← Eesti

3-11-2619/41

Obsah (4)§ 212§ 213§ 223§ 165

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Lauri Madise, Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 07.08.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2619 Haldusa

§ 212lg 1 teises lauses sätestatud juhul.

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. A. K. esitas 25.04.2011 Maksu- ja Tolliametile taotluse kustutada maksukorralduse seaduse (MKS) § 114 lg 3 alusel tema maksuvõlalt arvestatud intressivõlgnevus 8351,89 eurot. Taotluse kohaselt väljastas Karksi Vallavalitsus 07.03.2000 kaebajale kaupluse avamiseks ebaseadusliku kauplemisloa, mis 21.09.2000 peatati Tervisekaitsetalituse ettekirjutuse tõttu. Kauplus tuli ettenägematute kulutuste pärast 02.05.2001 sulgeda. Kaebaja pidi maksma kaubandustegevuse 3-11-2619 lõpetamisega seotud võlgu ning siis tekkis maksuvõlg. Seega on vallavalitsus kaebaja makseraskuste tekkimises süüdi. Vallavalitsuselt kahju hüvitamist nõuda ei õnnestunud, sest raske perekondliku olukorra tõttu jäi kaebajal teatamata soovist ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata ning kaebuse esitamise tähtaega ei ennistatud. Pärast kaupluse sulgemist oli kaebaja töötu, tema pangaarved olid arestitud. Praegu tegutseb kaebaja füüsilisest isikust ettevõtjana ning
  2. aastal oli tema kuu keskmiseks sissetulekuks 415 eurot. Kaebaja ja tema abikaasa ühisomandis on elamu ja kahetoaline korter Karksi-Nuias ning kaks sõiduautot, kuid need on väheväärtuslikud ega kataks maksuvõlga. Autod on vajalikud tööülesannete täitmiseks. Maksu- ja Tolliameti 28.07.2011 otsusega nr 13-1/4355 jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) maksuvõlgade lõpetamine nende kustutamise teel on erandlik juhtum. Otsuse tegemisel arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Pärast maksuvõla mahaarvamist peab maksumaksja sissetulekust piisama hädavajalikeks kulutusteks; 2)
  3. aasta tuludeklaratsioonist nähtub, et kaebaja ettevõtlustulu oli
  4. aastal 11 396,53 eurot, ettevõtlusega seotud kulud 9135,98 eurot ning maksustatav tulu 1159,61 eurot.
  5. aasta tuludeklaratsiooni kohaselt oli ettevõtlustulu 12 966,20 eurot, ettevõtlusega seotud kulud 10 967,69 eurot ning maksustatav tulu 897,58 eurot. Kaebaja selgituste kohaselt on tema
  6. aasta ühe kuu sissetulekuks umbes 415 eurot. Samuti omab igakuist sissetulekut kaebaja abikaasa summas 484,27 eurot; 3) kaebajale ja tema abikaasale kuulub elamu, millele on seatud keelumärge kinnistu võõrandamiseks Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel ja hüpoteek summas 15 535 krooni. Abikaasadele kuuluv korteriomand on koormatud hüpoteegiga AS SEB Pank kasuks summas 1 042 000 krooni; 4) arvestades kaebaja tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtlusest saadavaid tulusid ning kaebaja ja tema abikaasa ühisomandis olevat kinnisvara ja samuti abikaasa regulaarset igakuist sissetulekut, ei saa maksuvõla sissenõudmist lugeda lootusetuks. Isiku pikaajaline tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtlusest saadavad tulud ja isiku väide, mille kohaselt soovib ta põhivõla ajatamist, viitavad isiku maksevõimelisusele tasuda kogu maksuvõlg osadena. Maksuvõla sissenõudmine ei sea ohtu taotleja eksistentsi; 5) rahandusministri 02.05.2002 määrusega nr 61 on kinnitatud „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“ (MmKk), mille § 51 lg-st 2 tuleneb, et maksuvõla kustutamine on võimalik juhul, kui maks on konkreetsetest asjaoludest tingituna ebaõiglane, seades maksumaksja ebavõrdsesse olukorda teiste maksumaksjatega võrreldes. Ebaõigluse all peetakse silmas olukordi, kus maksuseaduse kohaselt oleks maksu sissenõudmine õigustatud, kuid konkreetses kaasuses oleks võla sissenõudmine ebaõiglane. Näitena võib tuua tuluna saadud vara hävimise, valuutakursside kiire muutumise, panga pankrotistumise vms; 6) kaebaja selgituse kohaselt on maksuvõla tekke põhjuseks Karksi Vallavalitsuse poolt väljastatud ebaseaduslik kauplemisluba, mis tõi endaga kaasa ettenägematuid ja planeerimata kulutusi. Maksuhalduril puudub pädevus kaebaja ja kolmanda isiku (Karksi Vallavalitsuse) vahelisest suhtest tulenevate tagajärgede likvideerimiseks. Asjaolu, et isik ei väljendanud tähtaegselt tahet kohtuotsust edasi kaevata, ei sea isikut teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda ning ei saa kaasa tuua maksuvõla kustutamist. Tegemist ei olnud asjaoluga, mille tekkimine ei sõltunud maksukohustuslase tahtest, mis ei olnud välditav ja mida isikul ei olnud võimalik kõrvaldada. Maksu- ja Tolliamet jättis 05.10.2011 vaideotsusega nr 6-1/452-2 eeltoodud 28.07.2011 otsusele esitatud vaide rahuldamata. 2

