) § 14 märgitud registreerimistaotluse äriühingu registreerimiseks MTR-s tarbimisse lubatud kütuse müüjana. Registreerimistaotlusega koos esitas TÜ Bitest tagatise vähendamise taotluse. 3.Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 05.08.2011 otsusega nr 12.2-7/372-3 rahuldati taotlus tagatise vähendamiseks ning määrati käibemaksu tagatise summaks 10 000 eurot. 4.05.09.2011 esitas TÜ Bitest Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse ( PMTK) 05.08.2011 otsuse nr 12.2-7/372-3 tühistamiseks ja maksuhalduri kohustamiseks teostada registreerimismenetluse toimingud TÜ Bitest 29.07.2011 registreerimistaotluse alusel ja kandma TÜ Bitest tarbimisse lubatud kütuse müüjana majandustegevuse registrisse ilma tagatist esitamata või alternatiivselt teha PMTK-le ettekirjutus TÜ Bitest viimase taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks ilma TÜ Bitest olukorda halvendamata. Ühes kaebusega esitati taotlus esialgse õiguskaitse korras PMTK 05.08.2011 otsuse nr 12.2-7/372-3 kehtivuse peatamiseks osas, millega määrati TÜ-le Bitest käibemaksu tagatise summaks 10 000 eurot kuni kohtuvaidluse lõppemiseni, samuti PMTK kohustamiseks teostama registreerimismenetluse toimingud TÜ Bitest 29.07.2011registreerimistaotluse alusel selliselt, et TÜ Bitest oleks registreeritud kütuse käitlejana majandustegevuse registris kuni kohtuvaidluse lõppemiseni ning lisaks keelata esialgse õiguskaitse korras PMTK-l teha TÜ Bitest suhtes kütuse käitlejana registreeringu peatamise otsuse
lg 5 alusel ja kütuse käitlejana registreeringu kustutamise otsust
5.Tallinna Halduskohus võttis 09.09.2011 määrusega kaebuse menetlusse, esialgse õiguskaitse taotluse jättis määruse punktiga 3 rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.10.2011 määrusega TÜ Bitest määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 09.09.2011 määruse punktile 3 rahuldamata. 6.PMTK esitas 02.11.2011 kohtule taotluse menetluse peatamiseks kuni otsuse jõustumiseni haldusasja nr 3-11-1316 raames algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. Kaebuse esitaja teavitas 04.11.2011 kohut nõustumisest menetluse peatamisega. Tallinna Halduskohus peatas 09.11.2011 määrusega haldusasja menetluse kuni Tallinna Halduskohtu 04.10.2011 otsuse nr 3-11-1316 alusel algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses Riigikohtu otsuse jõustumiseni. 7.13.02.2012 määrusega uuendas Tallinna Halduskohus menetluse seoses põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt 31.01.2012 otsuse tegemisega asjas nr 3-4-1-24-11. Sama määrusega määras kohus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja andis tähtaja menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide kohtule esitamiseks. II KAEBUSE MOTIIVID 8.Kaebuse väitel ei ole tagatise vähendamise taotluse lahendamisel tehtud otsus põhjendatud, kaalutud ei ole olulisi faktilisi asjaolusid ja otsuse põhjendustes on tuginetud ebaõigesti tuvastatud asjaoludele. Tagatise vähendamise otsus on
Kaalutlusõiguse teostamist kontrollitakse lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Sealjuures on oluline, millistest olulistest asjaoludest on haldusorgan lähtunud ja milliseid asjaolusid on haldusorgan pidanud olulisteks kaalutlusotsuse tegemisel. Vaidlustatud 2 otsuses puudub riskianalüüs, mille tulemused annaksid vastustajale aluse määrata kaebajale käibemaksutagatist. Käibemaksuseaduse (KMS) § 44.2 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks kütuse käitlejalt tagatist maksukorralduse seaduses sätestatud korras. KMS § 44.2,
.2 lg-test 4 ja 5 ja § 4.4 lg 2 koostoimes tuleneb, et tagatise määramisel peab maksuhaldur lähtuma isiku riski hindamisest. Vaidlustatud otsuses puuduvad põhjendused selle kohta, missugustel kaalutlustel on vastustaja asunud seisukohale, et kaebajal tekkida võiva käibemaksukohustusega on vajalik ja proportsionaalne nimelt tagatis summas 10 000 eurot.
