← Eesti

3-11-1289/46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Lilianne Aasma ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 12.09.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1289 Haldu

§ 56

lg-tele 1 ja 3 peab Paargu OÜ täitma kaasaaitamiskohustust, teatades maksuhaldurile kõik teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust ja mitte takistama maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. Korraldusega kohustati Paargu OÜ-d esitama vanemrevidendile tutvumiseks kontrolliperioodi ostu- ja müügiarved, majandustehingute lepingud, pearaamatu käibe- ja sisendkäibemaksukonto väljavõtted, kontrolliperioodi kassadokumendid ja arvelduskonto väljavõtted ning andma nende kohta selgitusi. Dokumendid kohustati esitama maksuhalduri juures 15.04.2011 kell 14.

  1. Korralduses hoiatati, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha, esimesel korral summas 320 eurot, ning et sunnivahendit võib haldusaktiga taotletava eesmärgi saavutamiseks rakendada korduvalt. Korraldus saadeti tähtkirjana kaebaja äriregistrisse kantud juriidilisele aadressile. AS Eesti Post andmetel (I kd, tl 41) saabus korraldus Maardu kandepunkti 12.04.2011, mil tehti väljastuskatse, mis ebaõnnestus põhjusel „kedagi ei olnud kohal, uks suletud“, ning teade saadetise saabumise kohta viidi saaja postkasti 13.04.
  2. Tähtkiri tagastati 29.04.2011 hoiutähtaja möödumise tõttu ning see väljastati saatjale 02.05.
  3. PMTK 27.04.2011 PMTK korraldusega nr 12.2-3/1745-2 (I kd tl 12) kohustati kaebajat tasuma sunniraha 320 eurot 08.04.2011 korralduses sisalduvate kohustuste täitmata jätmise eest ning määrati 08.04.2011 korralduse täitmiseks uus tähtaeg 09.05.
  4. Korraldus sisaldas 1000 euro suuruse sunniraha rakendamise hoiatust. Korralduses märgitakse, et kaebaja 08.04.2011 korralduse täitmise tähtpäeval 15.04.2011 dokumente ei esitanud. 15.04.2011 helistas maksuhaldur kaebaja juhatuse liikmele E. V-le, kes teatas, et on haige ning võtab ise ühendust
  5. või 26.04.
  6. Korraldus on täitmata. Korraldus saadeti tähtkirjana kaebaja äriregistrisse kantud juriidilisele aadressile. AS Eesti Post andmetel (I kd, tl 41; II kd, tl 61) saabus tähtkiri Maardu kandepunkti 29.04.2011, postisorteerija eksimise tõttu tähtkirja väljastuskatset ei tehtud, kuid teade tähtkirja saabumise kohta trükiti 29.04.2011 ning viidi saaja postkasti 30.04.2011, saadetis väljastati 12.05.2011, vastu võttis juhatuse liige E. V. PMTK 03.05.2011 otsusega nr 12.2-3/1745-3 (II kd, tl 24-25) pikendati kaebaja 06.04.2011 esitatud käibemaksu
  7. a veebruarikuu tagastusnõude summas 3 558,56 eurot täitmise (ettemaksukontole vabastamise) tähtaega kuni 30 päeva. Otsuses kajastatakse 08.04.2011 ja 27.04.2011 korralduste andmist ning märgitakse, et E. V. lubatud ajal (
  8. või 26.04.2011) maksuhalduriga ühendust ei võtnud, maksuhaldur tema telefoninumbril ühendust ei saanud, raamatupidaja telefonil vastanud sekretär lubas edastada teate E. V-le, et viimane võtaks 2

