KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Lauri Madise, liikmed Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2012, Tallinn Haldusas

§ 2

p-de 10-12 kohaselt võib PPVS jõustumisel vanemkonstaabli ametinimetust omavale politseiametnikule anda vanemkonstaabli, ülemkonstaabli või komissari teenistusastme. Tingimused, millest sõltub, milline eelnimetatud teenistusastmetest antakse, määravad siseministri 29.

§ 2

p-d 10-12 ning p 12 kohaselt on komissari teenistusastme andmine PPVS jõustumisel vanemkonstaabli ametikohal teeninud politseiametnikule võimalik juhul, kui ta omab kõrgharidust ja tal on pidevat teenistusstaaži politseiametniku 3. ametiastmel vähemalt 3 aastat. 10. Pooled ei vaidle selle üle, et siseministri 29.

§ 2

p-s 12 toodud tingimuste täitmist tuleb lähtuvalt PPVS § 116 lg-st 4 ja siseministri

1. märtsi
2. a määruse nr 7 §-st 2 hinnata
3. jaanuaril
4. a seisuga, sest eelviidatud sätetest tulenevalt 3

§ 2p-des 10-12 sätestatud teenistusastmete andmine tagasiulatuvalt alates 1.

jaanuarist 2010. a. Pooled ei vaidle ka selle üle, et siseministri 29.

§ 2p-s 12 toodud tingimustest oli kaebuse esitaja puhul 1.

jaanuari

1. a seisuga täidetud kõrghariduse omamise nõue ning selleks kuupäevaks oli kaebuse esitaja politseiametniku
2. ametiastmele vastavatel ametikohtadel teeninud enam kui 3 aastat, kuid vaheaegadeta oli selline teenistus kestnud viimati alates
3. novembrist 2007, seega 2 aastat ja 2 kuud. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas tõlgendada siseministri 29.

§ 2p-s 12 toodud 3aastase pideva teenistusstaaži nõuet politseiametniku 3.

ametiastmel. Vaieldakse selle üle, kas eelnimetatud staažinõude täitmiseks piisab, kui teenistus politseiametniku

1. ametiastmele vastavatel ametikohtadel on kokku kestnud rohkem kui 3 aastat, või peab olema tegemist 3 aasta vältel vaheaegadeta kestnud teenistusega nendel ametikohtadel.
2. Kuna siseministri 29.

§ 2p 12 sõnastuses on rõhutatud, et 3aastane teenistusstaaž 3.

ametiastmel peab olema „pidev“, leiab ringkonnakohus, et tegemist peab olema 3-aastase katkemata teenistusajaga vähemalt

1. ametiastmele vastaval politseiametniku ametikohal. Kuna sellist teenistusstaaži kaebuse esitajal
2. jaanuari
3. a seisuga ei olnud, ei vastanud ta sellele teenistusstaaži nõudele. Siseministri 29.

§ 2p 12 välistas kaebuse esitajale komissari teenistusastme andmise.

Sama paragrahvi p 11 kohaselt tuli kaebuse esitajale anda ülemkonstaabli teenistusaste. 12. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas siseministri 29.

§ 2p 12 on kooskõlas põhiseadusega.

Põhiseaduse § 94 lg 2 alusel annab minister määrusi „seaduse alusel ja täitmiseks“. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 90 lg 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ning kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga (vt ka RKPJKo

1. mai
2. a otsus nr 3-4-1-2-07, p-d 19-20). Sellest tulenevalt ei või ministri määruse reguleerimisala ületada volitusnormiga määratud piire ja määrus ei või reguleerida volitusnormiga määratud küsimust vastuolus seadusega.
3. PPVS § 116 lg 3 kohaselt võib siseminister määrusega kehtestada ametinimetuste teenistusastmetega vastavusse viimise korra. Volitusnormist ei tulene siseministrile otsesõnu õigust kehtestada ametinimetuste teenistusastmetega vastavusse viimise tingimusi. PPVS § 116 lg 3 grammatilisel tõlgendamisel on siseministri
4. oktoobri 2009 määrus nr 47 põhiseaduse § 94 lg-ga 2 ja HMS § 90 lg-ga 1 vastuolus, kuna reguleerib põhiosas just ametinimetuste teenistusastmetega vastavusse viimise tingimusi (määruse § 2), mitte protseduuri. Ringkonnakohus ei lähtu siiski PPVS § 116 lg 3 grammatilisest tõlgendusest, vaid eelistab sellele teleoloogilist ja süstemaatilist tõlgendust. Sätte grammatiline tõlgendus on vastuolus sätte eesmärgiga ega rahulda sama paragrahvi lg-te 1 ja 2 rakendamise vajadusi. Säte on sõnastatud ebaõnnestunult. PPVS § 116 lg-te 1 ja 2 kohaselt vastab ühele politseiametniku ametinimetusele mitu teenistusastet. Seadus ei määratle nende teenistusastmete vahel valiku tegemise tingimusi. PPVS § 116 lg-te 1 ja 2 rakendamiseks on vaja eeskätt just sellist määrust, millega kehtestatakse ametinimetuste teenistusastmetega vastavusse viimise tingimused. Seadusandja vastavat eesmärki anda siseministrile volitus selliste tingimuste kehtestamiseks näitab ka politsei ja piirivalve seaduse eelnõu (Riigikogu menetluses nr 343 SE) muudatusettepanekute seletuskirjas (vt http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=408188&u=20120312171620) toodud selgitus muudatusettepanekule nr 54). 4

