Obsah (8)

§ 171§ 231§ 164§ 162§ 657§ 230§ 174§ 651

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-11-39825 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.12.2012, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Tsiviil

§ 171lg 1).

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. 25.08.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu isaduse tuvastamiseks. Pooled tutvusid 1993.a. Hageja töötas kostjale kuuluvas kaupluses ja nende vahel tekkisid lähedased suhted. Suhted olid tõsised, kuid hakkasid jahenema pärast hageja rasestumist. 15.11.1996 sündis poolte suhetest tütar E. L. , kelle sünniaktis kanne isa kohta puudub ja eesnimena isal on märgitud R., kuid perekonnanimeks lapsele P. Kuigi poolte suhted olid jahenenud, viis kostja hageja tütrega sünnitusmajast koju. Kuigi lapse vanemad ei elanud koos, olid nende vahel lähedased suhted ja kostja käitus tütre isana. Kuivõrd kostja ei ole isadust omaks võtnud, siis oma tütre huvide kaitseks on hageja sunnitud esitama isaduse tuvastamise hagi, ilma isaduse tuvastamata ei ole tütrel võimalust esitada kostja vastu elatise nõuet. Hageja palus tuvastada, et kostja on tütre isa, ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja pole kunagi teadnud kahtlustada, et ta on hageja tütre isa. Kostja on nõus hagejat aeg-ajalt materiaalselt aitama, kuna ta on kristliku suhtumisega abivajava inimese aitamise suhtes nõnda kasvatatud, kuid hagi ta omaks ei võta. Kumbki osapool peaks kandma oma menetluskulud ise. Maakohtu otsus
3. 21.02.2012 otsusega rahuldas maakohus hagi ja tuvastas, et kostja on XX.XX.XXXX sündinud E. L. P. isa. Poolte menetluskulud jäid nende enda kanda.
4. PKS § 94 lg 1 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lg 1 p-de 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Asja materjalidele lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni akti ärakirja kohaselt sündis E. L. P. XX.XX.XXXX hageja tütrena. Isa kohta sünni tõendil on märgitud isa eesnimena R. ja perekonnanimena P. ema ütluste kohaselt. Isa isikukood puudub sünnitõendil, seega pole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. DNA ekspertiisiakt nr 11E-GE1299 eksperdi arvamus on, et kostja isadus E. L. P. suhtes ei ole välistatud ning kostja saab väga suure tõenäosusega olla E. L. P. bioloogiline isa, tõenäosus on 99,9999998%. Kohtuistungil ei vaielnud kostja eksperdi arvamusele vastu. Kostja on arvamusel, et hageja on talle võõras isik, kuigi oma kirjalikus vastuses on kostja lubanud hagejat materiaalselt aidata.
5. PKS § 94 lg 2 järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Käesolevas asjas esitatud materjalidest nähtuvalt järeldub, et puudub vaidlus selles, et kostja on hageja tütre bioloogiline isa.

§ 231

lg 2 esimese lause kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks, kolmanda lause kohaselt hindab kohus põlvemisasjas omaksvõttu koos muude tõenditega. Arvestades asjas esitatud tõendeid, poolte seletusi leidis kohus, et asjas on veenvalt tõendamist leidnud kostja isadus E. L. P. suhtes. Kostja on ka ise eelnimetatut kinnitanud, kuigi mitte päris otseselt hagi omaksvõtuga, vaid on lubanud hagejat materiaalselt toetada. Hagi tuleb rahuldada. Asjaolu, et poolte suhted on keerulised, kuid vaatamata sellele on kostja hageja selgituste kohaselt tütre eest ka hoolitsenud ja lubab hagejat materiaalselt toetada, ei ole PKS kohaselt sellised põhjused, mis võimaldaksid hagi rahuldamata jätta. 6. Vastavalt

§ 164

lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Apellatsioonkaebus 7. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. 2 8.

§ 164

lg 2 järgi võib kohus lõikes 1 sätestatut erinevalt jagada, kui kulude selline jaotus ei ole õiglane. Menetluskulude poolte enda kanda jätmine on ebaõiglane, kuna peamised kulud on hageja kandnud.

§ 162lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Praeguseks ei ole selge, mis olid poolte kulud. Jättes menetluskulud poolte enda kanda ei ole kohus selgitanud välja poolte kulutusi. Isaduse tuvastamise kohtuasi toetus ekspertiisiaktile. Kostja on ekspertiisiakti põhjal tütre bioloogiline isa. Kostja oleks saanud vältida ekspertiisi tegemise jaoks tehtavaid kulutusi, kui ta oleks tunnistanud end kohtus tütre isaks. Kuna ekspertiisiakti järgi osutus kostja tütre isaks, siis tuleks kohtuekspertiisi tarbeks tasutud 171 eurot (3 x 57 eurot) ja riigilõiv 319,55 eurot tasuda kostjal. Vastus apellatsioonkaebusele 9. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus 10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

11. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et maakohus on tsiviilasjas esitatud nõude sisu silmas pidades lähtunud menetluskulude jaotamisel õigesti

§ 164

lg-st 1, mille kohaselt kannab hagilises põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kaebaja seisukoht, et kõnealusel juhul tuleb kohaldada

§ 164

lg-t 2, on ekslik, kuna nimetatud säte võimaldab menetluskulude üldreeglist kõrvale kalduvat jaotust üksnes juhul kui üldreeglikohane menetluskulude jaotus ei oleks õiglane. 12. Kolleegiumi hinnangul ei anna asjaolu, et pooltevaheline erimeelsus tütre isaduse küsimuses tuli lahendada kohtumenetluses, mis tõi hagejale kaasa kulutusi, alust väita, et tegemist oleks ebaõiglusega hageja suhtes. Vajaduse ekspertiisi läbiviimiseks tingis

§ 230

lg-s 1 sätestatud reegel, mille kohaselt peab hageja kohtumenetluses tõendama neid väiteid, millele tema nõue tugineb. Hageja seisukoht, et kohtukulud peaksid jääma kostja kanda põhjusel, et kostja hagi ei tunnistanud, ei ole asjakohane, kuna hagile vastu vaidlemine on kostja diskretsiooniõigus.

§ 162

lg 1, millele kaebaja samuti viitab, näeb ette menetluskulude jaotuse üldreegli, mis vaidluse sisu silmas pidades kõnealusel juhul ei kohaldu. 13. Kaebaja pahameel selle üle, et kohus ei ole selgitanud välja menetluskulude tegelikku suurust, ei ole põhjendatud, kuna menetluskulude rahaline kindlaksmääramine toimub

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosalise sellekohase taotluse alusel, mis tuleb esitada 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 14. Kuna hageja on maakohtu otsust vaidlustanud üksnes menetluskulude jaotuse osas, ei kontrolli ringkonnakohus muus osas maakohtu lahendi paikapidavust.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 15. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 3