(12)Kohus ühendust maksuhalduriga, mida pole aga seni tehtud. Kuna kaebajal puuduvad varad, on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel võib makstud summa tagasinõudmine osutuda võimatuks. Otsus saadeti kaebajale lihtkirjaga äriregistrisse kantud aadressile. 12.05.2011 e-kirjas teatas kaebaja maksuhaldurile, et ta ei ole 08.04.2011 ja 27.04.2011 korraldusi kätte saanud, palus saata need e-kirja teel ja määrata korraldusega kohustuste täitmiseks uus tähtaeg, samuti saata edaspidi kõigi kirjade ja haldusaktide koopiad elektroonselt. PMTK 12.05.2011 vastuses kaebaja e-kirjale selgitati, et kaebaja peab tegema nõuetekohase ja allkirjastatud taotluse, kui ta soovib, et maksuhaldur saadaks dokumentide koopiad edaspidi ka kaebaja e-posti aadressile. 16.05.2011 saabus maksuhaldurile kaebaja poolt 13.05.2011 tähitult saadetud allkirjastatud kiri, milles taotleti dokumentide koopiate saatmist e-posti teel ja uue tähtaja määramist 08.04.2011 korralduses nimetatud kohustuste täitmiseks (II kd, tl 26-29). 25.05.2011 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse 27.04.2011 korralduse tühistamiseks. PKMT 02.06.2011 otsusega nr 12.2-3/1745-4 (II kd, tl 30-31) pikendati käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaega 30 päeva võrra. Otsuses kajastatakse 08.04.2011 ja 27.04.2011 korralduste andmist ja kätte toimetamist ning märgitakse, et kaebaja ei ole nõutud dokumente esitanud ega selgitusi andnud. PMTK 06.06.2011 otsusega nr 12.2-3/1745-5 (II kd, tl 33-34) jäeti ennistamata 08.04.2011 korralduse täitmise tähtaeg. Otsuse kohaselt lahendati kaebaja 16.05.2011 taotlust 08.04.2011 korralduse täitmise tähtaja ennistamiseks. Otsuses kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt lahendati 16.05.2011 saabunud taotlust määrata uus tähtaeg 08.04.2011 korralduses nõutud dokumentide esitamiseks ja suuliste selgituste andmiseks. Otsuses leiti, et kaebajale on korraldused nõuetekohaselt kätte toimetatud. Täiendava tähtaja määramine pole põhjendatud olukorras, kus kaebaja on jätnud omapoolsed kohustused täitmata. 07.06.2011 saatis maksuhaldur kaebajale e-kirjaga 27.04.2011 korralduse ja 06.06.2011 otsuse krüpteeritult (II kd, tl 32). PMTK 16.06.2011 korraldusega nr 12.2-3/1745-7 (II kd, tl 39-40) kohustati kaebajat tasuma sunniraha 1000 eurot 08.04.2011 korralduse täitmata jätmise eest. 20.06.2011 toimus telefonivestlus kaebaja ja maksuhalduri vahel ning samal päeval saatis maksuhaldur kaebajale e-kirja selgitusega, et haldusakte saab saata ainult krüpteeritult. Kaebaja teatas e-kirjaga, et soovib siiski saada haldusaktid elektronkirjadena pdf või doc failina, mitte krüpteeritult (II kd, tl 35-36). 22.06.2011 pöördus kaebaja maksuhalduri poole ekirjaga, kuna e-maksuametist nähtus uue sunniraha tasumise korralduse tegemine, ning palus saata 08.04.2011 ja 16.06.2011 korraldused elektroonselt (II kd, tl 37-38). Samal päeval saatis maksuhaldur 08.04.2011 ja 16.06.2011 korraldused 22.06.2011 krüpteeritult (II kd, tl 42). 27.06.2011 teatas kaebaja maksuhaldurile, et tema arvutis saadetud kiri ei avane, tal puudub võimalus e-kirjaga tutvuda, ta soovib saada kirja teises formaadis, mitte krüpteeritult. 28.06.2011 vastas maksuhaldur, et kui kaebajal ei ole võimalik edastatud dokumente dekrüpteerida, siis on tal võimalik tulla maksuhalduri ametiruumidesse nende dokumentidega tutvuma. 29.06.2011 vastas kaebaja, et on 01.07.-07.07. ja 08.07-11.07 komandeeringus ja saaks tulle korraldustele järele alates 13.07.2011 (II kd, tl tl 43-47). 13.07.2011 läks kaebaja PMTK-sse 08.04.2011 korraldusele järele (II kd, tl 19). 3
(12)Kohus 18.07.2011 esitas tühistamiseks. kaebaja halduskohtule kaebuse PMTK 16.06.2011 korralduse
  1. Paargu OÜ kaebuse põhjendused: 1) kaebaja ei saanud dokumentide esitamise ja teabe andmise 08.04.2011 korraldust reaalselt kätte ning ta ei saanud kätte ka teadet korralduse saabumise kohta, ehkki on korraldanud oma registrijärgsel aadressil, kus asub ka kaebaja tegevuskoht, posti vastuvõtmise nõuetekohaselt. Sunniraha määramise 27.04.2011 korraldust kaebajale kätte toimetada ei püütud ning väidetavalt jäeti postkasti teade tähtkirja saabumise kohta, kuid kaebaja postkastis teadet ei olnud. Lihtpostiga saadetud 03.05.2011 otsuses tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks märgiti üldsõnaliselt, et alustatud on
  2. a veebruarikuu kontrolli ja viidati 08.04.2011 ja 27.04.2011 korraldustele, kuid nende täpset sisu ja täpseid kohustusi otsuses ei ole. 03.05.2011 otsuse sai kaebaja kätte 09.05.2011 ning 12.05.2011 e-kirjas palus saata viidatud korraldused ja määrata kohustuste täitmiseks tähtaeg. E-kirjal esindusõigusliku isiku allkirja puudumise põhjendusega maksuhaldur kirja ei aktsepteerinud, mistõttu saatis kaebaja 13.05.2011 taotluse maksuhaldurile tähitult. 06.06.2011 otsusega jäeti 08.04.2011 korralduse täitmise tähtaeg ennistamata, ehkki kaebaja ei olnud ennistamist taotlenud. 16.06.2011 sunniraha määramise korralduse tegemise hetkeks ei olnud maksuhaldur reageerinud kaebaja taotlusele saata 08.04.2011 korraldus elektroonselt ja teha korraldus, millega määrata endale sobiv tähtaeg, mil kaebaja saaks tulla 08.04.2011 korralduses toodud kohustusi täitma. 22.06.2011 palus kaebaja saata 08.
  3. ja 16.06.2011 korraldused elektroonselt. Vastustaja saatis need 22.06.2011 krüpteeritult, olles teadlik, et kaebajal puudub IT alane võimekus krüpteeritud dokumendi avamiseks ja ta soovib korraldust saada doc või pdf failina; 2) pole vaidlust, et kaebaja dokumentide esitamise ja teabe andmise 08.04.2011 korraldust reaalselt kätte ei saanud. Sunniraha olemusest, eesmärgist ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) seletuskirjas toodust tulenevalt ei ole sunniraha määramine võimalik olukorras, kus isik ei ole reaalselt kätte saanud korraldust, mille täitmist temalt nõutakse ja milles on sunniraha hoiatus. Sunniraha on olemuselt mõjutusvahend, mitte karistus. Olukorras, kus isik pole oma kohustuste täpsest sisust teadlik, täidaks sunniraha pigem karistuslikku eesmärki. Kui isikul puudub teave, milliste kohustuste täitmist temalt nõutakse, ei täida sunniraha oma eesmärki – mõjutada isikut kohustust täitma. Sunniraha rakendamine pole võimalik olukorras, kus isikule ei ole täpselt teada, mida temalt nõutakse ja ta pole saanud ka hoiatust, kuid maksukorralduse seaduse (

) § 54 lg 6 kohaselt võiks lugeda korralduse kättetoimetatuks; 3) 08.04.2011 korralduse täitmata jätmiseks nii selles kui ka 27.04.2011 korralduses märgitud tähtajaks oli objektiivne põhjus – kohustuse täitmine oli võimatu, sest kaebaja ei olnud teadlik kohustusest ega täitmise tähtajast; 4) pole tõendatud, et kaebaja postkasti jäeti teade 08.04.2011 korralduse saabumise kohta 13.04.2011 ja 27.04.2011 korralduse saabumise kohta 30.04.2011. AS Eesti Post konsultandi paljasõnaline kinnitus pole piisav väitmaks, et teated tähtkirja saabumise kohta kaebaja postkasti pandi. Ka AS Eesti Post möönab 20.07.2011 vastuses, et kuna teade saadetise saabumise kohta kuulub lihtsaadetiste kategooriasse, siis puudub neil võimalus seda dokumentaalselt kinnitada. AS Eesti Post kinnituses annab alust kahelda ka asjaolu, et 27.04.2011 korralduse puhul ei toimunud väljastuskatset, kuna postisorteerija eksis. AS Eesti Post ei tegutse veatult, mistõttu ei saa postiteenuse osutaja paljasõnalisi väiteid uskuda. Samas, isegi kui asuda seisukohale, et teated 08.04.2011 ja 27.04.2011 korralduste saabumise kohta kaebaja postkasti jäeti ja need võiks

§ 54lg 6 kohaselt formaalselt 4

(12)Kohus kättetoimetatuks lugeda, ei ole sunniraha rakendamine lähtuvalt sunniraha olemusest ja eesmärgist eespool märgitud põhjustel õiguspärane; 5) nõustuda ei saa vastustajaga, et sunniraha on oluline selleks, et maksukohustuslane läheks järgi temale saadetud tähitud kirjadele või tagaks posti kättesaamise.

