluda rubriiki 2713; 4) KNSM kohaselt vastavad alamrubriikide 2713 90 10 ja 2713 90 90 aromaatsed ekstraktid (vaata rubriiki 2713 HSSM, C osa, lõige 1) tavaliselt järgmistele nõuetele: 1) aromaatsete komponentide sisaldus selle grupi selgitavate märkuste A lisas kirjeldatud meetodi järgi on üle 80% massist (KON-92 sisaldab aromaatseid komponente alla 0,2%); 2) tihedus temperatuuril 15 oC on üle 0,950 g/cm3 (KON-92 tihedus kõigub väärtuste 0,904-0,921 g/cm3 vahel) ja 3) temperatuuril 300 oC ASTM D 86-87 meetodi järgi (taaskinnitatud 1972) destilleerub aromaatne ekstrakt mitte rohkem kui 20% mahust (KON-92 destilleerus 82,5% mahust ja rohkem). TÜK analüüsist nähtuvalt ei ole ükski eelpoolnimetatud aromaatsetele ekstraktidele esitatud nõuetest täidetud. KNSM-st tuleneb, et KN alamrubriiki 2713 90 90 klassifitseeritakse aromaatsed ekstraktid, mis on naftaõlide tootmisel tekkinud jäägid. Kui KON-92 ei sisalda aromaatseid ühendeid, siis ei ole tegemist aromaatse ekstraktiga. Ainuüksi sõna „ekstrakt“ eeldab, et tegemist peab olema aine kontsentraadiga, rikastatud ainega. Kui üldse rõhutada KNSM-s sõnu, siis need on „aromaatne ekstrakt“; 5) HTR on esitanud KON-92 tootja tehase dokumendid, kus tootja väidab, et KON-92 tootmise lähteaineteks on propüleen ja süntees-gaas. Kirjas on selgitatud, et KON-92 tootmine ei toimu vahetult nafta ega naftatoodete destilleerimise teel. See tähendab, et KON-92 lähteaineks ei ole nafta. HTR väitis oma 30.12.2010 kirjas ise, et tegemist on hapnikuühenditega, mida tõestas ka TÜK analüüs; 6) TÜK-lt ei tellitud hinnangut, kas tegemist on jäätmetega või mitte. TÜK määras peamised keemilised ained, millest KON-92 koosneb. Esmatähtis kauba klassifikatsiooni määramisel on kauba identifitseerimine. KON-92 identifitseerimine oli raske, kuna KON-92 kasutatakse kütteõlidele lisamiseks ja toote fraktsiooni koostis vastab grupi 27 lisamärkuste 1c, 1d või 1e nõuetele. Samas ei vastanud KON-92 tiheduse ja viskoossuse väärtused tüüpilistele naftaõli näitajatele. Seetõttu teostati kauba keemilise koostise uurimiseks täiendavaid analüüse TÜK-s, Vastavalt EKK 07.03.2011 kirjale nr 1-9/61-2 ja M. Viisimaa 04.02.2011 e-kirjale identifitseeriti toode kui keeruline segu suurest hulgast hapnikku sisaldavatest ühenditest (estrid, dioolid, ketoonid, eetrid), mis on orgaanilise sünteesi protsessides tekkinud jäätmed. KON-92 ei ole naftaõlide tootmisjääk; 7) KN üldreegli 1 kohaselt on rubriikide kirjeldused ja märkused jaotiste ja gruppide kohta prioriteetsed. Kui kaupa saab klassifitseerida vastavalt reeglile 1, siis enam ei lähtuta reeglitest 2 ja
  2. Vastavalt KN üldreeglile 1 leitakse HS rubriik, mille kirjeldus vastab kõige täpsemalt kauba keemilisele koostisele ja olemusele ning vajadusel ka ekspertarvamusele. Antud juhul vastavalt analüüsi tulemusele ja M. Viisimaa ekspertarvamusele klassifitseeriti KON-92 HS rubriiki 3825 kirjeldusega „keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude jäätmed“.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 02.12.2011 otsusega kaebused rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste kanda. 1) ÜTS art 245 kohaselt on tolli otsuste peale kaebuse esitamise korra kehtestamise pädevus liikmesriikidel.

§ 25

lg 1 ei täpsusta, kuidas toimub tolli poolt kauba tariifse klassifikatsiooni määramine. MTA otsustus muuta tollikoodi on materiaalses mõttes haldusakt, kuna sellega pandi isikule sisuliselt kohustus maksta suurem tollimaks. Haldusaktiks on kohtuprak9

