TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-990 Otsuse kuupäev 10.10.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi N.L.’ kaebus Tartu Vangla tegevuse (vanglaametniku poolt kaebaja läbiotsimise käigus kaebaja genitaalide vastu löömine) õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 25.09.2012, avalik kohtuistung menetluskonverentsina Asja arutamisest võtsid osa Kaebuse esitaja N.L.; Tartu Vangla esindaja jurist Mattias Jõgi Resolutsioon Jätta N.L. kaebus rahuldamata haldusasjas 3-12-
- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 09.11.
- Asjaolud N.L. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles on taotlenud Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt enne kambrist väljumist läbiotsimise käigus on vanglaametnik löönud kaebajale sihilikult vastu genitaale, millega tekitatakse tugevat füüsilist valu ja kannatusi. Tartu Halduskohtu 12.06.2012.a kohtumäärusega võttis kohus N. L. kaebuse menetlusse ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja vajalike menetlusdokumentide tõlkimisel ning vajadusel tõlketeenuste osutamisel kohtuistungil esimese astme kohtus haldusasjas nr 3-12-
- Kaebaja taotlused ja põhjendused Kaebuse esitaja selgitab, et kambrist väljudes otsitakse ta läbi ning läbiotsimise käigus valvur Pärn lööb sihilikult vastu genitaale ja tekitab sellega tugevat füüsilist valu ja kannatust. Kaebaja märgib, et koostas 16.12.2011.a (registreeriti vangla poolt 19.12.2011 nr V1 20450) sellekohase kaebuse ning kaebaja kutsuti seetõttu julgeolekuosakonda, kus talle öeldi, et kui ta hakkab kaebama, pannakse ta VangS § 69 alusel kartserisse. Kaebaja selgitab, et peale kaebuse esitamist vanglale ja tema väljakutsumist julgeolekuosakonda, löömised jätkusid ning kaebaja kaebas uuesti 08.03.2012 ja 19.03.
- Kaebaja märgib, et mitte mingeid abinõusid tarvitusele ei võetud ja löögid jätkusid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vangla personali tegevusega rikutakse tema õigusi ja alandatakse inimväärikust. Kaebaja leiab, et vangla on rikkunud Euroopa konventsiooni § 3, mis keelab piinamise, samuti Põhiseaduse ja Euroopa vanglareeglistiku sätteid. Kaebuse esitaja märgib, et vanglaametnikud ei tohi kinnipeetavate vastu jõudu kasutada, väljaarvatud enesekaitse korral. Sellest tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et kuna vanglaametniku tegevus on õigusvastane, tekitas kaebajale füüsilist valu ja tervisekahju, palub ta kohtul kaebus rahuldada. Kaebaja on märkinud, et tema huvi esitatud kaebusega on preventiivne ning taotleb vanglaametnik valvur Pärna tegevus tunnistada õigusvastaseks. Kohtuistungil on kaebaja seisukohal, et tegemist on kriminaalkorras karistatava teoga. Vastustaja seisukohad Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et käesolevas kaebuses ei ole N. L. HKMS § 38 lg 1 p 6 kohaselt märkinud kaebuses vaidlusaluse toimingu sisu ja kuupäeva, mil väidetavalt kaebaja suhtes on õigusvastaselt käitutud. Vastustaja möönab, et kaebuses viidatud varasematele pöördumistele Tartu Vangla poole, on märgitud mõni konkreetne kuupäev, kuid sisuliselt on vastustaja jaoks ebaselge, milliste sündmuste üle täpselt vaidlus on. Kuna N. L.’ väidetav õiguste rikkumine on toimunud läbiotsimise käigus, on muuhulgas väga oluline, kas väidetavad löögid anti käte või jalgadega. Vastustaja peab veel vajalikuks lisada, et õigus kinnipeetav läbi otsida tuleneb Vangistusseaduse § 68 lõikest