§ 67

ega ka § 91 ei näe ette võimalust rakendada sunniraha selleks, et tagada postisaadetiste vastuvõtmine või posti vastuvõtmise korraldamine; 6) sunniraha määramise korraldus on kaalutlusotsus, mistõttu peaks vaidlustatud korraldustest nähtuma kaalutlused nii sunniraha määramise kui ka suuruse osas, kuid korraldustest diskretsiooni rakendamist ei nähtu. Ei selgu, millised konkreetsed asjaolud on arvesse võetud. Ei nähtu arvestamist asjaoludega, et

  1. a veebruarikuu sisendkäibemaksu aluseks olevad peamised arved ja nende tasumist tõendavad pangakonto väljavõtted on kaebaja maksuhaldurile esitanud; et kaebaja juhatuse liige andis juba enne 08.04.2011 korralduse tegemist e-maili ja telefoni teel selgitusi äriühingu tegevuse kohta üldisemalt ja ka
  2. a veebruarikuu kohta. 16.06.2011 korraldusest ei nähtu arvestamist asjaoluga, et kaebaja 13.05.2011 taotlusest hoolimata ei määranud vastustaja uut tähtaega kohustuste täitmiseks ega saatnud kaebajale 08.04.2011 korraldust. Pole selge, kuidas jõudis maksuhaldur järeldusele, et just rakendatud määras sunniraha on efektiivseim, kuid samas adressaati kõige vähemal määral koormav. Korraldus, millest pole võimalik tuvastada arutluskäiku ja diskretsiooni vigadeta rakendamist, on vastuolus

§-ga 46 ning tuleb juba ainuüksi sel põhjusel tühistada; 7) sunniraha rakendamine eeldab, et isik oleks jätnud teadlikult kohustuse täitmata. Faktilistest asjaoludest seda ei nähtu. Ilmselgelt oli kaebaja huviks kontrollimenetluse võimalikult kiire läbiviimine. Et kaebaja eesmärgiks ei olnud korralduse täitmata jätmine, näitavad järgmised asjaolud: kaebaja saatis maksuhalduri e-kirja alusel dokumente juba enne 08.04.2011 korralduse tegemist; saades teada 08.04.2011 ja 27.04.2011 korralduste tegemisest, pöördus kaebaja kohe maksuhalduri poole nende saamiseks ja uue tähtaja määramiseks. Pigem püüdis maksuhaldur takistada menetluse kiiret läbiviimist, paludes saata e-kirjaga esitatud taotlus tähitult või digitaalselt allkirjastatuna, ehkki varem oli maksuhaldur suhelnud kaebajaga pidevalt e-kirja vahendusel. Kaebaja reageeris viivitamatult ja saatis 13.05.2011 taotluse allkirjastatult, kuid maksuhaldur ei saatnud kaebajale 08.04.2011 korraldust ega määranud uut tähtaega. Alles 06.06.2011 otsusega jäeti korralduse täitmise tähtaeg ennistamata, kuigi kaebaja tähtaja ennistamist ei taotlenudki. 08.04.2011 korraldust ei saadetud kaebajale isegi mitte enne 16.06.2011 sunniraha korralduse tegemist. Seesugust käitumist võib käsitleda maksumenetluse kiire läbiviimise pahatahtliku takistamisena ning kaebaja suhtes sunniraha rakendamine on ilmselgelt kohatu. 3. PMTK palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) maksuhaldur ei pea enne sunniraha tasumise korraldust tuvastama, kas maksukohustuslane on reaalselt kätte saanud haldusakti, millega on talle pandud kohustused. Selline nõue ei tulene seadusest ega ka praktikast. Maksuhaldur on täitnud kõik seadusest tulenevad nõuded haldusaktide koostamisel ning nende väljasaatmisel ehk käitunud õiguspäraselt ja vajaliku hooldusega.

§ 54

lg 6 kohaselt loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Maksuhaldur viitab Riigikohtu 10.03.2011 lahendi nr 3-3-1-100-10 seisukohtadele (p-d 16 ja 17). 08.04.2011 korraldus tuleb vastavalt seadusele lugeda kättetoimetatuks 13.04.2011, mil teade saadetise saabumise kohta viidi saaja postkasti. Kaebaja korraldusele postiasutusse järgi ei läinud ning see tagastati maksuhaldurile alles 02.05.2011. 27.04.2011 korralduse puhul pandi teade 5

(12)Kohus tähtkirja saabumise kohta postkasti 30.04.
  1. Kaebaja käis korraldusel 12.05.2011 Maardu postkontoris järel; 2) 27.04.2011 korralduses oli sisuliselt märgitud info, mida maksuhaldur kontrollib ja millised on kaebaja kohustused – kaebajat kohustati ilmuma PMTK-sse dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks maksustamisperioodi
  2. a veebruarikuu kohta. 03.05.2011 otsuses, mille kaebaja sai väidetavalt kätte 09.05.2011, oli veelgi täpsemalt ja põhjalikumalt kirjas, mida maksuhaldur kontrollib, millist perioodi ja millised on kaebaja kohustused. Seega olid kaebajale alates sellest ajast tema kohustused teada, kuid kaebaja ei näidanud üles tahet neid täitma tulla. Seaduse kohaselt sai kaebaja 03.05.2011 otsuse kätte 08.05.2011 ning kohustuste täitmise tähtaeg oli 09.05.
  3. Isegi kui kaebaja suudab tõendada, et ta sai 03.05.2011 otsuse kätte hiljem, et täitnud ta kohustusi ka hiljem, vaid venitas menetlust, soovides haldusakte emailile, väites hiljem, et ta ei saa neid avada; 3) tähtis ei ole, et kohustuste täitmise tähtaeg, esimesel juhul 15.04.2011 ning teisel juhul 09.05.2011, oli juba möödas. 08.04.2011 korraldus oli jätkuvalt kehtiv ja seda tuli täita olenemata täiendava tähtaja puudumisest. Korralduses sisalduv kohustus tuleb täita maksukohustuslase poolt esimesel võimalusel. Dokumente saab maksuhaldurile esitada igal ajal. Suulist teavet saab tulla andma maksuhalduriga eelnevalt kokku leppides. Kui korralduses on antud tähtaeg ning kohustus ei ole tähtaja jooksul täidetud, on maksuhalduril õigus määrata sunniraha. Sunniraha määramise korralduses hoiatatakse isikut, et kui ka selles korralduses märgitud ajaks kohustusi ei täideta, määratakse isikule pärast tähtaja möödumist uus sunniraha.