(26)3-11-1365 tikas peetud iga otsustust, mis vastab HKMS (kohus viitas kuni 31.12.2011 kehtinud seadustikule) § 4 lg-s 1 sätestatud tunnustele. Haldusaktiga võib olla tegemist sõltumata sellest, kas see on vormistatud haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides (vt Riigikohtu 20.12.2001 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-15-01 p 37); 2) 03.05.2011 otsustuse (tollitariifi muutmine) põhjendused sisalduvad MTA 18.03.2011 kirjas. Kuna tollitariifi muutmine kaebajale ebasoodsas suunas on kaebajat koormav haldusakt, tulnuks see vormistada haldusaktile esitatud nõuete kohaselt koos põhjendustega samas dokumendis. Siiski ei ole põhjenduste esitamine 18.03.2011 kirjas tollitariifi muutmise tühistamise aluseks. Kaubakoodi muudeti küll 1,5 kuud pärast 18.03.2011 kirjas muutmise põhjenduste esitamist, kuid samadel põhjustel, mis 18.03.2011 kirjas. Kaebaja sai enne tolli poolt kaubakoodi muudatuse tegemisele ka omapoolsete argumentidega vastu vaielda. Kohus kontrollib, kas põhjendused on piisavad ja adekvaatsed; 3) Ühestki tõendist ei nähtu, et vastustaja oleks arvestanud KON-92 võimalikku kasutusotstarvet. Vastustaja on käsitlenud vaidlusalust kaupa jäätmetena. Jäätmete kasutamine ilma neid ümber töötlemata pole üldreeglina võimalik ja need kuuluvad äraviskamisele. Termin „jäätmed“ on asja kasutusvõimalustest või selle ohtlikkusest tulenev õiguslik hinnang ja selline keemiaekspertide antud hinnang ei ole kohtule siduv. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 05.04.2006 direktiivi 2006/12/EÜ jäätmete kohta, millega kehtestati õiguslik raamistik jäätmete käitlemiseks ühenduses, art 1 p 1 alajaotuse a kohaselt on jäätmed I lisas loetletud kategooriatesse kuuluvad mistahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama. Seega, olenemata jäätmete kategooriast, on jäätmetena määratlemise eelduseks asja ära viskamine või ära viskamisele kuulumine. Ka vastavalt JäätS § 2 lgle 1 (03.05.2011 kehtinud redaktsioonis) on jäätmed mis tahes sama paragrahvi lg-s 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Kehtivas JäätS sõnastuses on lõikes 1 loobutud eraldi jäätmekategooriatest ja säte kõlab: jäätmed on mistahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 03.05.2011 kehtinud JäätS § 2 lg 3 nimetas eraldi ka jäätmekategooriad, mille p 8 kohaselt olid üheks selliseks ka tööstusprotsessijäägid nagu räbud ja destillatsioonijäägid. JäätS § 2 teise lõike sõnastus on praeguseni muutumatu ja selle kohaselt tähendab äraviskamine vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik; 4) Toode transporditi Eestisse turustamise eesmärgil. Asjas ei kinnita ükski tõend seda, et vaidlusalune kaup oleks imporditud Eestisse äraviskamise eesmärgil; 5) Et vaidlusalune toode tekkis muu toote tootmise tagajärjel kõrvalproduktina, ei tähenda, et seda kõrvalprodukti ei saa kasutada. KON-92 on võimalik kütuse koostisosana kasutada ilma ümbertöötlemata, samuti turustada ja kasutada laevakütuse ühe komponendina. Istungil ütlusi andnud Dmitri Frolovi selgituste kohaselt segatakse KON-92 masuudiga nii, et masuut moodustab 90% ja KON-92 10% segust. Selline segu parandab masuudi kütteomadusi, vähendab masuudi viskoossust ja alandab hangumispunkti (mis oleks masuudil muidu juba 30 o C juures). Sel otstarbel kasutatakse kaebaja väitel KON-92 asemel tavaliselt kergemaid naftadestillaate (nt diiselfraktsiooni), mis on aga kallimad. Nimetatud selgitusi arvestades on usutav, et KON-92 on võimalik turustada ja sellel oleks ostjaid. Samuti väidab kaebaja, et toodet saab kasutada lahusti või ekstrahendina ning lisaks on võimalik toodet ümber töödelda, et veelgi tõsta selle kvaliteeti. Seda arvestades ei tundu majanduslikult mõttekas visata ära toodet, mida oleks võimalik müüa. Kuna KON-92 väävlisisaldus on väga väike, põhjustab selle kasutamine kütuses vähem väävliväljaheidet kütuse põlemisel ning KON-92 kasutusele võtmine laevakütuse komponendina on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas; 10
(26)3-11-1365 6) Jäätmete määratlusel lisaks nende äraviskamisele või äraviskamisele kuulumisele on siiski erand, milleks on nende taaskasutus (JäätS § 15 lg-d 1 ja 5). Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 104 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ § 1 lg 1 kohaselt sätestatakse jäätmete taaskasutamistoimingud rahvusvaheliselt tunnustatud Rkoodinumbrite alusel. Paragrahvi 1 lõige 2 loetleb esimese jäätmete taaskasutamistoiminguna (kood R1) kasutamise peamiselt kütusena või muu energiaallikana. Selline kasutamine ei eelda ümbertöötlemist, vaid jäätmeid kasutatakse sellisel kujul, nagu nad on. Ka direktiivi 2006/12/EÜ lisa IIB loetleb taaskasutustoimingud, milleks on esimese loetelu punktina (R1) jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või muul viisil energiaallikana. Seega ei välista KON-92 kasutusvõimalused energiaallikana ümbertöötlemisvajaduseta tema määratlemist jäätmetena KN kaubakoodi rubriigi 3825 mõttes; 7) Rubriigi 2713 HSSM C osa lõike 1 määratlus „vastavad tavaliselt“ (ilmselt pidas kohus HSSM asemel silmas siiski komisjoni määrusega nr 2008/C 133/01 kehtestatud KNSM kaubakoodide 2713 90 10 ja 2713 90 90 kohta) ei tähenda tõesti seda, et jääkproduktides peab rubriigi 2713 kohaselt olema kindlasti aromaatsete komponentide sisaldus üle 80% massist, kuid kuna antud juhul on see TÜK analüüsi kohaselt maksimaalselt kuni 0,2% aine massist, on vahe niivõrd drastiline, et juba sel põhjusel ei ole võimalik pidada KON-92 HSSM rubriigi 2713 C osas kirjeldatud toodete hulka. Aine sisaldus üle 80% viitab ilmselgelt sellele, et tegemist on toote ühe põhikomponendiga, mis määrab ära selle toote olemuse. Aine sisaldus kuni 0,2% viitab aga sellele, et toode on aine koostises marginaalse tähendusega ja ei mõjuta toote põhilisi omadusi. Kindlasti ei saa olla tegemist aromaatse ekstraktiga. Kuna toote põhiline koostisaine on erinev, siis arusaadavalt on sellest tulenevalt erinevad ka aine tihedus temperatuuril 15 oC ja destillatsioon temperatuuril 300 oC (vt TÜK analüüsitunnistus); 8) Kaebaja deklareeritud KN kood 2713 90 90 00 (ilmselt pidas kohus siin ja edaspidi silmas TARIC koodi) ei ole iseenesest vastuolus EKK 17.12.2010 vastuses nr 1-9/920 tooduga, kus leitakse, et soovituslik kood proovidele on destilleerumisparameetrite põhjal 2710 19 29, ent kauba KON-92 kirjelduste järgi, mille kohaselt võib olla tegu naftakeemia jääkide ja mitmesuguste orgaaniliste lahustite, nagu butüülalkohol, 2-etüülheksanool jt, seguga, on vastavalt HS alamrubriigi 2713 selgitavate märkuste punkti C alapunktile 1 teatud tingimustel mõeldav proovide liigitamine määrdeõlidest teatavate selektiivsete lahustitega töötlemisel saadud ekstraktide alla (kood 2713 90 90 00). EKK märkis aga seejuures, et katsemeetodiga ASTM D 1319 ei olnud aromaatsete komponentide sisaldust tootes võimalik määratleda, mistõttu ei ole aromaatsete ühendiste sisalduse põhjal võimalik üleüldse määrata kauba kuulumist või mittekuulumist grupi 27 rubriiki 2710; 9) TÜK analüüsi kohaselt ei kuulu kaup KN gruppi 27 ehk õlijäätmete alla. Kaubale soovitati koodi 3825 69 00 – muud keemiatööstuse või keemiaga seotud tööstuse jäätmed – muud. Oma 07.03.2011 kirjas rõhutab EKK, et annulleerib oma eelmistes kirjades toodud soovitused koodide osas, kuna enne ei olnud nende käsutuses piisavalt informatsiooni. Kohus nõustub kaebajatega, et vastustaja refereerib 18.03.2011 kirja lk-l 3 sarnaselt EKK 07.03.2011 kirjale asjakohatult grupi 27 rubriigi 2710 märkusi („õlijäätmete sisaldus vähemalt 70%“), mis ei ole käesoleval juhul asjakohased. Vaidlusalune kaup KON-92 on kaebaja poolt deklareeritud rubriigis 2713, mida eelnimetatud märkused ei puuduta. Siiski ei muuda nimetatud eksimus vastustaja lõppjäreldusi; 10) Tuleb nõustuda vastustajaga, et TÜK analüüsitunnistuses toodu kinnitab HTR poolt esitatud dokumentides viidatud peamiste komponentide sisaldust ja seega nii dokumendid kui ka analüüsitulemused kinnitavad, et otseseks lähteaineks KON-92 puhul ei ole olnud nafta. HSSM kohaselt kuuluvad rubriiki 2713 naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid. M. Viisimaa arvamusest nähtub, et KON-92 puhul on tegemist keemiatööstuse orgaanilise sünteesi protsessides tekkinud jäätme11
(26)3-11-1365 te, mitte naftaõli tootmisjääkidega. Oma arvamuses tugines M. Viisimaa HTR peatehnoloogilt saadud andmetele KON-92 tootmise kohta. M. Viisimaa leiab, et toote lähteaineteks ei ole mineraalsed materjalid ja põhisaadusteks orgaanilised hapnikuühendid. M. Viisimaa hinnangul puudub vähimgi kokkupuude mineraalkütuste ja -õlidega; 11) Vaidlusalune kaup on selle tootjariigis klassifitseeritud rubriiki 2713 (Venemaa Föderaalse Tolliameti 11.03.2011 eelotsus kauba klassifitseerimise kohta). Tegemist on küll kaaluka tõendiga, kuid kolmanda riigi klassifitseerimise eelotsus ei ole selle kauba Eesti riiki importimisel Eesti riigile siduv, kui toll ja kohus leiavad, et muude asjas kogutud tõendite põhjal oleks sobilikum määrata teistsugune kauba KN kood. Nõustuda tuleb vastustajaga selles, et puuduvad andmed, mille alusel Vene Föderatsiooni toll sellise kaubakoodi määras; 12) Tegemist on olukorraga, mida kirjeldab Euroopa Kohus 07.10.2004 otsuses asjas Imexpo Trading A/S (C-379/02): kui üks kaup osutub klassifitseeritavaks ühte rubriiki, võib kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise puhul tekkida siiski küsimus, kas kaup mitte ei osutu klassifitseeritavaks ka teise rubriiki, mis on kaupa täpsemalt kirjeldav või vähemalt kirjeldab seda kaupa samaväärselt. HTR on esitanud KON-92 tootja tehase poolt saadetud dokumendid, kus tootja väidab, et KON-92 tootmise lähteaineteks on propüleen ja sünteesgaas. Seega ei ole KON-92 puhul tegemist vahetult naftaõli tootmisjääkidega, vaid keemilise sünteesi protsesside tagajärjel tekkinud peamiselt hapnikku sisaldavate orgaaniliste ühendite (estrid, dioolid, ketoonid eetrid) keerulise seguga (TÜK analüüsitunnistus nr 1-007-11, 02.03.2011, HTR esindaja 30.01.2011 kiri PMTK-le). Kirjas on selgitatud, et KON-92 tootmine ei toimu vahetult nafta ega naftatoodete destilleerimise teel. Pole kahtlust, et tootmisprotsessi algstaadiumis on tõepoolest lähteaineks toornafta, ent KON-92 tekib mitme erineva protsessi tulemusena ja KON-92 enda lähteaineks toornafta enam ei ole. Sellise järeldusega ei ole vastuolus ka Dmitri Frolovi istungil antud selgitused, kes kinnitas, et KON-92 lähteaineks on propüleen, ent kogu keeruka protsessi lähteaineks toornafta. Käesoleval juhul aga välistab kauba deklareerimise koodiga 2713 90 90 ainuüksi aromaatsete ainete sisalduse erinevus, tihedus temperatuuril 15 oC ja destillatsioon temperatuuril 300 oC. Suured keemilised ja füüsikalised erinevused 2713 HSSM C osa lõikes 1 näidatud parameetritest viitavad sellele, et kaubakoodide määramisel tuleb antud juhul lähtuda konkreetsetest lähteainetest ja mitte kogu pika keemilise tootmisprotsessi algainetest (milleks tõepoolest oli toornafta). Nii on siiski tegemist keemiatööstuse jääkproduktiga ja selle kasutusotstarve energiaallikana ei ole vastuolus tema määratlemisega jäätmetena ega ka Euroopa Kohtu 17.03.2005 otsusega Ikegami Electronics (Europe) GmbH (C-467/03). Orgaanilisel sünteesil tekkinud jäätmed koosnevad peamiselt hapnikku sisaldavatest orgaanilistest ühenditest (TÜK, 1-007-11, 02.03.2011), mis klassifitseeritakse vastavalt KN klassifitseerimise üldreeglile 1 HS rubriiki 3825 kirjeldusega „keemiatööstuse jäätmed“. Toll klassifitseeris vastavalt üldreeglile 6 kauba KN alamrubriiki 3825 61 00, sest kaup sisaldab peamiselt orgaanilisi materjale (aineid). Võimalik, et KN kaubakoodid ei vasta süvenevale tendentsile taaskasutada jäätmeid energiaallikatena, mistõttu nad vajaksid eraldi ja madalama tollimaksumääraga kaubakoodi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 16. 4U Logistics OÜ ja High Tech Recycling OÜ apellatsioonkaebustes palutakse halduskohtu otsus tühistada ja rahuldada halduskohtule esitatud kaebus ehk tuvastada vaidlustatud toimingu õigusvastasus ja kohustada vastustajat toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks ja tollideklaratsioonides algselt märgitud kaubakoodide taastamiseks. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et vaidlustatud toimingu näol on tegemist haldusaktiga, paluvad apellandid selle haldusakti tühistada. Apellandid leiavad, et kohus ei ole järginud HKMS § 25 lg-des 2 ja 3 ning samuti

iviilkohtumenetluse seadustiku (

MS) §-s 232 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõudeid. 12

(26)3-11-1365 Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning on rikkunud oluliselt protsessiõiguse norme, samuti hinnanud tõendeid ebaõigesti, mille tulemusena on jõudnud ebaõigete järeldusteni. 17. 4U Logistics OÜ apellatsioonkaebuse väited kokkuvõtlikult: 1)

§ 25lg 2 alusel tehtav otsustus eeldab haldusakti andmist.

Samale järeldusele jõudis ka kohus, kuid asus põhjendamatult seisukohale, et see ei oma olulist tähtsust. Kohus tõlgendas

§ 25

lg-t 2 selliselt, et kaubakoodi on võimalik muuta ka kirjalikku haldusakti andmata, kui deklarandile tehakse enne teatavaks kaubakoodi muutmise põhjendused. Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, et vaidlusaluse toimingu muudab õiguspäraseks asjaolu, et vastustaja on enne toimingut HTR-ga kirjavahetust pidanud. HMS § 55 lg 2 kohaselt antakse haldusakt kirjalikus vormis.