- Sama paragrahvi lg 4 alusel kehtestatud justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p 5 kohaselt otsitakse kinnipeetav läbi vanglasisesel saatmisel ning kinnipeetaval on õigus iga päev jalutuskäigule. Seega on selge, et läbiotsimine on vanglas väga sage tegevus. Vastustaja märgib, et Tartu Vangla kodukorra p 3.6 kohaselt on kinnipeetav kohustatud asetama läbiotsimise ajaks käed selleks ettenähtud punastele tähistele seinal või muule vanglaametniku poolt osutatud kohale. Seega seisab kinnipeetav läbiotsimise ajal näoga seina poole. Kuna keelatud esemeid võib peita igale poole, on paratamatu, et läbiotsija võib puutuda läbiotsimise käigus kõiki kehaosi. Kehapiirkondade läbi katsumine ei tähenda aga kindlasti nende löömist või neile valu tekitamist. Kaebuses ei ole märgitud, kas väidetavad löögid anti käte või jalgadega, kuid silmas tuleb pidada, et vähemalt käte asetamine kõnealusesse kehapiirkonda läbiotsimise ajal on paratamatu. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ning kuulanud menetlusosaliste selgitused kohtuistungil, leiab, et kaebus on põhjendamatu. Kaebaja on pöördunud 16.12.2011 kaebusega vangla poole, milles on väidetud, et jalutuskäigule saatmisel läbiotsimise käigus lüüakse vanglateenistuse ametnike poolt vastu kaebaja 2 suguelundeid, mille tagajärjel põhjustatakse kaebajale moraalseid kannatusi ja füüsilist valu. Kaebajale on vastatud märgukirjaga 19.01.2012 nr. V1-20450-1, mille kohaselt on asjaolusid kontrollitud ning pole leidnud kinnitust läbiotsimise käigus tahtlik löömine. Märgitud on, et läbiotsimise käigus on vanglateenistuse ametnikud kohustatud kontrollima ka kubemepiirkonda. Kuna kaebaja on vangla poole probleemiga pöördunud 16.12.2011, on alust arvata, et sündmus ise võis aset leida vahetult enne vangla poole pöördumist. Kaebaja on pöördunud kohtu poole 14.05.2012 õigusvastsuse tuvastamise nõudega tähtaegselt, seega ei ole takistuseks asja arutamisel see, et kaebaja ei ole täpsustanud kuupäeva, mil väidetavalt kaebaja suhtes on kirjeldatud moel käitutud. Tartu Vangla kodukord p. 3.6 kohaselt on kinnipeetav kohustatud asetama läbiotsimise ajaks käed selleks ettenähtud punastele tähistele seinal või muule vanglaametniku poolt osutatud kohale. Seega seisab kinnipeetav läbiotsimise käigus näoga seina poole ning kuna keelatud esemeid võib peita igale poole, võib puudutada ka läbiotsimisel genitaalide piirkonda, mis ei tähenda, et kaebajat oleks löödud või talle sellega kannatusi tekitatud. Läbiotsimine on manuaalne tegevus (keha kompamine) ning selle eesmärk on leida ja ära võtta keelatud esemed. Tulenevalt Vangistusseaduse (VangS) § 68 kohaselt on nõue, et kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. 21.03.2012 on kaebaja pöördunud vangla poole seonduvalt vanglateenistuse ametniku J.Pärna tegevusega. Märgukirjale on vangla vastanud 20.04.2012 nr. 2-3/817-1 ning teavitanud, et 28.03.2012 on läbi viidud vestlus valvur J. Pärnaga ja küsitletud teisi samal päeval kinnipeetavate jalutuskäike teostanud vanglateenistuse ametnikke ja vaadati ka videosalvestusi, mille tulemusena on vangla asunud seisukohale, et J. Pärn ei ole kaebaja genitaalide pihta kunagi löönud. 25.04.2012 on kaebaja pöördunud märgukirjaga vangla poole vanglaametnik Pärna tegevuse suhtes seonduvalt läbiotsimisega kaebaja genitaalide pihta löömisega, millele on vangla vastanud 25.05.2012 nr. 2-3/1191-1 kirjaga, et vesteldud on nii vanglateenistuse ametniku M. Pärna kui ka J. Pärnaga, kellede sõnutsi pole kaebaja genitaalide pihta kunagi löödud. Märgitud on ka, et puudub võimalus videosalvestuse abil tuvastada, et eelnimetatud ametnikud oleks kaebajat genitaalide pihta löönud. Tuvastatud on vangla poolt, et antud juhtumi uurimisel ei leidnud kinnitust asjaolu, et vanglateenistuja J. Pärn või mõni teine vanglaametnik oleks kaebajat kohelnud viisil, millega oleks alandatud kaebaja inimväärikust või tekitatud talle kannatusi rohkem kui need mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Eeltoodu alusel loeb kohus kaebuse põhjendamatuks, kuna pole tuvastanud vanglateenistuja J.Pärna ega teiste vanglaametnike õigusvastast või ebainimlikku käitumist kaebaja suhtes. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
- Mare priks Kohtunik 3