-st ei tulene, et maksuhaldur peab korraldusega määratud tähtaja möödumisel määrama uue tähtaja kohustuse täitmiseks. Käesolevaks ajaks on kaebajal korraldus käes, kuid ta pole vajalikke dokumente edastanud ega võtnud suuliste selgituste andmise aja kokkuleppimiseks maksuhalduriga ühendust. 08.04.2011 korraldus täitmise tähtajaga 15.04.2011 on jätkuvalt täitmata. Täitmise tähtaja möödumine ei tähenda, et korraldus ei oleks enam kehtiv; 4) vaidlustatud korraldused on piisavalt motiveeritud, neist selguvad kõik olulised asjaolud korralduse andmiseks. Kaebaja osutatud informatsioon ei ole sunniraha määramise korralduses vajalik ja seda seadus ka ei nõua; 5) kaebaja on tõepoolest maksuhaldurile enne 08.04.2011 korralduse andmist dokumente edastanud. E-posti teel saadeti koopiaid, kuid maksuhaldur vajab originaale; 07.04.2011 saadeti e-posti teel 2 arvet ja 3 arvelduskonto väljavõtet, kuid esitamata jäeti korduvalt küsitud pearaamatu sisendkäibemaksukonto väljavõte. Maksuhalduril puudus vajalik info sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tuvastamiseks. Kuna tehingute suhtes tekkis kahtlus, siis alustati 08.04.2011 korraldusega üksikjuhtumi kontroll. Korraldusega sooviti täiendavaid dokumente ja selgitusi. 4. Tallinna Halduskohtu 08.02.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksuhaldur on pahatahtlikult takistanud menetluse läbiviimist. Maksuhaldur on tegutsenud vaidlusaluste dokumentide kaebajale kättetoimetamisel vastavalt seadusele. Kaebaja on kohustatud maksuhaldurile teatama, millisel postiaadressil ta reaalselt oma posti kätte saab. Kaebaja peab korraldama posti kättesaamise, vältimaks dokumentide korduvat saatmist. Äriregistrisse on kantud kaebaja aadressiks Fosforiidi 4 Maardus, kuhu maksuhaldur dokumendid ka saatis. Maksuhaldur ei tea ega peagi teadma, kuidas adressaat korraldab oma postisaadetiste kättesaamise äriregistrisse kantud juriidilisel aadressil; 2) vastavalt Riigikohtu seisukohale peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil. Tähtsaadetisena saadetud dokumente peab tulenevalt

§ 54lg-st 6 olema võimalik aadressijärgselt juriidilisele isikule üle anda. 6

(12)Kohus Samuti leiab Riigikohus, et mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele. Kohus viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 10.03.2011 määrusele nr 3-3-1-10010, milles omakorda viitatakse Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2004 määrusele nr 3-3-110-04, 13.10.2009 määrusele nr 3-3-1-65-09 ja 19.12.2007 nr 3-3-1-75-07, ning Riigikohtu halduskolleegiumi 26.09.2011 otsusele nr 3-3-1-42-11, milles omakorda viidatakse Riigikohtu halduskolleegiumi 20.05.2003 määrusele nr 3-3-1-37-03 ja 03.03.2004 otsusele nr 3-3-1-1004; 3)

§ 54

lg 2 kohaselt saadetakse juriidilisele isikule dokument registrisse kantud aadressil. Juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta (lg 6). Maksuhaldur saatis 08.04.2011 korralduse ja ka 27.04.2011 korralduse kaebajale posti teel tähtkirjana äriregistrisse kantud juriidilisele aadressile. AS Eesti Post vastusest maksuhalduri päringule selgub, et 08.04.2011 korraldus jõudis Maardu kandepunkti 12.04.2011, samal päeval tehtud saadetise väljastuskatse ebaõnnestus, kuna kedagi ei olnud kohal ja uks oli suletud, saadetise saabumise kohta viidi kaebaja postkasti teade 13.04.2011. Seega tuleb tähtkiri lugeda kättetoimetatuks 13.04.2011. 27.04.2011 korralduse puhul pandi teade tähtkirja saabumise kohta kaebaja postkasti 30.04.2011. Sellel korraldusel käis kaebaja Maardu postkontoris järel 12.05.2011; 4)