§ 25

lg 2 ei sisalda erisätet, mis oleks andnud vastustajale õigusliku aluse jätta kirjalik haldusakt andmata. Seega on toiming kirjaliku haldusakti andmata jätmise tõttu ilmselgelt õigusvastane; 2) Kohus jättis tähelepanuta HMS § 56 lg 1, mille kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Riigikohtu praktika (lahendid nr 33-1-66-03 ja 3-3-1-62-07) kohaselt ei saa kohtumenetluse käigus esitatud täiendav motivatsioon asendada haldusorgani kohustust haldusakti motiveerida. Ei ole võimalik tõendada, et kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Käesolevas haldusasjas „saab ja tuleb kaevatava haldusakti õigusvastasuse küsimuse lahendamisel lähtuda üksnes vaidlustatud toimingu enda motiveeringu sisust.“ Haldusakti ei ole võimalik nö ette ära motiveerida. Selline võimalus avaks haldusorganitele võimaluse anda välja suulisi haldusakte ja asuda neid tagantjärgi motiveerima, mis oleks vastuolus hea halduse põhimõttega. Kuna antud juhul ei ole tegemist kirjaliku haldusaktiga, ei saa loogiliselt rääkida ka kirjalikest põhimotiividest, mistõttu on ebaõige kohtu tuginemine vastustaja toimingu tegemise eelselt väljendatud seisukohtadele; 3) Osas, milles kohus arutles, miks on vaidlusaluse kauba näol siiski tegemist jäätmetega, hoolimata sellest, et seda on võimalik ümbertöötlemata kasutada energia tootmiseks, asus kohus vaidlustatud toimingut vastustaja asemel ise põhjendama, ületades oma pädevust; 4) Kohtuotsuses viidatud JäätS § 15 reguleerib jäätmete taaskasutamist ja taaskasutamismooduseid, mitte ei anna juhist jäätmete määratlemiseks. Jäätmete definitsioon on ammendavalt sätestatud JäätS § 2 lg-tes 1 ja 2. Viidatud sätetest ei tulene, et kui kõrvalprodukti saab taaskasutada ümbertöötlemisvajaduseta energia tootmiseks, siis on tegemist jäätmetega. Kohtuotsuses on asutud ebaõigele seisukohale, nagu laiendaks JäätS § 15 lg 4 (kohus on ebaõigesti viidanud lg-le 5) jäätmete määratlust. Vaidlust ei ole selles, et kui kauba näol pole tegemist jäätmetega, siis ei ole võimalik kaupa klassifitseerida KN kaubakoodi rubriigi 3825 alla; 5) Kohus ei ole klassifitseerimisreegleid kohaldanud õigesti ja on jätnud tähelepanuta apellandi olulise väite, et vastustaja on jätnud arvestamata, et kohtuotsuses toodud kolm tingimust aromaatsete ainete sisalduse, tiheduse ja destillatsiooni osas kohalduvad vaid konkreetsete toodete kohta (määrdeõlidest teatavate selektiivsete lahustitega töötlemisel saadud ekstraktid), mitte aga alamrubriikide 2713 90 10 ja 2713 90 90 kohta tervikuna. Need kriteeriumid käivad KN selgitavast märkusest nähtuvalt rubriigi 2713 HSSM C osa lõikes 1 nimetatu suhtes. HSSM rubriigi 2713 osas on järgmised: „C) naftaõlide töötlemise muud jäägid: 1) Määrdeõlidest teatavate selektiivsete lahustitega töötlemisel saadud ekstraktid.“ Seega on selge, et maksuhalduri kohaldatud KN selgitav märkus kehtib üksnes määrdeõlidest teatavate selektiivsete lahustitega töötlemisel saadud ekstraktide (lg 1), mitte aga naftavaigu ja muude naftast saadud vaigusisaldusega ainete (lg 2) ja happeliste jääkide ja kasutatud pleeksavide, mis sisaldavad mingil määral õlisid (lg 3), suhtes. KON-92-le on tootja poolt antud alternatiivne nimetus „raske nafta vaik“. Seetõttu ei oma aromaatsete komponentide sisaldus vaidlusaluses tootes tähtsust; 13

(26)3-11-1365 6) Kohtuotsus on vastuoluline. Kohtuotsuses on küll üheselt sedastatud, et vaidlusaluse kauba kasutamine on võimalik ja selle kasutamise näol on tegemist positiivse tendentsiga, kuid kokkuvõttes asutud seisukohale, et kauba näol on siiski tegemist jäätmetega; 7) Kohus on valesti hinnanud M. Viisimaa 04.02.2011 e-kirja. Kohus on jõudnud õigele järeldusele, et asja jäätmetena käsitlemine on õiguslik hinnang, kuid väidab M. Viisimaa arvamuse põhjal, et vaidlusaluse kauba näol on tegemist jäätmetega. Tegemist on õigusliku küsimusega, mida ei saa M. Viisimaa e-kirjaga tõendada. 18. High Tech Recycling OÜ apellatsioonkaebuse väited: 1) Apellant jääb seisukohale, et toll ei ole kaubale tariifset klassifikatsiooni nõuetekohaselt määranud, st puudub sellekohane haldusakt, ja ilma tariifset klassifikatsiooni määramata ei ole tollil võimalik otsustada tollideklaratsiooni lahtris 33 „Kaubakood“ andmete muutmise üle. Kirjaliku haldusakti andmata jätmise tõttu on tolli toiming, millega muudeti tollideklaratsioone, ilmselgelt õigusvastane; 2) Kohus ei ole eristanud

§ 25

lg 2 alusel kaubale tariifse klassifikatsiooni määramist ja tolli initsiatiivil tollideklaratsioonis andmete muutmist. Toll aktsepteeris esitatud tollideklaratsioone (ÜTS art 63), kuid otsustas aktsepteeritud tollideklaratsioone kontrollida. Kuna 18.03.2011 kirjas esitatud kontrollitulemustest nähtuvalt tekkis tolli arvates vajadus muuta tollideklaratsioonis andmeid kaubakoodi osas, kuulus kohaldamisele

§ 25

lg 2, mille kohaselt juhul, kui deklarandi poolt määratud kauba tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale, teatab toll viivitamatult sellest deklarandile ja määrab kauba tariifse klassifikatsiooni vastavalt Eesti tollitariifistikule 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil deklarandile teatati kauba tariifse klassifikatsiooni muutmise vajadusest. Toll teataski mittevastavusest 18.03.2011 kirjaga, täpsustades ka 23.03.2011, et see kiri ei ole haldusakt, vaid teade. ÜTS art 78 lg 1 kohaselt võib toll omal algatusel teha esitatud tollideklaratsioonides muudatusi. Kuivõrd muutmine toimus seonduvalt kauba tariifse klassifitseerimisega, pidi toll tollideklaratsioonide muutmiseks määrama

§ 25

lg 2 alusel kauba tariifse klassifikatsiooni; 3)

§ 25

lg 2 alusel kauba tariifse klassifikatsiooni määramine sarnaneb iseloomult siduva tariifiinformatsiooni andmisele, mis on tolli otsus ÜTS art 4 p 5 mõistes. Ka õiguslikult siduvalt konkreetse kauba konkreetsesse tariifirubriiki kuulumise kindlaksmääramise otsus vastab ÜTS art 4 p 5 tunnustele ja tuleb anda kirjalikus vormis. Arvestades tolli algatusel kaupade tariifse klassifikatsiooni määramise ja muutmise otsuse tagajärgi ja omandiõigusesse sekkumise riivet ja ulatust, tuleb

§ 25lg 2 alusel tehtud otsus vormistada kirjalikult ja seda põhjendada.

Apellant viitab veel MKS § 46 lg-le 2 ja

§ 6

lg-le 2; 4) Käesolevas asjas puudub haldusakt, mis sisaldaks resolutsiooni kaupade tariifse klassifikatsiooni määramise ja muutmise kohta. Tolli 03.05.2011 kiri ei ole haldusakt, kuna ei sisalda resolutiivosa. Isegi kui seda kirja pidada haldusaktiks, on tegemist tühise haldusaktiga HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt. Kui halduskohus leidis, et 03.05.2011 tollitariifi muutmine on haldusakt, oleks kohus pidanud andma ka hinnangu kauba tariifse klassifikatsiooni määramise tähtaegsusele. Kohus märgib, et toll asus deklaratsioone muutma 1,5 kuud hiljem, kuid

§ 25

lg 2 kohaselt tuleb kauba tariifne klassifikatsioon määrata kümne päeva jooksul, arvates päevast, mil deklarandile teatati kauba tariifse klassifikatsiooni muutmise vajadusest. Toll on seadusega kehtestatud menetlustähtaegu rikkunud. Lõppkokkuvõttes jääb arusaamatuks kohtu eesmärk käsitleda tolli 03.05.2011 kirja haldusaktina, kui toll on ise samas kirjas kinnitanud, et asub tollideklaratsioone muutma enda toimingutega; 5) Kohus on ebaõigesti kohaldanud JäätS § 15 lg-t 4 ja teinud apellandi jaoks üllatava otsuse. Vastustaja ei ole tollikontrolli käigus võtnud seisukohta, kas KON-92 on paigutatav JäätS § 2 lg-s 1 sätestatud jäätmete mõiste alla. Tulenevalt vastustaja esindaja kohtuistungil esitatud seisukohast, et KON-92 ei olnud äraviskamiseks mõeldud kaup, ei saa olla tegemist jäätmete14