§ 2p 12 jääb PPVS § 116 lg-s 3 sisalduva volitusnormiga määratud piiresse.

14. Ringkonnakohus leiab, et siseministri 29.

§ 2p 12 ei ole vastuolus PPVS §-ga 118.

PPVS § 118 ei reguleeri tingimusi, mille järgi otsustatakse, millise teenistusastmega politseiametniku ametinimetus vastavusse viia. Seetõttu puudub sättel ühine reguleerimisala sama seaduse § 116 lg-ga 3 ja selle alusel antava siseministri määrusega. Ringkonnakohus peab õigeks apellatsioonkaebusele esitatud vastuväidetes toodud vastustaja tõlgendust, mille kohaselt reguleerib PPVS § 118 seda, kuidas arvestada selle teenistusastme vanust, mis politseiametnikule omistatakse PPVS § 116 lg-s 3 nimetatud määruse rakendamise tulemusena.

1. Seetõttu on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori
2. aprilli
3. a käskkiri nr 300p kaebuse esitajat puudutavas osas õiguspärane ja käskkirja tühistamiseks pole alust.
4. Ringkonnakohus mõistab kaebuses ja apellatsioonkaebuses sõnastatud kohustamistaotlust (taotlus nr 3) selliselt, et kaebuse esitaja taotleb ettekirjutust käskkirja andmiseks, millega kaebuse esitaja ametinimetus viiakse vastavusse komissari teenistusastmega. Sellist ettekirjutust ei saa kohus Politsei- ja Piirivalveametile teha juba seepärast, et siseministri 29.

§ 3

lg 1 kohaselt oleks sellise käskkirja andmine siseministri, mitte Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori pädevuses. Sellises kohustamistaotluses on tulenevalt kuni

1. detsembrini 2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 14 lg 2 p-st 2 vastustajaks siseminister. Halduskohus on rikkunud menetlusnorme, jättes vastuolus selle seadustiku § 12 lg 2 p-dega 2 ja 7 siseministrile kaebuse kätte toimetamata, võimaldamata ühtlasi viimasel kaebuse suhtes seisukohta esitada, ja siseministrile teatavaks tegemata asja kohtus läbivaatamise aja ja koha. Vastuolus sama seadustiku § 14 lg-ga 7 jättis halduskohus siseministri kohtuistungile kutsumata. Viimatinimetatud protsessinormi rikkumine tingiks kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 2 (nagu ka kuni
2. detsembrini kehtinud seadustiku § 45 lg 1 p 2) kohaselt halduskohtu otsuse tühistamise kohustamistaotlust puudutavas osas apellatsioonkaebuse ja vastuväidete põhjendustest olenemata ning asja saatmise selles osas uueks arutamiseks esimese astme kohtusse. Kuna Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori
3. aprilli
4. a käskkirja nr 300p tühistamise nõude rahuldamata jätmine tingib ühtlasi vältimatult ka kohustamistaotluse rahuldamata jätmise, ei pea ringkonnakohus sellises erandlikus olukorras põhjendatuks halduskohtu otsust kohustamistaotlust puudutavas osas kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 2 alusel tühistada ja seda kaebuse taotlust halduskohtule eraldi uueks läbivaatamiseks saata.
5. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
6. oktoobri
7. a otsus haldusasjas nr 3-11-1061 muutmata.
8. Menetlusosalised ei ole esitanud taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt. Kaire Pikamäe Silvia Truman Lauri Madise 5