.2 lõige 5 ei sätesta alampiiri tagatise vähendamiseks ja maksuhalduril on diskretsiooniõigus vähendada tagatis ka 0 euro määrani. 9.
lg 5 kohustab formaalselt maksuhaldurit määrama tagatise ka isikule, kes on MTRis registreeritud kütusekäitlejana enne 01.04.2011.a. Samas leiab kaebaja, et tema suhtes tagatise määramine põhjendatud ei ole. Kaebaja registreerimisel MTR-is ka alates 01.06.2011 puuduvad sisulised takistused ja motiivid. Kuna
lg 5 kohaselt lõppevad kehtivad registreeringud seaduse alusel sõltumata sellest, kas sisuliselt olukord muutub või mitte, s.t kas maksukohustuslane peab tagatise esitama või mitte, peab maksuhaldur ikkagi uue registreeringu alates 01.06.2011 majandustegevuse registris tegema. 10. 01.04.2011jõustunud
muudatused osas, mis puudutab käibemaksu tagatise määramist ja esitamise kohustust, on vastuolus mitmete põhiseaduse põhimõtetega. Kõige üldisemalt piiravad 01.04.2011 jõustunud
muudatused põhjendamatult intensiivselt kütusemüügiga tegelevate ettevõtete põhiõigust ettevõtlusvabadusele, tehes seda sõnamurdlikult ja tagasiulatuvalt. Kaebaja palub jätta kohaldamata KMS § 44.2 ja 01.04.2011 jõustunud
muudatused ( § 3 lg 3, § 4.1, § 4.2, § 15 lg 3 ja § 36 lg 5) nende vastuolu tõttu põhiseadusega järgmistel põhjendustel: 10.1. Kaebaja on seisukohal, et
Normi adressaatidel puudub igasugune võimalus ette näha, kui suureks kujuneb neilt nõutav tagatis, sest tagatise suuruse arvutamise aluseks olevad kriteeriumid on sõnastatud kasutades määratlemata õigusmõisteid ega sisalda mingisugust arvestusmetoodikat, olles seega õiguslikult ebaselged. Kaebuse väitel on ilmekaks näiteks kaebaja puhul 10 000 euro suuruse tagatise rakendamine olukorras, kus kaebaja puhul ei tuvastatud maksuriski. Kaebuse väitel peaks õigusselguse põhimõttega kooskõlas olev regulatsioon võimalikult suurel määral välistama maksuhalduri subjektiivse hinnangu andmise riski, sätestades konkreetsed ja objektiivsed riski hindamise kriteeriumid. Samuti ei võimalda
-i regulatsioon kütuse müüjatel ette näha maksuhalduri poolt nõutava tagatise ulatust ega taga kütuse müüjate võrdset kohtlemist faktiliselt võrdsetes olukordades. 10.2. Kaebuse väitel on
.2 vastuolus PS §-ga 113, mis sätestab, et „Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus“. Kaebaja viitab sealjuures Riigikohtu 20.10.2009 lahendi nr 3-4-1-14-09 punktidele 32 ja 33. Kuna
.2 lg 4 annab maksuhaldurile kaalutlusõiguse nõuda seaduses sätestatud summast suuremat tagatist, ilma sealjuures ülempiiri kehtestamata, on
vastuolus seaduslikkuse põhimõttega osas, milles seadusandja delegeerib täitevvõimule õiguse nõuda kütuse müüjalt tagatist, mille ulatus on suurem kui 100 000 eurot. 10.3 KMS § 44.2 ja 01.04.2011 jõustunud