(26)3-11-1365 ga JäätS § 2 lg 1 mõistes. Kohus ei ole samuti väitnud, et käesolevas asjas esinevad tunnused, mis võimaldavad pidada KON-92 jäätmeteks JäätS § 2 lg 1 mõttes. Kohtu kohaldatud JäätS § 15 on asjakohatu, sest jäätmete taaskasutamisel tuleb esmalt sama seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel tuvastada, kas aine, materjal või muu ese on jääde. Apellandi esindaja viitas kohtuistungil EK otsustele kohtuasjades C-121/03 ja C-188/07 jäätmete kasutusest kõrvaldamise ja äraviskamise kohta Nõukogu 15.07.1975 direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta tähenduses. Apellant on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt on KON-92 kui kõrvalsaaduse turustamine ja kasutamine võimalik ja majanduslikult efektiivne. JäätS § 15 ei ole seetõttu kohaldatav. Et apellandi väitele, et KON-92 ei ole jäätmeteks JäätS § 2 lg 1 tähenduses, pole tähelepanu pööranud ka vastustaja, tõi kaasa õigusvastase käitumise; 6) Kohus ei ole kontrollinud, kas kauba klassifitseerimine koodi 3825 61 00 alla on õige, ega ole põhjendanud kohtuotsuses esitatud järeldusi. Kohus ei ole sellekohaste kaebaja vastuväidete osas seisukohta võtnud. Ebaõige on kohtu väide, nagu oleks EKK täiendavas seisukohas 07.03.2011 kirjas tuginetud M. Viisimaa seisukohale. EKK on tuginenud vaid TÜK analüüsitunnistuses märgitud tulemustele ja igasuguste põhjendusteta soovitanud kaubale KON-92 KN koodi 3825 69
  1. Analüüsi tulemused ei lükka ümber asjaolu, et KON-92 saamisel on algselt olnud lähteaineks nafta. Kohtuotsusest ei selgu, mida peab kohus silmas „otsese lähteaine“ all ja kuidas on see seonduv kauba tariifse klassifitseerimisega. 18.03.2011 kirjas toodud järelduseni, et kuna tegemist on keemiatööstuse jäätmetega, klassifitseeritakse kaup rubriiki 3825, jõudmine ei ole selge ja jälgitav. Dokumendis puudub tolli mõttekäik seisukoha kujunemisest, et tegemist on jäätmetega. Teiseks viitas toll üldreeglile 1 ega tuginenud üldreeglile 6, nagu väidab ebaõigesti halduskohtus. Kohtuotsusest ei nähtu, mille alusel kohus leiab, et tegemist on keemiatööstuse jääkproduktiga ning mis takistab sellisel juhul kauba määratlemist rubriiki 2713 või muusse rubriiki. Ka naftatööstus on olemuselt keemiatööstus. Jääb ebaselgeks, mida kohus viitega EK lahendile C-467/03 öelda soovib. Kohus on olnud kauba tariifse klassifitseerimise osas ebalev, mida kinnitab ka seisukoht, et KN kaubakoodid ei vasta jäätmete taaskasutamise tendentsile. Sellest võib välja lugeda arusaama, et kaupa on võimalik kasutada kütuselisandina ning tolli pakutud kaubakood pigem ei ole sobiv; 7) Nagu 4U Logistics OÜ, väidab ka HTR, et kohus on jätnud tähelepanuta apellandi väite, mille kohaselt laienevad KNSM tingimused aromaatsete komponentide sisalduse, tiheduse ja destilleerimise kohta üksnes HSSM C osa lõikes 1 nimetatud ainetele, mitte naftavaigule, milleks on ka KON-92; 8) HTR kordab kaebuse väidet, et kaubakoodi soovitamisel on põhjendamatult lähtutud analüüsi tulemustest, mitte kauba kasutamise eesmärgist; 9) Nagu 4U Logistics OÜ, väidab ka HTR, et M. Viisimaa elektronkirjale ei saa tugineda hinnangu andmisel, kas KON-92 puhul on tegemist jäätmetega; 10) Sarnaselt 4U Logistics OÜ-le märgib HTR, et kohus rikkus menetlusnorme sellega, et ei jäänud 18.03.2011 kirjas toodud põhjenduste piiresse, vaid hakkas väidetavat haldusakti kohtuotsuses täiendavalt põhjendama.
  2. PMTK vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda. Väited: 1) Vastustaja nõustub halduskohtuga, et toll on tollideklaratsioonides kauba tariifse klassifikatsiooni muutmiseks teinud otsustuse, mida saab lugeda haldusaktiks. Kauba tariifse klassifikatsiooni muutmise põhjendused on esitatud 18.03.2011 kirjas. Vastavalt tolli 23.03.2011 täpsustusele, andis toll kaebajatele võimaluse eriarvamuse esitamiseks. Kuna kaebajad eriarvamust ei esitanud, teavitas toll kaebajaid 02.05.2011 kirjaga, et alustab tollideklaratsioonides kauba tariifse klassifikatsiooni muutmist. Vastustaja arvates näitab 02.05.2011 kiri kogumis 15
(26)3-11-1365 teiste kirjadega, et need dokumendid on koos vaadeldavad haldusaktina kauba tariifse klassifikatsiooni muutmise kohta; 2) Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et puudub vajadus tollideklaratsioonis kauba tariifse klassifikatsiooni muutmiseks haldusakti andmiseks. ÜTS RS art 247 lg 2 kohaselt märgib toll deklaratsiooni andmete omaalgatusliku muutmise korral vähemalt tollile jääval tollideklaratsiooni eksemplaril või deklaratsioonile lisatud dokumendil need andmed, mida tuleb arvesse võtta kaubalt tasumisele kuuluvate maksude määramisel. Toll on käesoleval juhul täitnud ÜTS RS art-s 247 sätestatud tolliformaalsuste miinimumi. Kuna ka

ei täpsusta deklaratsioonides kauba tariifse klassifikatsiooni muutmise protseduuri rohkem, kui §-s 25 on välja toodud, ei ole seadusandja järelikult pidanud vajalikuks seda toimingut täiendavalt reguleerida. See on mh oluline kaupade kiire ja efektiivse tolliprotseduuri läbimise seisukohalt. Asjakohast lisainformatsiooni ei paku ka

eelnõu 280 SE I seletuskiri. ÜTS RS art 247 ja

§ 25regulatsioon tagab tolli järelduste dokumenteerimise ja jälgitavuse.

ÜTS preambulas on sedastatud, et väliskaubandusel on ülim tähtsust ühenduse jaoks, mistõttu tuleks tolliformaalsused tühistada või vähemalt neid võimalikult suurel määral piirata. Et tasakaalus oleks tollialaste õigusaktide korrektne kohaldamine ja kaubandusringkondade õigus õiglasele kohtlemisele, on tollile ette nähtud ulatuslikud kontrollivolitused ja kaubandusringkondadele kaebuse esitamise õigus (vt ka Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-66-05 p 9). Kaubakoodi muutmiseks haldusakti andmise kohustus kahjustab ÜTS ja ÜTS RS eesmärki. Analoogia siduva tariifiinformatsiooni andmisega puudub, kuna nende kahe regulatsiooni eesmärgid ja olemus on erinevad; 3)

§ 25

lg-t 2 pole rikutud, sest selle lõike teise lause kohaselt võib tähtaeg põhjendatud juhtudel olla pikem. Praegusel juhul oli tegemist põhjendatud juhuga, sest toll lasi kahtluse tõttu kaupa laboritel analüüsida. Tähtaja pikenemist peab toll kirjalikult põhjendama deklarandi soovil, mida deklarant käesoleval juhul pole avaldanud; 4) KON-92 kujutab endast kemikaali KemS § 2 mõistes, mistõttu kuulub see peale jäätmeseaduse mh ka KemS reguleerimisalasse. Kui kaupa soovitakse turustada, tuleb lähtuda KemS §-st

  1. Asjaolu, et mingit kemikaali on võimalik ilma ümbertöötlemata kasutada ja see võib osutuda majanduslikult otstarbekaks, ei tähenda automaatselt, et välistatud on selle käsitlemine jäätmetena JäätS mõistes ning on keelatud rakendada täiendavat regulatsiooni. Euroopa Komisjon on koostanud tõlgendava teatise KOM/2007/0059 jäätmete ja kõrvalsaaduste kohta, mille kohaselt võivad jäätmete mõiste liiga kitsa tõlgenduse tulemuseks olla keskkonnakahjustused ja ühenduse jäätmealaste õigusaktide ja EL ühtsete jäätmealaste standardite eiramine. Komisjon leidis, et eelkõige ei tundu jäätmete ja kõrvalsaaduste eristamine selle põhjal, kas materjal kuulub taaskasutamisele või kõrvaldamisele, või selle põhjal, kas materjalil on majanduslik väärtus, pakkuvat keskkonna kaitsmiseks piisavaid tagatisi. KON-92 ei saa määratleda kõrvalsaadusena. Sellisel väljendil ei ole ühenduse keskkonnaalastes õigusaktides tähendust, st toodete ja kõrvalsaaduste staatus on sama – materjal kas kuulub jäätmete hulka või mitte. Ei ole teada, kas KON-92 on kasutuskõlblik just keskkonnakaitse aspektist lähtuvalt, kuna kaebajad ei ole esitanud selle kohta tõendeid. KON-92 segatuna kütteõliga võib küll vastata standardi ISO 8217:2005 nõuetele ja segamise tulemusel saadud kütteõli on võimalik kasutada laevakütusena, kuid ohutusest ei ole kaebajad tõendeid esitanud. KON-92 vastab importimise ajal kehtinud JäätS § 2 lg 3 p-s 8 toodule ja kuulub JäätS reguleerimisalasse; 5) JäätS on kauba klassifitseerimisel teisejärguline. Vaidlus ei käi jäätmete käitlemise üle. Kemikaali ei saa klassifitseerida, lähtudes kitsalt kasutusotstarbest. Selle omadused peavad vastama KN-s toodule. Klassifitseerimisel lähtutakse eelkõige kauba koostisest; 6) KON-92 otseseks lähteaineks ei ole toornafta, vaid, lähtudes tehase dokumentidest, propüleen ja sünteesgaas, mille omakordsel töötlemisel jõutakse lõpuks KON-92 saamiseni. Toornafta oleks lähteaineks juhul, kui otse toornafta töötlemise tulemiks oleks KON-
  2. Kui 16