§ 67

lg-tele 1, 2 ja 3 viidates leiab kohus, et maksuhaldur on sunniraha tasumise korraldusi tehes, sh sunniraha suurust määrates järginud seaduse nõudeid. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlustatud korraldused ei ole motiveeritud. Korraldused sunniraha tasumiseks on piisavalt motiveeritud. Neis sisalduvad faktilised asjaolud ja viited õiguslikule alusele, korraldused on sisult selged ja arusaadavad ning seadusega kooskõlas; 5) kaebaja põhjendab 08.04.2011 korralduse täitmata jätmist asjaoluga, et ta ei ole seda kätte saanud, ning leiab, et sunniraha saab määrata ainult siis, kui isik on saanud reaalselt korraldusega tutvuda ja pärast seda jätnud korralduse täitmata. Kohtu hinnangul oli kaebajale sunniraha tasumiseks korralduste tegemine põhjendatud. Korraldused tulenevad 08.04.2011 korralduse täitmata jätmisest. Korraldus on jäetud täitmata ka pärast kättesaamist ja sellega tutvumist. Kaebuse väited ei anna korralduste tühistamiseks alust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Paargu OÜ apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu 08.02.2012 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Põhjendused: 1) nõustuda ei saa kohtu väitega, mille kohaselt puudub vaidlus selle üle, et 08.04.2011 korraldus on jäänud kaebaja poolt täitmata. Kaebaja tõendas ja kohus ka tuvastas, et kaebaja oli juba enne 08.04.2011 korralduse tegemist esitanud vastustajale
  2. a veebruarikuu kohta kaks suurimat ostuarvet ning kontoväljavõtted nende arvete tasumise kohta. Tegemist ei olnud küll originaaldokumentidega, kuid see pole piisav väitmaks, et 08.04.2011 korraldus oli täies ulatuses täitmata. Tallinna Halduskohus asus otsuses asjas nr 3-11-2373 (osaliselt jõustumata) seisukohale, et kaebaja esitas maksuhaldurile ostuarved, mille alusel saanuks vastustaja soovi korral sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust kontrollida. Seega lähtus kohus valest eeldusest – tegelikkuses on korraldus üksnes osaliselt täitmata; 2) kohus on küll viidanud Riigikohtu seisukohtadele seoses tähitult saadetud dokumendi kättetoimetatuks lugemise ja juriidilise isiku kohustusega korraldada oma registriaadressilt posti kättesaamine, kuid otsusest ei selgu, millisele järeldusele kohus käesolevas asjas seoses dokumentide kättetoimetamisega on jõudnud. Kaebaja ei ole tõstatanud vaidlust selle üle, et

§ 54lg 6 kohaselt loetakse dokument formaalselt kätte toimetatuks ka siis, kui 7

(12)Kohus dokumendi saabumise kohta on postkasti jäetud teade. Oluline on, et vastustaja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et postiteenuse osutaja teate kaebaja postkasti jättis. Kohus luges AS Eesti Post konsultandi vastuse põhjal nii 08.04.2011 kui ka 27.04.2011 korralduse kohta teate jätmise tõendatuks, millega ei saa nõustuda. Üksnes AS Eesti Post kontoritöötaja kinnitus pole piisav. Tegemist pole isikuga, kes teate väidetavalt postkasti jättis. Pealegi kinnitab sama konsultant, et AS Eesti Post ei saa teate jätmise fakti dokumentaalselt tõendada. Põhjendamatu on eeldada postiteenuse osutaja ilmeksimatust. Vastupidist tõendab taaskord sama konsultandi vastus, mille kohaselt 27.04.2011 korralduse puhul väljastuskatset kaebajale ei toimunudki. Väljastuskatse tegemata jätmine tähendab universaalse postiteenuse tüüptingimuste rikkumist, mistõttu on ilmne, et sanktsioonide vältimiseks väidetakse tähtkirja saabumise kohta teate kaebaja postkasti jätmist. Kaebaja rõhutab veelkord, et on korraldanud posti kättesaamise nõuetekohaselt: kontoris viibivad tööpäevadel töötajad, kes saavad posti vastu võtta; olemas on postkast, kuhu vajadusel saab kirju ja teateid jätta; perioodil 07.04.2011-13.05.2011 on kaebaja näiteks kätte saanud 23 tähtkirja. Olukorras, kus 08.04.2011 ja 27.04.2011 korraldusi kaebajale tegevuskohas üle ei antud ja teadete jätmine pole tõendatud, ei ole nende kättetoimetatuks lugemine põhjendatud; 3) samuti väitis kaebaja, et isegi kui 08.04.2011 ja 27.04.2011 korraldused tuleb lugeda formaalselt kättetoimetatuks, on sunniraha määramine vastuolus sunniraha kui mõjutusvahendi olemuse ja eesmärgiga. Sunniraha määramine on õigusvastane, sest kaebaja ei ole reaalselt 08.04.2011 korraldust kätte saanud ning tal puudus võimalus selle sisuga tutvuda. Kohus ei ole sellekohaseid väiteid analüüsinud ja seisukohta võtnud, rikkudes oluliselt kohtumenetluse norme. Kaebaja jääb halduskohtule juba esitatud seisukohtade juurde, rõhutades, et sunniraha pole olemuselt karistus ning selle määramine on õiguspärane vaid siis, kui isikul on olnud reaalne võimalus kohustust täita, kuid ta on jätnud selle teadlikult täitmata, takistades seeläbi maksuhalduri tööd. 08.04.2011 ja 27.04.2011 korraldustes märgitud tähtaegadeks ei olnud kaebaja kumbagi korraldust reaalselt kätte saanud. Reaalselt sai kaebaja tutvuda 27.04.2011 korraldusega 12.05.2011 (käis postkontoris uurimas, kas on saabunud tähtkirju) ning 08.04.2011 korraldusega 13.07.2011 (õnnestus vastustaja käest paberkandjal kätte saada). Eelnevalt ei olnud vastustaja enam kui kuu jooksul 08.04.2011 korraldust elektroonselt saatnud ning kui saatis, siis krüpteeritult. Seega esines kohustuse tähtaegseks täitmata jätmiseks objektiivne põhjus. 16.06.2011 korralduse tegemist põhjendavad vastustaja ja kohus ka sellega, et 08.04.2011 korraldus ei olnud ikka veel täidetud, jättes tähelepanuta, et 16.06.2011 korralduse tegemise hetkeks ei olnud vastustaja kaebaja taotlustest hoolimata 08.04.2011 korraldust uuesti saatnud ega määranud ka uut täitmise tähtaega. Kaebajal puudus täpne selgus, mida temalt nõutakse. Ekslik on seisukoht, nagu olnuks 27.04.2011 korralduses ja 03.05.2011 otsuses detailselt välja toodud, milliste kohustuste täitmist kaebajalt 08.04.2011 korraldusega nõuti. Neist ei selgu täpselt, milliste dokumentide esitamist ja mille kohta suulisi selgitusi nõutakse. Väärib ka märkimist, et 16.06.2011 korraldusega ei määratud sunniraha mitte kohustuste selleks ajaks, vaid tähtpäevaks 09.05.2011 täitmata jätmise eest; 4) kohus ei ole sisuliselt analüüsinud kaebaja väiteid selle kohta, et vaidlustatud korraldused on motiveerimata ja neist ei selgu maksuhalduri kaalutlused. Kohtu üldsõnalise seisukohaga motiveeringu piisavuse kohta ei saa nõustuda. Korraldustes ei sisaldu faktilised asjaolud, mis on olulised. 08.04.2011 korraldus oli osaliselt täidetud juba enne selle tegemist, kuid sunniraha tasumise korraldusest ei nähtu, kuidas see mõjutas sunniraha suurust ja määramist üldse.