muudatused on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Kaebaja on seisukohal, et nimetatud sätetega vedelkütusemüüjatele kehtestatud kohustusliku tagatise nõue pole vajalik, kuna samasuguste tulemuste saavutamine on võimalik ka kütusemüüjaid vähem koormaval moel. Erinevalt teistest tegevusvaldkondadest on just 3 kütusemüügiga tegelevatele äriühingutele kehtestatud oluliselt karmimad nõuded näiteks aruandluse osas, mis võimaldab maksuhalduril võimalikele rikkumistele kiiremini ja tulemuslikumalt reageerida. Maksuhalduri inimressursi puudumist ei tohi kompenseerida ebaproportsionaalsete „ettevaatusabinõude“ rakendamisega, mis takistavad vaba konkurentsi ja hävitavad väikeettevõtluse. Kaebaja leiab, et meede pole mõõdukas, kuna selle mõjuks on rea ausalt tegutsevate väiksemate maapiirkondade kütusemüüjate tegevuse lõpetamine. 10.4 KMS § 44.2 ,
lg 3, § 4.1 on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, asetades kütusemüüjad ebavõrdsesse seisu kõigi teiste käibemaksukohustuslastega. Kaebajale pole selge, mille poolest erinevad käibemaksupettused, mis on sooritatud kütusesektoris, teistes ärivaldkondades toimepandud käibemaksupettustest. Samuti ei ole selge, miks kavatsetakse eriliselt kohelda just kütusemüüjaid ja millega on selline kohtlemine põhjendatud. Kaebaja leiab, et ebavõrdse kohtlemise põhjuseks on administratiivsed raskused. Võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt peab isikute ebavõrdseks kohtlemiseks olema kaalukas põhjus, mis käesoleval juhul puudub, kuna tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-4-1-7-03 ei saa administratiivseid raskusi lugeda ebavõrdse kohtlemise mõistlikuks ja asjakohaseks põhjuseks. 10.5.
lg 5 on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, kuna ei jätnud ettevõttele piisavalt aega oma tegevuse ümberkorraldamiseks. Riik on seadusandja ja täitevvõimu tegevuse läbi olnud sõnamurdlik ja seadust tagasiulatuvalt kohaldanud, kuna
käibemaksu tagatist sätestavate muudatuste jõustumisega on seadusandja lugenud sisuliselt kehtetuks kaebaja kehtiva registreeringu MTR-is, , mis pidi eelnenud regulatsiooni alusel kehtima kuni 15.04.
.2 lg 5 väära kohaldamisega seoses esitatud väidete osas märgib vastustaja esmalt, et osundatud sätte kohaselt võib maksuhaldur taotluse alusel vähendada seaduses ettenähtud tagatist ja oma otsustusdiskretsiooni kõnealuse tagatise vähendamiseks on maksuhalduril võimalik rakendada üksnes juhul, kui täidetud on kõik samas lõikes toodud eeltingimused. Eelmainitud sättest tulenevalt maksuhaldur võib vähendada seadusest tulenevat tagatist, aga ei pea seda tegema. Käesoleval juhul on vastustaja registreerimismenetluses kontrollinud kaebaja vastavust
.2 lõikes 5 toodud nõuetele ja tuvastanud tema vastavuse tagatise vähendamise tingimustele. Seega oli käesoleval juhul vastustajal võimalus kaebaja tagatissummat vähendada. Kuna käibemaksutagatise eesmärgiks on tagada tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmine, siis kaebajale tagatissumma määramisel ongi maksuhaldur lähtunud ettevõttel tekkida võiva maksukohustuse suurusest. Vastustaja määras kaebajale käibemaksu tagatise suuruseks ettevõtte poolt teatatud, tekkida võiva käibemaksukohustuse summa ehk 10 000 eurot. Seega on vastustaja vaidlustatud otsuses põhjendanud, millistel kaalutlustel on kaebajale määratud 10 000 euro suurune tagatis. 13. Vastustaja