(26)3-11-1365 algseks lähteaineks oli küll toornafta, kuid KON-92 ei olnud selle esimese töötlemisprotsessi tulem, ei saa väita, et KON-92 lähteaineks on toornafta. Järelikult ei ole asjakohane ka HTR viidatud EKL lahend nr C-235/02; 7) Hapnikku sisaldavate ühendite segud põlevad ja neid on võimalik kütusega segada juhul, kui see pole inimestele ega keskkonnale ohtlik. KON-92 puhul ei ole see teada. Kõiki põlevaid vedelikke ei klassifitseerita KN-reeglite järgi gruppi 27, vaid vastavalt keemilisele koostisele või tootmisjääkidena. Kaebaja esitatud andmete ja TÜK analüüsi alusel ei ole tegemist naftaõli tootmisjääkidega, vaid keemilise sünteesi jääkidega. Fraktsiooni koostise järgi 250 oC ja 350 oC juures langevad KON-92 erinevad kaubapartiid kokku kas keskmiste õlide või raskete õlide destillatsioonile KN grupi 27 lisamärkustes 1c, 1d ja 1e esitatud nõuetega, kuid keemiliselt koostiselt ei vasta KON-92 naftaõli koostisele ega naftaõli tootmisjääkidele ning seega ei saa seda klassifitseerida gruppi 27; 8) Kaebajad on ekslikul seisukohal, et kui alamgrupi 3825 nimetuses sisaldub sõna „jäätmed“, peab selle rubriikidesse ja alamrubriikidesse kuuluvate kaupade näol tingimata tegemist olema jäätmetega kitsamas mõistes, kus jäätmete all mõistetakse ainult kasutuselt kõrvaldatud või ära visatud vallasasju. Klassifitseerimise seisukohast ei oma see tähtsust, kuna ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ning gruppide märkustest ja üldreeglile 1 järgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud. Kauba klassifitseerimine iga rubriigi alamrubriikidesse toimub nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal (üldreegel 6). 20. HTR esitas vastustaja vastuse kohta järgmised vastuväited: 1) Kuna vastustaja on alles apellatsioonimenetluses esitanud käsitluse, et tariifse klassifikatsiooni muutmise haldusaktiks tuleb pidada 18.03.2011 kirja ja 02.05.2011 kirja kogumis, ei ole need kirjad juba seepärast vaadeldavad muutmist käsitleva ühtse haldusaktina. Samuti ei ole õige käsitlus, millega loetakse üheks haldusaktiks kaks ligikaudu 2-kuulise vahega koostatud kirja, millest kumbki ei vasta haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Haldusvälisel isikul ei ole sellise lähenemise korral võimalik mõista, millal on haldusakt antud ja milline see üldse on, mistõttu on tal raskendatud oma õiguste kaitsmine; 2)

§ 1

lg-st 4 tulenevalt kohalduvad

-s eriregulatsiooni puudumisel haldusmenetluse läbiviimisele HMS sätted. HMS-le vastab haldusmenetluse käigus haldusvälisele isikule suunatud küsimuse lahendamine haldusaktiga. Konkreetse ja nõuetekohase haldusakti puudumise tõttu ei ole tolli poolt motiivide esitamine ja nende kajastamine tagatud; 3) Kauba tariifse klassifikatsiooni muutmise lahendamine haldusaktiga ei takista väliskaubandust ja sellise haldusakti andmine ei ole tolliformaalsus, mida tuleks vältida. Haldusakti andmine võimaldab kaubandusringkondadel realiseerida kaebeõigust, mis tuleb tagada; 4) KemS-st tulenevate kemikaali käitlemise nõuete kohaldatavus KON-92 suhtes ei oma kauba tariifse klassifikatsiooni muutmise vaidluses tähtsust; 5) Väidet, et KON-92 ei saa käsitleda kõrvalsaadusena, ei ole vastustaja põhjendanud. Samuti on JäätS §-s 22 sätestatuga ja Euroopa Komisjoni teatises avaldatuga vastuolus väide, et ühenduse õiguses ei ole terminil „kõrvalsaadus“ tähendust. KON-92 valmistajatehase emaettevõtte ZAO Sibur Holding kirjast nähtuvalt on KON-92 järele märkimisväärne nõudlus selle kasutamiseks laevade punkrikütuse ning erinevates paiksetes küttekolletes kasutatava kütuse valmistamisel ning KON-92 realiseeritakse pikaajaliste lepingute alusel. Isegi kui KON-92 ei saa pidada kõrvalsaaduseks, on tegemist spetsiaalselt turustamise eesmärgil valmistatud iseseisva tootega ning ka seetõttu ei vasta KON-92 jäätmete definitsioonile. Asjakohane on ka Euroopa Ühenduse kemikaalikäitlust ning keskkonnajuhtimist reguleerivate nõuetega seonduvaid tee17

(26)3-11-1365 nuseid osutava Linnunmaa Oy raport, milles on samuti kinnitatud, et kui KON-92 näol on tegemist iseseisvas tootmisprotsessis valminud iseseisva tootega, ei saa seda käsitleda jäätmena, sest valdajal ei ole kavatsust ega kohustust seda ära visata, et KON-92 tuleks käsitleda kõrvalsaaduse või iseseisvas tootmisprotsessis iseseisvalt toodetud kommertskemikaalina ning Euroopa Kemikaali Ameti poolt peetavas REACH registris registreerituse korral (Linnunmaa Oy on tuvastanud, et seal on registreeritud KON-92 sarnaseid aineid) ei ole tegemist jäätmetega. KON-92 ei ole materjal, vaid toode. HTR on esitanud tõendid (Isotech OÜ 09.11.2011 arvamus), milles eksperdi avaldatust nähtuvalt on KON-92 kasutamisel võrreldes alternatiivsete lahendustega positiivsem mõju keskkonnale, toote passi ja tehnilised tingimused, millest nähtuvalt ei ole valmistajariigis (Vene Föderatsioon) toote tootmine, käitlemine ja kasutamine mh keskkonnakaitselistest nõuetest tulenevalt keelatud. HTR esitab täiendavalt Vene Föderatsiooni Tervishoiu Ministeeriumi otsuse KON-92 suhtes, millest nähtub, et Vene Föderatsioonis on lubatud KON-92 tootmine, tarnimine, realiseerimine ja kasutamine. On mõistetamatu, milliseid täiendavaid tõendeid vastustaja toote kõlblikkuse kohta keskkonnakaitse aspektist veel vajalikuks peab. JäätS muutmisel, mille käigus tunnistati kehtetuks seaduse § 2 lg-s 3 sisaldunud loetelu, on selgitatud, et loetelu ei täitnud oma eesmärki ja selle järele puudus vajadus. Ka JäätS varasema redaktsiooni kehtivuse ajal ei vastanud KON-92 jäätmete definitsioonile. Seetõttu on ebaõige määrava tähenduse omistamine JäätS § 2 lg-le 3; 6) HTR nõustub, et käesolevas asjas ei käi vaidlus jäätmete käitlemise üle. Samas on see vastustaja seisukoht üllatav, kuivõrd KON-92 jäätmetena käitlemise küsimus on asjaolu, mille tõttu vastustaja on otsustanud rakendada kaubakoodi 3825 61 00
  1. Ebaselgeks jääb, millise tähenduse omistab vastustaja KON-92 ohtlikkusele. KON-92 ei ole inimestele ja keskkonnale samavõrd ohutu kui näiteks vesi, kuid sellisel määral ei ole ohutu ka näiteks tavapärane bensiin. Asjaolust, et teatud käitlemisviisi korral võib KON-92 kujutada ohtu inimestele ja keskkonnale, ei tulene selle kasutamise lubatavuse välistatus; 7) Puudub põhjendus, miks peaks KON-92 klassifitseerimiseks impordil kasutatud kaubakoodiga olema nõutav toornafta olemine KON-92 otseseks lähteaineks. Samuti ei pea naftaõli olema 2713 90 90 00 klassifitseeritava kauba vahetu lähteaine ja puudub piirang, et naftaõli tootmisjääk ei tohiks selliseks klassifitseerimiseks olla saadud keemilise sünteesi tulemusena. Vastustaja ei ole esitanud konkreetseid näitajaid, millele KON-92 ei vasta, et seda saaks naftaõli tootmisjäägina klassifitseerida. Vastustaja viide KN grupi 27 lisamärkustele 1c, 1d ja 1e on ebaõige, sest selliseid lisamärkuseid KN grupis 27 ei sisaldu. Juhul, kui silmas on peetud KN grupi 27 lisamärkuseid 2c, 2d ja 2e, siis puudutavad need vaid rubriigi 2710 alamrubriike, kuid kaebajad ei ole kaupa sellesse alamrubriiki kuuluvana käsitlenud. Selgusetuks jääb, milliste konkreetsete näitajate osas ei vasta KON-92 keemiline koostis naftaõli tootmisjääkidele. Tiheduse ja viskoossuse osas ei oma EKK poolt viidatu tähtsust, sest see puudutab KON-92 klassifitseerimist alamrubriiki 2710, mitte
  3. PMTK möönis kohtuistungil, et KON-97 liigitamist koodi 2713 90 90 alla ei välista iseenesest asjaolu, et aine ei vasta KNSM koodi 2713 90 90 lg-s 2 nimetatud nõuetele, s.o aromaatsete ainete sisaldus peab olema üle 80 % massist jt. Nimetatud nõuded laienevad üksnes koodi 2713 90 90 alla klassifitseeritavatele aromaatsetele ekstraktidele, kuid nad ei laiene teistele sama koodi alla klassifitseeritavatele ainetele nagu nt naftavaik ja bituumen. Kuigi nii toll kui halduskohus tuginesid nimetatud asjaolule vaidlusaluse aine klassifitseerimisel, on halduskohtu otsus ja kaubakoodide muutmine siiski õiguspärased, kuna tariifse klassifikatsiooni määramisel ei arvestanud toll üksnes aromaatsete ainete sisaldust, vaid tugines ka muudele asjaoludele – st koostisest ja tootmisprotsessist nähtuvalt ei ole tegemist nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjääkidega (vt TÜK 02.03.2011 analüüsitunnistus ja EKK 07.03.2011 kiri). Keskkonnaministeeriumi 18.03.2011 ja 09.05.2011 kirjade ja M. Viisimaa 04.02.2011 kirja kohaselt ei vasta väide KON-92 võimaliku turustamise kohta 18
(26)3-11-1365 Eestis tõele, seda eelkõige keskkonnakaitselistele kaalutlustele tuginedes. Seetõttu ei saa nõustuda kaebajaga, et KON-92 on vabalt kasutatav kütusena ja ei ole jääde JäätS mõttes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 22. Vaidluse all on tolli tegevus, millega muudeti kauba importdeklaratsioonidel märgitud kaubakoode. Esmalt vajab selgitamist sellise tegevuse õiguslik iseloom – kas tegemist on haldusakti või toiminguga. Sellest sõltub, milliseid õiguskaitsevahendeid on selle tegevuse vastu võimalik kasutada ja millised on kohtu volitused selle tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel. 23.