§ 67

lg 2 sõnastusest hoolimata on sunniraha tasumise nõude puhul siiski tegemist kaalutlusotsusega. Maksuhaldur ei pea määrama sunniraha või tegema seda hoiatuses märgitud ulatuses. Oluline on, kas ja millises ulatuses sunniraha määramine aitab kaasa kohustuse täitmisele. Diskretsiooni rakendamist maksuhalduri poolt vaidlustatud korraldustest ei nähtu. Ei nähtu arvestamist sellega, et korraldusi kohustuste täitmise tähtajaks reaalselt kätte ei saadud; et 16.06.2011 korralduse tegemiseni maksuhaldur kaebaja taotlusest hoolimata 8

(12)Kohus 08.04.2011 korraldust talle ei saatnud ning kohustuste täitmiseks uut tähtaega ei määranud. Kui ka väita, et kaebaja saanuks dokumente tuua igal ajal, siis suulisi selgitusi pole võimalik anda, kui maksuhaldur ei teata talle sobivat aega. Ka ei nähtu korraldustest, miks 320 ja 1000 euro suurune sunniraha on efektiivseim, kuid samas adressaati kõige vähemal määral koormav. Puudub arutluskäik, mis võimaldaks kontrollida, kas diskretsiooni on rakendatud vigadeta.
  1. PMTK vaidles apellatsioonkaebusele vastu: 1) kaebaja ei nõustu kohtu väitega, et vaidlust ei ole selle üle, et PMTK 08.04.2011 korraldus on jäänud täitmata. Vastustaja nõustub, et kohtu väide ei ole päris õige ja täpne. Samas, vaidlus puudub selles, et korraldus on osaliselt täitmata, mida kinnitab ka kaebaja; 2) kohus on korduvalt otsuses toonud välja seisukoha dokumentide kättetoimetamise osas, leides, et maksuhaldur on tegutsenud vastavalt seadusele vaidlusaluste menetlusdokumentide kättetoimetamisel. Kohus nõustus vastustajaga, et tähtkiri tuleb lugeda kättetoimetatuks 13.04.
  2. Postiteenuse osutaja kinnitus, et tähtsaadetise saabumise kohta jäeti kaebaja postkasti teade, tuleb lugeda piisavaks tõendiks. Postiteenuse osutaja kinnitus ei muutuks usaldusväärsemaks, kui selle koostaks postiljon, mitte konsultant, kes viis läbi kontrolli selgitamaks, kuidas ja millal teade postkasti jäeti. Alusetud ja tõendamata on kaebaja süüdistused, et AS Eesti Post andis kinnituse põhjusel, et kardab lepingu rikkumisest tulenevaid sanktsioone. Kohus leidis põhjendatult, et 08.04.2011 ja 27.04.2011 korraldused on kaebajale kätte toimetatud; 3) vastustaja ei nõustu väitega, et kaebajal puudus reaalne teadmine kohustustest ja selle täitmise tähtajast. Pärast 08.04.2011 korralduse andmist võttis maksuhaldur kaebaja juhatuse liikmega ühendust, kes lubas võtta maksuhalduriga ühendust
  3. või 26.04.
  4. Seega oli kaebajale teada, et maksuhaldur on teinud korralduse. Kaebaja lubadusest kinni ei pidanud ning ühendust ei võtnud, mistõttu oli sunniraha korralduse tegemine igati õigustatud. Väites, et sunniraha määramise tingimuseks on haldusaktiga reaalne tutvumine, ei viita kaebaja ühelegi õiguslikule alusele. Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitusega, et kuna 16.06.2011 korralduse tegemise hetkeks ei olnud vastustaja uuesti 08.04.2011 korraldust saatnud, puudus kaebajal täpne selgus, milliste kohustuste täitmist nõutakse. 27.04.2011 korraldusega määrati uus tähtaeg 09.05.2011 ning korralduse saabumise teade pandi postkasti 30.04.
  5. Kaebaja käis 12.05.2011 korraldusel postkontoris järel. Selles korralduses oli sisuliselt märgitud info, mida maksuhaldur kontrollib ja mis on kaebaja kohustused: kaebajat kohustati ilmuma PMTK-sse dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks maksustamisperioodi veebruar 2011 kohta. Seega olid kaebajale kohustused teada, kuid ta ei täitnud neid. Pole oluline, et kohustuste täitmise tähtaeg 09.05.2011 oli möödunud, sest korraldus kehtis jätkuvalt. Kaebaja ei näidanud üles vajalikku hoolsust ega tahtlust tulla korraldust täitma, vaid ta venitas menetlust. 03.05.2011 otsuses oli veelgi täpsemalt kirjas, mida maksuhaldur kontrollib ja mis on kaebaja kohustused – enammakstud käibemaksu tagastamise otsuse tegemiseks on vaja kontrollida sisendkäibemaksu deklareerimise õigsust. Kuna 03.05.2011 otsus saadeti lihtkirjaga, sai kaebaja selle seaduse järgi kätte 08.05.2011 ning tal oli võimalik kohustusi 09.05.2011 täita, mida ta ei teinud. Väide selguse puudumise kohta on vale. Vajalik info oli kaebajal olemas; 4) asjaolud, millele tuginedes pidas maksuhaldur sunniraha määramist põhjendatuks, on korraldustes toodud. Kaebaja arvates tulnuks arvestada asjaoluga, et osa dokumente oli 07.04.2011 juba esitatud. Varem esitatud dokumentide osakaal nõutud dokumentidest ei olnud suur. Asjaolu, et maksuhaldur ei ole väidetavalt arvestanud korralduse osalise täitmisega, ei muuda korraldust õigusvastaseks või halvasti motiveerituks. Maksuhalduril puudus igasugune põhjus sunniraha vähendamiseks. Kaebaja arvates pidanuks maksuhaldur arvestama ka 9
(12)Kohus sellega, et kaebaja ei olnud reaalselt korraldusi kätte saanud. 27.04.2011 korralduse tegemisel maksuhalduril selline info puudus. 16.06.2011 korralduse tegemisel oli maksuhaldurile teada, et 08.04.2011 korraldus ei olnud kaebajani jõudnud, kuid samas oli teada, et 27.04.2011 korraldus ja 03.05.2011 otsus olid kätte toimetatud ning isikul on päris täpne ülevaade sellest, millist infot maksuhaldur soovib. Kaebaja saanuks dokumendid esitada ja suuliste selgituste andmiseks sobiva kuupäeva kokkuleppimiseks maksuhalduri poole pöörduda. Samuti oli kaebaja lubanud telefonivestlustes maksuhalduriga ühendust võtta, kuid lubatud ajal seda ei teinud. Lisaks leiab kaebaja, et maksuhaldur pidanuks määrama uue tähtaja korralduse täitmiseks, kuid seisukoha õiguslikule alusele ei viita. Olukorras, kus haldusakt kehtib, kuid kohustuse täitmise tähtaeg on möödunud, tuleb korraldus mõistliku aja jooksul täita. Kaebajal puudusid igasugused takistused võtta maksuhalduriga ühendust ja sobiv aeg kokku leppida.
  1. Kirjalikus menetluses avalduste ja seisukohtade esitamiseks määratud tähtajaks esitas Paargu OÜ lõplikud seisukohad ning menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Jäädes varem esitatu juurde, leiab kaebaja maksuhaldurile vastuseks, et postiljoni vande all antud tunnistus oleks usaldusväärsem kui kolmanda isiku kinnitus. AS Eesti Post konsultandi kinnitusest ei nähtu, et kontrollimine või uurimine oleks läbi viidud. Pole õige, et E. V. lubas tingimusteta maksuhalduriga ühendust võtta. Kaebaja juba selgitas, et E. V-le helistas tundmatu isik, kellele E. V. teatas, et on haige ja korralduse kätte saades võtab korralduses oleval kontaktil selle koostajaga ühendust. Kuna korraldust ei laekunud, ei saanud kaebaja juhatuse liige olla kindel, et temaga üldse kontakteerus maksuhalduri ametnik, et üldse mingi korraldus on tehtud ja kellega tuleb võtta ühendust. 08.04.2011 korralduse saatmata jätmiseks puudub igasugune õigustus. Maksuhaldur ei teatanud päeva, millal suulisi selgitusi anda, seda ei saa teha suvalisel ajal. Pole õige, et 27.04.2011 korralduses oli sisuliselt märgitud info, mida kontrollitakse ja mida nõutakse, ning et 03.05.2011 otsusest selgus see veelgi täpsemalt. Dokumentide täpne loetelu puudub ning pole selge, millised on maksuhalduri hinnangul