(5)3-11-2619
  1. A. K. esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles maksuhalduri 28.07.2011 otsuse nr 131/4355 tühistamist. Kaebaja rõhutas, et tema ja tema abikaasa ühisomandis olev vara on väheväärtuslik ja koormatud hüpoteegiga. Sõiduautod ei ole samuti väärtuslikud ning on kasutusel töövahenditena. Nende võõrandamisel jääks kaebaja tööta. Kuna maksuvõlad tekkisid põhjusel, et Karksi Vallavalitsus väljastas õigusvastase kauplemisloa, siis ei sõltunud võlgade tekkimine kaebaja tahtest.
  2. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuses toodud seisukohtade juurde.
  3. Tallinna Halduskohtu 11.01.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) MKS § 114 lg 3 alusel võib maksuhaldur maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel tema maksuvõla kustutada, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevatel asjaoludel, sh vääramatu jõu tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses. MmKk § 5 lg 2 kohaselt tuleb maksuvõla kustutamise taotluses esitada põhjendus, miks isik ei ole suuteline võlga tasuma, kõik andmed taotleja omandis ning valduses oleva vara, samuti taotleja varaliste kohustuste ja õiguste kohta ning tõendada, et maksuvõla täieliku tasumise korral ei ole isik suuteline ennast ega ülalpeetavaid üleval pidama ning võib sattuda suurtesse majanduslikesse raskustesse. MmKs § 51 lg 2 sätestab, et kui isik taotleb maksuvõla kustutamist maksuvõla sissenõudmise ebaõigluse tõttu, tuleb taotluses: 1) esitada asjaolud, mis seavad isiku konkreetses situatsioonis teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda, kui need asjaolud ei tulene seaduses teiste sarnaste maksukohustuslaste kohta sätestatust; 2) tõendada, et p-s 1 nimetatud asjaolude tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei ole võimalik neid kõrvaldada; 3) esitada kõik taotlejale teadaolevad faktid p-s 2 nimetatud asjaolude kohta, loetleda ammendavalt taotlusele lisatavad tõendid, samuti tõendid, mida ei ole võimalik esitada, kuid mida maksuhalduril on võimalik välja nõuda või kontrollida; 4) esitada andmed selle kohta, et taotleja on antud asjas toiminud vastavalt kehtivatele seadustele. Seega õigustavad maksuvõla kustutamist vaid erandlikud asjaolud ning nende asjaolude esinemist tuleb tõendada isikul, kes taotleb maksuvõla kustutamist; 2) maksuhaldur on õigesti mõistnud MKS § 114 lg 3 sisu ja eesmärki. Maksuhalduri tõlgendus ühtib maksukorralduse seaduse seletuskirjas toodud selgitustega ning sarnaselt on MKS § 114 lg-t 3 mõistetud ja kohaldatud ka varasemas kohtupraktikas (vt Riigikohtu seisukoht haldusasjas 3-3-1-56-07, Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht haldusasjas 3-07-2337, Tallinna Halduskohtu seisukohad haldusasjades 3-07-1720, 3-08-426 ja 3-09-3145). Maksuhaldur on kaevatud otsuse tegemisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning andnud kaebaja väidetele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele õige hinnangu. Kaebaja ei ole esitanud kohtule uusi väiteid ega tõendeid; 3)

§ 165

lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohtu tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendustega nõustumisele. Eeltoodule tuginedes ei korda halduskohus vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses toodud põhjendusi, mis on kokkuvõtvalt esitatud halduskohtu otsuse p-des 2-3. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3