§ 25lg 1 sätestab, et deklarant määrab kaubale tariifse klassifikatsiooni.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt juhul, kui deklarandi poolt määratud kauba tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale, teatab toll viivitamatult sellest deklarandile ja määrab kauba tariifse klassifikatsiooni vastavalt Eesti tollitariifistikule. Sellise toimingu tegemise korda reguleerib ÜTS RS art 247, mille lg 2 sätestab, et „kui deklaratsiooni ja selle lisaks olevate dokumentide kontrolli või kauba läbivaatuse tulemusena selgub, et see ei ole vastavuses deklaratsioonis esitatud andmetega, täpsustab toll vähemalt tollile jääval eksemplaril või sellele lisatud dokumendil need andmed, mida tuleb arvesse võtta kõnesolevalt kaubalt tasumisele kuuluvate maksude määramisel, ja kui see on asjakohane, eksporditoetuste või teiste ekspordil makstavate summade arvutamisel ning teiste sätete rakendamisel, mis reguleerivad neid tolliprotseduure, millele kaup suunatakse“. 24. Eelnimetatud sätetest ei saa järeldada, et tollikontrolli tulemusel tolli poolt kaubale deklaratsioonist erineva tariifse klassifikatsiooni määramine oleks oma olemuselt haldusakt. ÜTS RS art 247 lg 2 ei räägi vastu vastustaja poolt esimese astme kohtumenetluses esitatud seisukohale, et

§ 25

kontekstis tuleb „määramise“ all mõista kauba õige tariifse klassifikatsiooni väljaselgitamist.

§ 25lg 1 kohaselt on see „määramine“ eelkõige deklarandi ülesanne.

Kauba tariifse klassifikatsiooni väljaselgitamine ei muutu haldusaktiks üksnes sellest, et seda viib deklarandi asemel läbi toll.

  1. Seega on ekslik halduskohtu seisukoht, et MTA otsustus muuta tollikoodi on materiaalses mõttes haldusakt. Selle seisukoha on halduskohus rajanud asjakohatule argumendile, et antud juhul pandi sellega isikule sisuliselt kohustus maksta suurem tollimaks. Ka halduse toimingud evivad võimet isiku õigusi õigusvastaselt piirata. Tõepoolest oleneb kauba tariifsest klassifikatsioonist tollimaksu suurus. Seadus võib õiguste ja kohustuste tekkimise või mahu siduda erinevate juriidiliste faktidega, sh halduse või eraisikute toimingud. Näiteks kuuluvad asjaolude hulka, millega on ÜTS art-tes 201-205 seotud tollivõla tekkimine impordil, kauba lubamine vabasse ringlusesse, kauba tollijärelevalve alt ebaseaduslik väljaviimine või kauba tarbimine või kasutamine vabatsoonis või –laos muudel kui kehtivate õigusaktidega ettenähtud tingimustel.
  2. Menetluskord võib olla kujundatud selliselt, et teatud toimingu teostamise eeltingimuseks on toimingu seisukohalt oluliste asjaolude õiguslikult siduv fikseerimine haldusaktiga. Antud juhul ei nähtu, et selline menetluskord oleks kehtestatud tolli poolt

§ 25lg 2 alusel kauba tariifse klassifikatsiooni määramiseks.

ÜTS RS art 247 lg-st 2 nähtub selgesti, et toll ei pea oma järeldusi vormistama haldusaktina. Asjakohatu on apellantide poolt vastupidise seisukoha põhjendamiseks viidata tolli otsuse ÜTS või

-s sätestatud mõistele. 19

(26)3-11-1365 27. Eelnimetatud tõlgendus ei kahjusta ka kaubandusringkondade kaebeõigust.

§ 7

järgi on isikul õigus esitada vaie ja HKMS järgi kaebus nii tolli haldusakti kui toimingu peale.

§ 1

lg 4 ja HMS § 40 lg 2 ning § 108 lg 1 kohaselt tuleb isikule tagada ärakuulamine ja kirjalik põhjendamine ka õigusi piirava toimingu puhul.

  1. Kuna kaubakoodi muutmine tolli poolt ei ole oma olemuselt haldusakt, ei nõustu ringkonnakohus halduskohtuga ka selles, nagu oleks käesoleval juhul toll kaubakoodi muutmise kohta andnud haldusakti, olgugi haldusakti vormistamise nõudeid järgimata. Samuti ei nõustu ringkonnakohus vastustaja poolt esmakordselt apellatsioonimenetluses avaldatud seisukohaga, nagu moodustaksid sellise haldusakti kogumis tolli 18.03.2011, 23.03.2011 ja 02.05.2011 kirjad. Haldusakt ei ole erinevate menetlustoimingute nagu teavitamiskirjad kogum.
  2. Kuna käesoleval juhul ei ole toll kaubakoodi muutmise kohta andnud haldusakti, ei ole kaebuse esitajal vaja oma õigusi kaitsta tühistamiskaebusega (kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 6 lg 2 p 1 ja alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 37 lg 2 p
  3. Kohane õiguskaitsevahend on kaebus haldusorgani kohustamiseks kaubakoodide muutmise toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks, mis seisneb tollideklaratsioonides muutmise eelsete kaubakoodide taastamises. Taotlus kaubakoodi muutmise toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on eelviidatud kohustamistaotlusega hõlmatud.
  4. Kuna kaubakoodide muutmise kohta haldusakti andmine polnud ka nõutav, ei saa esitatud kohustamiskaebust rahuldada põhjendusega, et selline haldusakt on andmata. Haldusasja lahendamiseks ja kaubakoodide muutmise toimingu õiguspärasuse hindamiseks on vaja kontrollida, kas tolli seisukoht kauba tariifseks klassifitseerimiseks koodiga 3825 61 00 00 on õige. II
  5. Klassifitseerimise üldreegli 1 kohaselt on jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused antud suunaval eesmärgil; „ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud“.
  6. Rubriik 3825 kuulub gruppi 38 „Mitmesugused keemiatooted“ ja jaotisesse VI „Keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tooted“. Rubriigi kirjeldus on: „Keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata jäätmed; olmejäätmed; reoveesetted; muud käesoleva grupi märkuses 6 nimetatud jäätmed“. Grupi 38 märkuse 6 kohaselt tähistatakse rubriigis 3825 terminiga „muud jäätmed”: a) kliinilisi jäätmeid, mis kujutavad endast meditsiiniuuringute, diagnoosimise ja ravi ning muude meditsiiniliste, kirurgiliste, stomatoloogiliste ja veterinaarsete protseduuride puhul tekkivaid saastunud jäätmeid, mis sisaldavad sageli haigusetekitajaid ja ravimeid ning mille puhul on vaja erilisi kõrvaldamistoiminguid (nt määrdunud sidemed, kasutatud kindad ja kasutatud süstlad); b) orgaaniliste lahustite jääke; c) metallisöövitusvedelike, hüdrovedelike, pidurivedelike ja külmumisvastaste vedelike jääke ning d) muid keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude jäätmeid. Termin „muud jäätmed” ei hõlma jäätmeid, mis sisaldavad peamiselt naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid (rubriik 2710).
  7. 18.03.2011 kirjas põhjendas PMTK kauba klassifitseerimist koodiga 3825 61 00 00 sellega, et TÜK analüüsi kohaselt on proovide näol tegu keeruliste keemiliste ühendite seguga, mille peamised koostisosad on hapnikku sisaldavad ühendid estrid, dioolid, ketoonid, eetrid, ning proovid ei sisalda aromaatseid ühendeid ega naftaõlisid, mistõttu ei kuulu kaup gruppi
  8. Seega põhjendas PMTK kauba klassifitseerimist rubriiki 3825 kokkuvõtlikult sellega, et kaup ei kuulu gruppi 27 ning tegemist on keemiatööstuse jäätmetega. Järeldust, et tegemist on jäätmetega, 18.03.2011 kirjas ei põhjendata. Kohtumenetluses on toll viidanud M. Viisimaa 20