Vastustaja leiab, et
.2 lõiked 1 („Kütuse tarbimisse lubamisel on kütuse müüja tagatis 1 000 000 eurot“) ja 2 („Tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis on 100 000 eurot“) sätestavad kütuse müüjalt nõutava tagatise suuruse igati selgelt ja ühemõtteliselt, andes normi adressaatidele sellisena piisavalt täpset informatsiooni nende kohustuste eeldatava suuruse kohta. Asjaolu, et sama § 4 lõigetega 4 ja 5 on maksuhaldurile teatud erandlikel juhtudel antud kaalutlusõigus tagatise suurust muuta või et mõned nimetatud kaalutlusotsuse aluseks olevaist kriteeriumeist on määratlemata õigusmõisted, ei tähenda veel, et isikul puuduks üldse võimalus määratava tagatise suurust ette näha ja hinnata. Õigusselguse põhimõte ei välista määratlemata õigusmõistete kasutamist (Riigikohtu 13. juuni 2005. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-5-05, punkt 16) ega kaalutlusõiguse sätestamist (Riigikohtu 21. juuni 2004. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-9-04, punkt 16). 14. Kaebuse väited seoses
.2 lg 4 vastuolust seaduslikkuse põhimõttega on asjassepuutumatud, sest käesolevas kaasuses ei ole vastustaja oma õigust 100 000 eurost suurema tagatise nõudmiseks kasutanud. 15. Seoses kaebuse väidetega KMS § 44.2 ja 01.04.2011 jõustunud
muudatuste vastuolust proportsionaalsuse põhimõttega leiab vastustaja, et kaebaja väited mainitud regulatsiooni (eba)vajalikkuse ja (mitte)mõõdukuse osas on ekslikud, spekulatiivsed ja ebamäärased. Lähtuvalt vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast on kõigile kütusemüüjatele minimaalselt 100 000 eurose tagatise sätestamise asemel kaalutud ka teisi alternatiive. Minimaalse tagatise määra sätestamata jätmine tekitanuks probleeme nende alustavate ettevõtete puhul, kes võivad paberil näidata tegelikest plaanidest oluliselt madalamaid käideldavaid mahtusid, saamaks võimalikult väikest tagatist. Kui isikul varasemaid rikkumisi ei ole ning äriplaanis näidatakse sihilikult madalaid kütuse käitlemise mahtusid, puuduksid maksuhalduril võimalused adekvaatse tagatissumma määramiseks. Seega ei tagaks selline käibemaksu tagatise määramine oodatud tulemust käibemaksupettuste vähendamisel. Selleks ajaks kui tuvastatakse isikud, kes jätavad käibemaksu tasumata, on tegemist juba sisuliselt varatute ning tegevuse lõpetanud ettevõtetega, kellelt riik enam käibemaksu tagasi ei saa. Kirjeldatud põhjusel, s.o tulenevalt majandussektori eripärast, on riik otsustanud reaktiivse (kontroll) asemel kasutada preventiivset lähenemist (kohustusliku tagatise määramine). Vastustaja on seisukohal, et kirjeldatud meede ei hävita vaba konkurentsi, vaid hoopis likvideerib olukorra, kus ausad