  2. a veebruarikuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise aluseks olevad asjasse puutuvad dokumendid. 08.04.2011 korralduses peeti vajalikuks soovitud dokumendid täpselt loetleda. Kaebaja oli enda arvates maksuhaldurile juba esitanud dokumendid, mille alusel sisendkäibemaksu õigsust on võimalik kontrollida. Need kaks arvet ja pangakonto väljavõtted tõendasid summaarselt enam kui 90% ulatuses sisendkäibemaksu õigesti deklareerimist, mida kinnitab viidatud osas jõustunud halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-11-
  3. Maksuhaldur jätab tähelepanuta, et hoolimata kaebaja taotlusest määrata päev, mil kohustust saaks täita, tehti otsus tähtaja ennistamata jätmise kohta ja kaebajale päeva ei teatatud.
  4. PMTK jäi vastuses varasemate seisukohtade juurde ja esitas vastuväited menetluskulude väljamõistmise taotlusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu lõppjäreldustes õige kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega apellatsioonkaebuse ja kaebuse rahuldamiseks alust.
  6. Halduskohus ei ole eksinud, märkides, et 08.04.2011 korraldus on täitmata. Pärast selle korralduse tegemist ei ole kaebaja korralduse täitmiseks dokumente maksuhaldurile esitanud ning selgituste andmiseks maksuhalduri juurde ilmunud. On õige, et korraldusega nõuti muu hulgas
  7. a veebruarikuu ostu- ja müügiarveid ning arvelduskontode väljavõtteid, ning kaks arvet ja kontoväljavõtted nende tasumise kohta oli kaebaja päev varem maksuhalduri e- 10
(12)Kohus kirjale vastuseks elektroonselt saatnud. Ringkonnakohus leiab, et korraldust ei saa täita enne selle tegemist ning sunniraha määramise põhjendatuse aspektist pole maksuhalduri varasema nõude alusel dokumentide varasemal esitamisel määravat tähendust. Korralduse täitmiseks tuli kaebajal maksuhalduri juurde ilmuda koos nõutud dokumentide, sh arvete ja kontoväljavõtetega. Apellatsioonkaebuses on osutatud Tallinna Halduskohtu osaliselt jõustunud 10.01.2012 otsusele haldusasjas nr 3-11-2373 ning kaebaja väitel on halduskohus otsuses „leidnud, et maksuhaldurile esitatud dokumentide pinnalt oli maksuhalduril võimalik kontrollida OÜ Paargu
  1. a veebruarikuu sisendkäibemaksu õigsust enamikus osas.“ Osutatud lahendiga tühistati tõepoolest PMTK poolt 04.07.2011 kaebaja suhtes tehtud maksuotsus osaliselt. Kaebaja kokkuvõte kohtu seisukohtadest ei ole aga täpne. Kohus tühistas maksuotsuse osaliselt põhjusel, et maksuotsus oli nõuetekohaselt põhjendamata.
  2. AS Eesti Post kinnitustega (I kd, tl 41; II kd tl 61) on usaldusväärselt tõendatud, et kaebaja postkasti jäeti teade 08.04.2011 korralduse saabumise kohta 13.04.2011 ning 27.04.2011 korralduse saabumise kohta 30.04.
  3. Seega tuleb lugeda korraldused kaebajale kättetoimetatuks. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja kahtlusi, et postiteenuse osutaja on andnud ebaõiget informatsiooni sooviga vabaneda vastutusest 27.04.2011 korralduse väljastuskatse tegemata jätmise eest. AS Eesti Post 20.07.2011 vastuses on erinevalt kaebaja väidetust märgitud, et maksuhalduri päringule vastamiseks teostati kontroll. Kohus ei eelda postiteenuse osutaja ilmeksimatust, kuid kinnituses kahtlemiseks peaksid olema tõsisemad põhjused kui AS Eesti Post 28.07.2011 vastuses kajastatud postisorteerija eksimus.
  4. Riigikohus on pikaajalises ja järjekindlas praktikas korduvalt rõhutanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest ning jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab ta endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Samuti on Riigikohus pidanud mõistlikuks eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole. Neile lahenditele on halduskohus oma otsuses viidanud. Riski kandmine, et maksuhalduri haldusaktid isikuni ei jõua, tähendab ringkonnakohtu hinnangul ka seda, et maksukohustuslane peab arvestama sunniraha nõudega kohustuste tähtajaks täitmata jätmise eest. Kohustuse täitmise kaebajast sõltumatuks takistuseks ei saa pidada asjaolu, et tal ei olnud 08.04.2011 korraldust reaalselt käes. Korraldus ei olnud tal reaalselt käes põhjusel, et postiteenistuja poolt tähtkirja üleandmise katse ajal olid kaebaja tegevuskoha uksed suletud ning kaebaja ei läinud postkontorisse tähtkirjale järele. Seega, erinevalt kaebaja vastupidisest väitest, ei ole ta korraldanud posti vastuvõtmist nõuetekohaselt ning kannab sellega kaasnevaid riske. Käesoleval juhul pole tegemist olukorraga, kus kaebaja oleks üldse olnud toimuvast menetlusest teadmatuses. Käibemaksudeklaratsiooni ja tagastusnõude esitanud kaebajale olid maksuhalduri poolt enne 08.04.2011 korralduse andmist saadetud elektronkirja, 15.04.2011 telefonikõne, 27.04.2011 korralduse ja 03.05.2011 otsuse põhjal kontrolli ese ja tõendamist vajavad asjaolud teada. Pärast 08.04.2011 korraldust, kuid enne 27.04.2011 korraldust antud lubadust võtta maksuhalduriga ise ühendust 25.04 või 26.04.2011, kaebaja ei täitnud ning ei olnud lubatud ajal maksuhaldurile kättesaadav. Väited, et kaebaja juhatuse liige ei saanud olla kindel, kas temaga üldse suhtleb maksuametnik ning et lubadus oli tingimuslik, on otsitud. Nii nagu ka väited, et kaebajal puudus nõutavate dokumentide täpne loetelu ning kaebaja taotletud „nõuetekohane korraldus“ (kaebaja taotlus, II kd, tl 26) dokumentide esitamiseks ja suuliste selgituste esitamiseks uue tähtaja määramiseks. 27.04.2011 korraldusele läks kaebaja postkontorisse järele alles siis, kui sai kätte 03.05.2011 otsuse tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks, ning sedagi mitte kohe, vaid 12.05.
  5. On usutav, et kaebaja oli huvitatud käibemaksu tagastusnõude kiirest täitmisest, kuid juhtumi asjaolud ei viita kaebaja 11
(12)Kohus huvitatusele täita oma kaasaaitamiskohustust, et maksuhaldur saaks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust vajaliku põhjalikkusega kontrollida. 13. On tõsi, et sunniraha pole karistus, vaid mõjutusvahend kohustuse täitmiseks, ning sel eesmärgil on kaebajale sunniraha ka määratud. Maksuhalduri tegevuse takistamise eest on ette nähtud vastutus