(5)3-11-2619
  1. A. K. apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 11.01.2012 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et maksuvõlg on tekkinud ebaõiglusest, kuna võla tekkimine oli seotud vallaametniku ebakompetentsusega. Füüsilisest isikust ettevõtjana AS-le Eesti Post teenuseid osutades on kaebajal keeruline makse maksta, kuna tema makseid käsitletakse võla tasumisena ja praegusest majandustegevusest tulenev maksukohustus tekitab uut võlga. Maksuhaldur ei ole kaebajat abistanud maksegraafiku koostamisel, vaid nõuab maksuvõla tasumist. Maksuhaldur ei ole kaebajale selgitanud, kuidas oleks tal võimalik tasuda maksuvõlga osade kaupa. Karksi-Nuias ei ole üle 50-aastasel võimalik hästitasustatud tööd leida. Oma vara ei ole kaebajal võimalik müüa, sest see on juba koormatud.
  2. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maksuhaldur jääb varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. Täiendavalt selgitab maksuhaldur järgmist: 1) õige pole kaebaja etteheide, et teda pole abistatud maksegraafiku koostamisel. Kaebaja ei ole vastavat nõuetekohast taotlust maksuhaldurile esitanud. Varasemalt on jäetud rahuldamata taotlused maksuvõla ajatamiseks ning intressi vähendamiseks või kustutamiseks, sest kaebaja ei esitanud täiendavaid põhjendusi, dokumente ja tagatist; 2) kuni on tegemist teo- ja töövõimelise isikuga, puudub alus arvata, et tulevikus tema majanduslik seisund ei parane. Asjaolu, et üle 50-aastastel ei ole võimalik Karksi-Nuias hästitasustatud tööd leida, ei välista võimalust, et mujalt see töö leitakse. Samuti ei ole igavesed varale seatud koormatised; 3) kui kaebaja esitaks nõuetekohase maksuvõla ajatamise taotluse ning temaga tehtaks võla tasumiseks maksegraafik, siis ei tekitaks tema praegune majandustegevus enam uut võlga juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse järeldustega. Apellatsioonkaebuses esitatud väited uusi asjaolusid ei sisalda. Maksuhaldur on vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses kaebaja võimet maksu tasuda ja tasumisega kaasnevat võimalikku ebaõiglust analüüsinud ning õigustatult leidnud, et puuduvad alused MKS § 114 lg 3 kohaldamiseks. Asjaolu, et maksu tasumine on kaebaja jaoks raske, ei muuda maksu sissenõudmist lootusetuks või ebaõiglaseks. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et kaebaja suhteid Karksi Vallavalitsusega seoses kauplemisloa väljastamisega ei ole alust pidada selliseks „maksukohustuslasest mitteolenevaks asjaoluks“, mis muudaks maksuvõla sissenõudmise ebaõiglaseks. Riigikohus on 17.06.2002 otsuses asjas 3-3-1-32-02 leidnud, et kauplemisloa väljastamine kaebajale oli õiguspärane. Samuti on jõustunud Tartu Halduskohtu 12.02.2003 otsusega haldusasjas 3-342/2002 leitud, et õiguspärane oli ka see vallavalitsuse korraldus, millega kauplemisluba kehtivus peatati kuni tervisekaitsetalituse kirjaliku kooskõlastuse esitamiseni. Kauplemisloa väljastamine ja selle kehtivuse peatamine ei olnud kaebajast mitteolenevad asjaolud. Kauplemisloa kehtivus peatati tervisekaitsenõuete rikkumise tõttu ning kaebajal oli võimalik puudused kõrvaldada. Tervisekaitsenõuete täitmiseks kulutuste tegemise nõudmist ei saa pidada kaebaja suhtes ebaõiglaseks. Kaebaja pidi ettevõtlusega alustamisel ise olema hoolas ning vajalikud nõuded välja selgitama, seejuures hinnates nende nõuete täitmise kulukust ja ettevõtluse majanduslikku otstarbekust. Kaebaja enda otsustus oli oma rahaliste ressursside 4
(5)3-11-2619 suunamine ettevõtlustegevusse selliselt, et ettenähtud maksud jäid tasumata. Ringkonnakohtu hinnangul puudub igasugune põhjus siduda maksuvõla tekkimist vallavalitsuse tegevusega. Kaire Pikamäe Lauri Madise Ruth Plaks 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.