ettevõtjad on sunnitud konkureerima ettevõtjatega, kes käibemaksupettuste toimepanemise läbi saavad ebaausa konkurentsieelise. Lähtuvalt eelnõu seletuskirjast kustutatakse MTR-ist aastas ca 180 isikut ning keskmine registreeringut omava isiku tegutsemisaeg on 2-3 kuud. Lisaks märgib vastustaja, et kaebaja väide, mille kohaselt on meetme tagajärjel sunnitud tegevuse lõpetama „rida ausalt tegutsevaid väiksemate maapiirkondade kütusemüüjaid“ on paljasõnaline, liiati puudub kaebajal populaarkaebuse esitamise õigus ning kolmandate isikute õiguste hüpoteetilised riived ei saa olla käesoleva kaebuse rahuldamise aluseks. 16. Seoses kaebuse väidetega vastuolust võrdse kohtlemise põhimõttega märgib vastustaja, et käesoleval juhul pole rikutud seadusloome võrdsuse põhimõtet, kuna ebavõrdsele kohtlemisele on olemas põhjendatud õigustus. Kütusevaldkonna teeb teistest kaebaja poolt viidatud valdkondadest erinevaks asjaolu, et kütus on kaubana kiiresti realiseeritav ja väga atraktiivne, mistõttu pettused toimuvad väga suurtes mahtudes ja lühikese aja jooksul. Reeglina soetatakse kütus teisest liikmesriigist ühel kuul ja realiseeritakse Eestis soetamisele järgneval kuul. Käibemaksuseaduse kohaselt tekib kirjeldatud juhul käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus kolmandal kuul. Maksude tasumise tähtajaks on petturist äriühing aga oma tegevuse lõpetanud või liikunud variisikute kontrolli alla ja käibemaks jäetakse tahtlikult tasumata. Eelnõu seletuskirja kohaselt kaotab riik sellise tegevuse tagajärjel aastal üle 700 miljoni krooni. Põhjendamatu on kaebaja väide, nagu oleks sealjuures lahendamist vajavaks probleemiks maksuhalduri suutmatus käibemaksupettusi kiirelt avastada ja lahendada. Probleemiks on asjaolu, et käibemaksupettuste avastamine ja lahendamine saab toimuda üksnes peale pettuste toimepanekut, mil kahju riigile on juba kahju tekitatud. Kuitahes kiire ka poleks juba 5 toimepandud pettuste avastamine, ei saa ka kõige efektiivsem järelvalve asendada pettuste toimepaneku ennetamist, millise eesmärgi saavutamiseks on piisava suurusega tagatise esitamise nõue vältimatu. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud piiranguks on olemas kaalukas legitiimne eesmärk, mille saavutamiseks on piirang nii vajalik kui ka proportsionaalne. Kohustusliku tagatise esitamine pole tegutsemisloa saamiseks nõutav üksnes kütuse müügil, vaid ka mitmetel teistel tegevusaladel, millega kaasneb suur avalikkusele suunatud risk. Turismiseadusega3 on sarnane nõue kehtestatud ka reisiteenust pakkuvaile ettevõtjatele. Tolliseadus4 nõuab tagatise esitamist tolliagentuurilt. Jäätmeseadus kehtestab kohustusliku tagatise nõude nii probleemtoodete valmistajaile kui ka nt jäätmehoidja ja prügila käitajale. Olemuselt on sarnased ka krediidiasutustele kehtestatud minimaalse omakapitali ja kohustusliku reservi nõuded . 17.
lg 5 ei ole vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega.