§-s 154, mille lg 1 kohaselt võib selle eest isikut karistada 300 trahviühikuga, ning kui sama teo on toime pannud juriidiline isik, siis rahatrahviga kuni 3 200 eurot. 14. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et selle üle, kas ja kui suures summas sunniraha nõue esitada, otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel. Antud juhul on maksuhaldur diskretsiooni osaliselt teostanud juba hoiatuste tegemisel, hoiatades kaebajat seadusega lubatust (vastavalt

§ 67

lg-le 3 esimesel korral 640 eurot ja teisel korral 2000 eurot) poole väiksemas summas sunniraha nõuete esitamise eest – vastavalt 320 ja 1000 eurot, ning sellistes määrades otsustas sunniraha ka kohaldada. Sunniraha korralduste tervikuna või siis osaliselt (mingit summat ületavas osas) tühistamiseks oleks kohtul alust siis, kui kaebaja osutatud asjaoludest nähtuvalt tuleks pidada sunniraha määramist alusetuks või ülemääraseks. Selliseid asjaolusid ei ole kaebaja esile toonud. Väide, et kaebaja andis juba enne 08.04.2011 korralduse tegemist maksuhaldurile teavet, ei ole 08.04.2011 korralduse täitmise või täitmata jätmise aspektist oluline. Nagu juba märgitud, dokumente kaebaja pärast 08.04.2011 korraldust ei esitanud ja maksuhalduri juurde suuliste selgituste andmiseks ei ilmunud. Väited dokumentide esitamiseks ja suuliste selgituste andmiseks uue tähtaja määramata jätmise kohta on otsitud argument sunniraha nõuetest vabanemiseks. Maksuhalduril ei ole kohustust määrata nõutava teabe andmiseks üha uusi tähtaegu. Kohustuse täitmiseks määratud tähtaja möödumise korral tuleb dokumendid esitada esimesel võimalusel liigse viivituseta ning suuliste selgituste andmise tähtaeg kokku leppida, sest tähtaja lõppemine ei tähenda kohustuste lõppemist. PMTK 06.06.2011 otsuse saamisel pidi kaebajale olema selge, et kohustuste täitmiseks uut tähtaega maksuhaldur ei määra. Väide isikut võimalikult vähe kahjustava sunnivahendi valiku vajadusest ei saa veenda kohut vaidlustatud sunniraha suuruse ebaproportsionaalsuses, sest maksuhalduri valitud sunnivahendi rakendamine ei osutunud kaebaja puhul küllalt tõhusaks ega mõjutanud teda ettekirjutusega pandud kohustusi täitma ka siis, kui tal oli 08.04.2011 korraldus reaalselt käes ning väidetav takistus kõrvaldatud. 15. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Maksuhaldur ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka maksuhalduri võimalikud apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Plaks 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.