(26)3-11-1365 04.02.2011 e-kirjale (I kd tl 101), milles põhjendatakse selle kauba käsitlemist jäätmetena sellega, et tegemist on tööstusprotsessijääkidega JäätS § 2 lg 3 p 8 mõttes, mida saab Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrusega nr 102 kinnitatud jäätmenimistu alusel klassifitseerida ohtlike jäätmetena koodiga 070108*. M. Viisimaa märgib, et isegi kui materjali KON-92 saaks vaadelda mingi tootena, kvalifitseeruks ta tingimata kemikaaliseaduse rakendusalasse ning peaks vastama seadusest ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) tulenevatele registreerimisnõuetele EL majanduspiirkonnas. Esmaseks nõudeks oleks ohutuskaardi olemasolu kemikaali juures, kus oleks märgitud ka kõik ohtlikud ained, millest kemikaal koosneb, nendest tulenevad ohud ja nõutav märgistus EL märgistusreeglite kohaselt. Neid nõudeid täidetud ei ole, mis on veel üks argument materjali jäätmeteks tunnistamisel.
  1. KN rubriigi 3825 kirjelduses, nagu ka VI jaotise ja grupi 38 märkustes, ei ole kirjas, et kauba klassifitseerimisel tuleks lähtuda mingis Euroopa Liidu jäätmekäitlust reguleerivas õigusaktis sätestatud jäätmete mõistest. Sellist selgitust ei ole ka KNSM-s.
  2. JäätS § 2 kuni 10.11.2011 kehtinud redaktsiooni lg 1 kohaselt on jäätmed mis tahes sama paragrahvi lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Lõike 2 kohaselt tähendab äraviskamine vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Käesoleval ajal ei sisaldu JäätS §-s 2 lg-t 3 ning lg 1 kohaselt on jäätmed defineeritud kui „mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema“. Muudatus viidi sisse 27.10.2011 vastu võetud ja 10.11.2011 jõustunud jäätmeseaduse muutmise seadusega, mille eesmärgiks oli seaduseelnõu (76 SE) seletuskirja kohaselt JäätS vastavusse viimine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud varasemad direktiivid, sh alates
  3. detsembrist 2010 ka direktiiv 2006/12 jäätmete kohta. Samaks kuupäevaks pidid liikmesriigid jõustama direktiivi 2008/98/EÜ järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Direktiivi 2006/12/EÜ art 1 lg 1 p a kohaselt on jäätmed I lisas loetletud kategooriatesse kuuluvad mistahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama. Direktiivi 2008/98/EÜ art 3 p-s 1 toodud jäätmete mõiste kohaselt on jäätmed mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14.06.2006 määruse nr 1013/2006/EÜ jäätmesaadetiste kohta kasutatakse mõistet „jäätmed“ sellisena, nagu on määratletud direktiivi 2006/12/EÜ art 1 lg 1 p-s a. Seega on eeltoodud jäätmekäitluse õigusaktide kohaselt aine või eseme liigitamisel jäätmeteks oluline see, et valdaja on selle ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
  4. Vaidluse all ei ole halduskohtu järeldused, et kaup KON-92 imporditi turustamise, mitte äraviskamise eesmärgil ning selle kasutamine ümbertöötlemata kujul on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas. Seda järeldust kinnitavad üheselt ka asjas esitatud tõendid. Tootja on kehtestanud kaubale tehnilised tingimused, mille p 7.1 kohaselt annab ta kaubale 12kuulise garantii toote tehnilistele tingimustele vastavusele (I kd tl 37-41, vt ka toote pass I kd tl 149, tõlge tl 157). B.E.I. Survey otsuse (I kd tl 57) kohaselt lubavad Intertek Eurolab katseprotokollid (I kd tl 55-56) teha järelduse, et produkti KON-92 võib kasutada laevakütuse ISO 8217:2005 RMG 380 omaduste parandamiseks ja seeläbi saavutatakse kütuse vastavus ISO 8217:2005 RME 180 standardile. Sama kinnitab Isotech OÜ arvamus (I kd tl 148, tõlge tl 156), samuti tunnistaja D. Frolovi ütlused (I kd tl 166), samuti apellatsiooniastmes esitatud 21
(26)3-11-1365 valmistajatehase kiri (III kd tl 85, tõlge tl 106), mille kohaselt müüb tootja kogu KON-92 toodangu pikaajaliste aastalepingute alusel, leppides igal kuul eraldi kokku hindade ja mahtude osas, mainitud toote järele on pidev nõudlus turusegmentides nagu punkerdatud raskekütuse tootmine laevade jaoks ja statsionaarsetes katlamajades ja erineva otstarbega tööstuslikes ahjudes kasutatava kütuse tootmine. Seetõttu ei saa kauba kohta väita, et selle valdaja „oleks selle ära visanud või kavatseks seda teha“.
  1. Vastustaja väitest, et Keskkonnaministeeriumi 18.03.2011 (I kd tl 51) ja 09.05.2011 (ei ole toimikus) kirjade ja M. Viisimaa 04.02.2011 kirja kohaselt ei vasta väide KON-92 võimaliku turustamise kohta Eestis tõele, seda eelkõige keskkonnakaitselistele kaalutlustele tuginedes, ei saa teha järeldust, et KON-92 valdaja, antud juhul apellandid, „oleksid kohustatud selle ära viskama“. Keskkonnaministeeriumi 18.03.2011 kirjast ja M. Viisimaa 04.02.2011 ekirjast, samuti apellatsioonkaebustele esitatud vastuväidetest nähtuvalt seob vastustaja KON92 kasutamise võimatuse peamiselt väitega, et see kaup on käsitatav kemikaalina KemS § 2 mõistes ja selle turustamisel tuleb lähtuda KemS § 41 nõuetest. Need viited on asjakohatud. Sellest, et tegemist võib olla keskkonnale või tervisele ohtliku ainega või isegi sellest, et selle valdaja on rikkunud selle aine turustamist reguleerivaid nõudeid, ei saa järeldada aine kuuluvust jäätmete alla JäätS § 2 lg 1 mõistes.
  2. Halduskohus leidis, et kuna Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 104 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ § 1 lg-s 1 ja direktiivi 2006/12/EÜ lisas IIB loetletud taaskasutustoimingute hulgas on sätestatud ka jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või muul viisil energiaallikana (R1), mis ei eelda jäätmete ümbertöötlemist, ei välista KON-92 kasutamisvõimalus energiaallikana ümbertöötlemisvajaduseta tema määratlemist jäätmetena. Selline halduskohtu seisukoht on ekslik. Jäätmeid ei defineerita JäätS § 15 alusel läbi taaskasutamistoimingute, vaid JäätS § 2 lg-st 1 lähtudes. Ringkonnakohus osundab Euroopa Kohtu lahendile nr C-457/02, kus märgitakse, et asjaolu, et aine suhtes on määratud direktiivi 75/442 (tegemist oli Nõukogu 15.07.1975 direktiiviga 75/442/EMÜ jäätmete kohta, mille asendas halduskohtu viidatud direktiiv 2006/12/EÜ) IIA või IIB lisas nimetatud toiming, ei võimalda järeldada seda, et see aine kõrvaldatakse, ega seega ka seda, et see aine on jääde. Kui iga ainet või asja, mille suhtes viiakse läbi üks direktiivi 75/442 IIA ja IIB lisas nimetatud toimingutest, tuleb kvalifitseerida jäätmena, viiks see tõlgendus niisuguste ainete või asjade jäätmena kvalifitseerimiseni, mis seda direktiivi tähenduses ei ole. Selle tõlgenduse kohaselt oleks näiteks mootorikütusena kasutatav vedelkütus alati jääde, kuna ärapõlemise hetkel läbiks ta direktiivi 75/442 IIB lisa R1 kategooriasse kuuluva toimingu (p-d 36-38).
  3. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et vastustaja hinnang vaidlusalusele kaubale kui jäätmetele JäätS § 2 (ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide 2006/12/EÜ ja 2008/98/EÜ) mõttes oli ebaõige.
  4. M. Viisimaa 04.02.2011 kirjas (I kd tl 101) märgitakse, et loogilisem [kui grupist 27] oleks otsida kaubakoodi KN VI jaotise „Keemiatööstuse tooted“ grupist 29, kuid „vaevalt, et sealtki seda kaubakoodi otsida tasub, sest ilma mingi kahtluseta on tegemist jäätmetega Jäätmeseaduse § 2 tähenduses“. Lähtudes klassifitseerimisel selles kirjas toodud seisukohast ja M. Viisimaa ekslikust õiguslikust hinnangust, on vastustaja toiminud otseses vastuolus enda poolt apellatsioonkaebusele esitatud vastuväidetes rõhutatuga – JäätS on kauba klassifitseerimisel teisejärguline; kemikaali ei saa klassifitseerida, lähtudes kitsalt kasutusotstarbest, vaid selle omadused peavad vastama KN-s toodule; klassifitseerimisel lähtutakse eelkõige kauba koostisest. 22
(26)3-11-1365
  1. Kauba kvalifitseerimine rubriiki 3825 ei põhinenud kauba keemilisel koostisel ja omadustel, vaid ekslikul ja asjakohatul viitel JäätS §-le
  2. Rubriigi kirjeldusest ja grupi 38 märkusest 6 nähtuvalt on tegemist väga üldise sisuga rubriigiga, kuhu klassifitseeritakse „muud“, „mujal nimetamata“ keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude jäätmed. Klassifitseerimise üldreegel 3 sätestab: „Kui [...] kaup osutub esmapilgul klassifitseeritavaks kahte või enamasse rubriiki, toimub klassifitseerimine järgmiselt: a) kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik on eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees. [...]“. Ka Euroopa Kohus osundas asjas C379/02 (Imexpo Trading A/S, p 21), et kui üks kaup osutub klassifitseeritavaks ühte rubriiki, võib kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise puhul tekkida siiski küsimus, kas kaup mitte ei osutu klassifitseeritavaks ka teise rubriiki, mis on kaupa täpsemalt kirjeldav või vähemalt kirjeldab seda kaupa samaväärselt. Eelneva põhjal ei saa ringkonnakohtu arvates väita, et klassifitseerimisreeglite õige rakendamine oleks samuti viinud vaidlusaluse kauba klassifitseerimiseni rubriiki
  4. Halduskohus viitas samuti Euroopa Kohtu otsusele asjas C-379/02 (Imexpo Trading A/S, p 21), leides, et kahtlemata on käesoleval juhtumil tegemist olukorraga, mida kirjeldab Euroopa Kohus selles otsuses, kuid kauba deklareerimise koodiga 2713 90 90 välistavad suured keemilised ja füüsikalised erinevused selle kaubakoodi suhtes halduskohtu hinnangul kehtivatest parameetritest. Halduskohtu seisukoht on arusaamatu ja vastuoluline, sest kui kauba klassifitseerimine rubriiki 2713 on välistatud, ei saa see rubriik olla rubriigiks, mis kirjeldab vaidlusalust kaupa „täpsemalt või vähemalt samaväärselt“.
  5. KNSM-s märgitakse alamrubriikide 2713 90 10 ja 2713 90 90 „Muud nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid“ kohta järgmist: „Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 2713 C osas kirjeldatud tooted. Nende alamrubriikide aromaatsed ekstraktid (vaata rubriigi 2713 HS selgitavad märkused, C osa, lõige 1) vastavad tavaliselt järgmistele nõuetele:
  6. aromaatsete komponentide sisaldus selle grupi selgitavate märkuste A lisas kirjeldatud meetodi järgi on üle 80 % massist;
  7. tihedus temperatuuril 15 oC on üle 0,950 g/cm3 ja
  8. temperatuuril 300 oC ASTM D 86-67 meetodi järgi (taaskinnitatud 1972) destilleerub mitte rohkem kui 20 % mahust. Apellatsiooniastmes ei ole enam vaidlust selles, et eelviidatud nõuded koostisele, tihedusele ja destilleerumisprotsendile käivad üksnes rubriigi 2713 HSSM C osa lg-s 1 nimetatud toodete (määrdeõlidest teatavate selektiivsete lahustitega töötlemisel saadud ekstraktid) kohta ning KON-92 mittevastavust rubriigile 2713 ei saa nende nõuetega põhjendada. HS rubriigi 2713 SM C osa lg-tes 2 ja 3 kirjeldatud ülejäänud toodeteks on „naftavaik ja muud naftast saadud vaigusisaldusega ained“ (lg 2) ja „happelised jäägid ja kasutatud pleeksavid, mis sisaldavad mingil määral õlisid“ (lg 3). Tähelepanu väärib asjaolu, et toote KON-92 alternatiivne nimetus on „raske nafta vaik“ (смола нефтяная тяҗелая, vt tehnilised tingimused I kd tl 37-41). Vastustaja, mööndes, et viide KON-92 mittevastavusele KNSM-s viidatud nõuetele koostise, tiheduse ja destilleerumisprotsendi osas ei ole asjakohane, väidab siiski, et TÜK 02.03.2011 analüüsitunnistuse (I kd tl 62-63) ja EKK 07.03.2011 kirja (I kd tl 70) põhjal ei saa kauba koostise ja tootmisprotsessi põhjal tegemist olla nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjääkidega. Vastustaja viidatud analüüsitunnistuses märgitakse vastuseks esitatud küsimusele, et naftaõlide peamisi komponente on proovides vähe. EKK eelviidatud kirjas märgitakse, et kaupa KON-92 esindavad proovid ei kuulu rubriiki 2710, kuna vastavalt grupp 27 märkusele 3 ja HS grupi 27 SM II ei saa olla tegemist õlijäätmetega. Vastustaja 18.03.2011 kirja lk eelviimase lõigu kontekstist võib aru saada, et viidetega grupp 27 märkusele 3 ja HS grupi 27 SM-le II põhjendatakse erinevalt EKK eelviidatud kirjast hoopis kauba mittekuulumist alamrubriiki 2713
  9. 23
(26)3-11-1365 Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla väidet, et naftaõlisid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid oli proovides vähe. Kuid see väide nagu ka viited grupp 27 märkusele 3 ja HS grupi 27 SM-le II on asjakohatu. Grupi 27 märkus 3 ütleb, et rubriigis 2710 tähistatakse terminiga „õlijäätmed” jäätmeid, mis sisaldavad peamiselt naftaõlisid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid. Sama märgitakse „õlijäätmete“ kohta rubriigis 2710 ka HSSM-s. Vaidlusalust kaupa ei ole deklareeritud KN rubriigiga 2710 „Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed“. Kaup on deklareeritud rubriigiga 2713 „Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid“. Kauba deklareerimisel ei ole seega lähtutud sellest, et tegemist oleks naftaõliga või bituminoossetest mineraalidest saadud õliga või sellist õli sisaldavate jäätmetega. HTR tegevdirektori 30.12.2010 kirjas PMTK-le (I kd tl 32) selgitatakse samuti, et tegemist ei saa olla rubriiki 2710 kuuluva kaubaga, sest selle peamine koostisosa ei ole nafta ega naftatooted. Rubriiki 2713 klassifitseeritav kaup ei pea sisaldama peamiselt naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid. Tegemist on sellise õli tootmise protsessiga kaasneva jäägiga. See ilmneb ka HS rubriigi 2713 SM C osa lg-st 3, milles tuuakse välja „happelised jäägid ja kasutatud pleeksavid, mis sisaldavad mingil määral õlisid“. Millelgi ei põhine halduskohtu tõlgendus, et tootmisprotsessis peab toornafta olema rubriigis 2713 klassifitseeritava kauba vahetu lähteaine.
  1. Seega ei ole vastustaja tõendanud, et kauba klassifitseerimine rubriiki 2713 oli deklarandi poolt ebaõige. Ühtlasi ei ole vastustaja kõrvaldanud kahtlust, et isegi kui kaup vastaks rubriigile 3825, on rubriik 2713 seda kaupa täpsemini kirjeldav. III
  2. Eeltoodud põhjustel on kaebused põhjendatud. Halduskohtu otsus tuleb käesolevas otsuses toodud põhjendustel tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Asjas tuleb teha uus otsus, millega tuleb esitatud kaebused rahuldada ja teha vastustajale ettekirjutus taastada kaebustes nimetatud tollideklaratsioonides algselt esitatud andmed (kaubakood 2713 90 90 00).
  3. Kaebuste ja apellatsioonkaebuste rahuldamise tõttu on kaebuse esitajatel õigus taotleda vastustajalt enda menetluskulude väljamõistmist.
  4. Halduskohtus esitas 4U Logistics OÜ taotluse (I kd tl 198-219) vastustajalt menetluskulude summas 2376,13 eurot väljamõistmiseks, millest 2360,16 eurot moodustas esindajatasu ja 15,97 eurot riigilõiv. Apellandi taotlus ei hõlma esindaja arvel näidatud käibemaksu. Kulude kandmine käesolevas haldusasjas on esitatud kuludokumentidega (advokaadibüroo arved, aruanded, maksekorraldused, pangaväljavõtted) selles summas tõendatud. HTR esitas taotluse (I kd tl 183-197) menetluskulude hüvitamiseks summas 4600,87 eurot, millest 15,97 eurot oli riigilõiv ja ülejäänu esindajatasu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabikulude kohta väljastatud 13.06.2011 arve nr 759 summas 1955,64 eurot. Arvele (I kd tl 186) lisatud aruandest (I kd tl 187) nähtuvalt saab käesoleva haldusasjaga seostada arvel märgitud teenust „tolli toimingu – klassifitseerimise muutmine – vaidlustamine“ mahus 14,67 tundi ja maksumusega 1613,70 eurot (koos käibemaksuga 1936,44 eurot). Ülejäänud arvetel 15.06.2011 arvel nr 809 ja 02.11.2011 arvel nr 1396 ja 15.11.2011 arvel 1471 näidatud kulutused on seotud käesoleva haldusasjaga täies ulatuses. Arved on tasunud Revalgate Systems OÜ, kuid kuludokumentidele on lisatud HTR juhatuse liikme kinnituskiri, mille kohaselt kohustub HTR Revalgate Systems OÜ-le menetluskulud 4600,87 eurot hüvitama. 24
(26)3-11-1365 Kuni 01.01.2012 kehtinud HKMS tõlgendamisel on Riigikohus asunud seisukohale, et seadustik ei näe otsesõnu ette kantud õigusabikulu väljamõistmise võimalust olukorras, kus õigusabi eest ei ole tasunud mitte pooleks olev protsessiosaline ise, vaid muu isik tema asemel. Õigusabikulu väljamõistmine sellises situatsioonis on põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud (vt 17.04.2003 otsus nr 3-3-1-28-03, p 9). Seda seisukohta on Riigikohus täpsustanud 24.05.2010 otsuses nr 3-3-1-23-10, leides, et menetlusosalisel tuleb esitada tõendid selle kohta, et tal on tekkinud kohustus menetluskulud need tasunud isikule hüvitada. Ringkonnakohtu arvates tuleb eeldada, et isik ei võta üldjuhul teise kulusid enda kanda ilma, et tal tekiks õigus nõuda isikult hüvitist nende kulude eest. Võib pidada tõendatuks, et HTR-l on tekkinud kohustus hüvitada Revalgate Systems OÜ-le HTR eest kantud menetluskulud. Kokkuvõttes on HTR-l õigus nõuda esimese astme kohtu menetluskulude väljamõistmist 4581,67 eurot. Vastustaja esimese astme kohtumenetluses menetluskulude väljamõistmise taotlust ei esitanud. Ringkonnakohus mõistab vastustajalt välja kaebuse esitaja HTR kasuks esimese astme kohtu menetluse kuludena 4581,67 eurot ja kaebuse esitaja 4U Logistics OÜ kasuks 2376,13 eurot. 48. 4U Logistics OÜ esitas apellatsiooniastmes taotluse (III kd tl 129-138) menetluskulude väljamõistmiseks summas 1691,63 eurot, sh apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 15,97 eurot ja esindajatasu 1675,66 eurot väljamõistmiseks. Pärast kohtuistungit esitas 4U Logistics OÜ taotluse (III kd tl 166-173) kohtuistungiga seoses kantud menetluskulude summas 369,41 eurot väljamõistmist. Apellandi taotlus ei hõlma esindaja arvetel näidatud käibemaksu. Esitatud kuludokumentidega on nende menetluskulude kandmine tõendatud. Apellatsiooniastmes esitas HTR esindaja kaudu advokaadibüroost Angerjärv & Krautmann taotluse (III kd tl 122-128) menetluskulude summas 2981,88 eurot väljamõistmiseks ja esindaja kaudu advokaadibüroost Pohla & Hallmägi taotluse (III kd tl 139-160) menetluskulude summas 11 685,91 eurot väljamõistmiseks. Esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on advokaadibüroo Angerjärv & Krautmann esitatud taotluses näidatud kulud tasunud Revalgate Systems OÜ ja advokaadibüroo Pohla & Hallmägi esitatud taotluses näidatud kulud on tasunud Bominflot Estonia AS. Esitatud on ka kokkuleppe tekst, mille kohaselt tasub AS Bominflot Estonia HTR õigusnõustajate poolt esitatud arved ning HTR kohustub õigusabi eest tasutud summa hüvitama AS-le Bominflot Estonia ulatuses, milles kohus jõustunud kohtulahendiga õigusabikulud vastustajalt HTR kasuks välja mõistab. Ringkonnakohtu istungil märkis HTR esindaja Meelis Krautmann, et apellant taotleb ka apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu summas 15,97 eurot väljamõistmist, mida menetluskulude taotlus ei hõlmanud. Pärast ringkonnakohtu istungit esitas HTR taotluse (III kd tl 174-175) kohtuistungiga seoses täiendavalt kantud menetluskulu (esindajatasu) 253,44 eurot väljamõistmiseks. Ka selle menetluskulu tasumine on tõendatud (vt taotlusele lisatud pangaülekande andmed). Alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 109 lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Ringkonnakohus peab HTR taotlustes nimetatud menetluskulude kandmist tõendatuks, kuid leiab, et selles suuruses kantud menetluskulud ei ole alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 109 lg 6 mõistes vajalikud ega põhjendatud. Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi õigusteenuse kasutamine summas 11 685,91 eurot samal ajal, kui apellanti esindas jätkuvalt ka esimese astme kohtumenetluses kasutatud 25
(26)3-11-1365 esindaja, ei ole põhjendatud. Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi esitatud arvetest peab ringkonnakohus HTR põhjendatud menetluskuluks üksnes Linnunmaa OY-st hangitud asjatundja arvamusega seonduvaid kulusid summas 3900 eurot. Kokku on HTR-l õigus taotleda apellatsiooniastme menetluskulude summas (2981,88+15,97+253,44+3900)=7151,29 eurot väljamõistmist. Vastustaja apellatsiooniastmes menetluskulude väljamõistmise taotlust ei esitanud. Ringkonnakohus mõistab apellatsiooniastme menetluskuludena vastustajalt välja kaebuse esitaja HTR kasuks 7151,29 eurot ja kaebuse esitaja 4U Logistics OÜ kasuks 2061,04 eurot. Lauri Madise Kaire Pikamäe Silvia Truman 26
(26)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.