lg 5 avaldati Riigi Teatajas 15.03.2011 ja tagatise esitamiseks jäeti ettevõtjatele aega kuni 31.05.2011. Üldreeglina peab Põhiseadus aktsepteeritavaks üheksapäevast vacatio legis´t (PS § 108), millest tulenevalt kahe ja poole kuu pikkuse vacatio legis´e tunnistamiseks Põhiseadusega vastuolus olevaks peavad esinema äärmiselt mõjuvad põhjused. Vastustaja on seisukohal, et juhul kui ettevõtte vahendid üldse võimaldavad nõutavas suuruses tagatise esitamist (kas käibevahendite eraldamise, kinnisvarale pandi seadmise, käenduse hankimise, krediididasutusest laenu taotlemise vm teel), on kaks ja pool kuud selleks piisav aeg. Nagu kaebaja on õigesti märkinud, ei nõua õiguspärase ootuse põhimõte kehtiva regulatsiooni kivistamist –seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber korraldada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Kaebaja viidatud seisukoht „seaduse rakendaja poolt sõnaselgelt antud tõlgenduse muutmine on oma olemuselt sarnane seaduse tagasiulatuvale rakendamisele“ ei kuulu Riigikohtule, vaid selle esitas viidatud asjas kaebaja. Riigikohus on samas (lahendi p 24) asjas asunud hoopis seisukohale, mille kohaselt säärane varasem tõlgendus „ei ole maksukohustuse tekkimist välistavaks iseseisvaks aluseks, sest vastavalt MKS §-le 2 kuulub maksukohustus täitmisele seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel“. Igal juhul ei ole käesolevas kaasuses vaidlustatud otsuse andmisel olnud tegemist seaduse tõlgenduse muutmisega. Vaidlustatud otsuse andmise tingis seaduse muutumine, mistõttu on asjakohatu kaebaja viide seaduse tagasiulatuvale rakendamisele seaduse rakendaja poolt. 18.Seoses esitatud kohustamistaotlusega märgib vastustaja ,et isegi juhul, kui kohus jätab vaidlustatud sätted kohaldamata ja vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistab, puudub kohtul alus kohustamistaotluse rahuldamiseks. Sellisel juhul tuleks maksuhalduril kaebaja registreerimistaotlus uuesti lahendada, otsustades nõutava tagatise suuruse üle kaalutlusõiguse alusel(
IV KOHTU SEISUKOHT 19.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 20.
.2 lg 5 tulenevalt võib Maksu- ja Tolliamet tarbimisse lubatud kütuse müüja taotluse alusel vähendada tagatist, kui taotleja vastab kõigile osundatud sättes toodud tingimustele. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja suhtes on tuvastatud , et ta vastab tagatise vähendamise tingimustele. Kuna viidatud sättes nimetatud tingimustele vastamine on tagatise vähendamise eelduseks, siis osundatud sättes toodud tingimustele vastamine ei tähenda iseenesest, et taotleja tagatise suurust tuleb maksuhalduril igal juhul vähendada. Kohus nõustub 6 kaebajaga, et
.2 lg 5 ei sätesta alampiiri tagatise vähendamiseks, millest tulenevalt on maksuhalduril diskretsiooniõigus vähendada tagatis ka 0 euro määrani ja seda ei eita ka vastustaja, ent sätestatud tingimustele vastavusest ei tulene isiku subjektiivset õigust nõuda tagatise 0-määrani vähendamist. 21. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, mille kohaselt puuduvad vaidlustatud otsuses põhjendused, millistel kaalutlustel on asunud maksuhaldur seisukohale, et kaebajal tekkida võiva käibemaksukohustusega on vajalik ja proportsionaalne tagatis summas 10 000 eurot. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on tagatise vähendamisel selle suuruse määratlemisel maksuhaldur lähtunud käibemaksutagatise eesmärgist, milleks on käibemaksukohustuse täitmise tagamine ning võtnud lähtepunktiks taotlejal tekkida võiva käibemaksukohustuse suuruse ( tl 22-23). Sealjuures on tekkida võiva käibemaksukohustuse summa määratlemisel maksuhaldur lähtunud taotleja enese poolt maksuhaldurile esitatud andmetest , mille kohaselt planeeritava maksimaalse ühe kalendrikuu kütuse müügi 20 % maksumääraga maksustatava käibe summana on kaebaja näidanud 726 902 eurot ja sellest tulenevalt taotlejal tekkida võiva käibemaksukohustuse summana 10 000 eurot ( tl 31-32) . Eeltoodust tulenevalt on alusetud kaebuse väited, mille kohaselt ei ole põhjendatud, millistel kaalutlustel on vastustaja asunud seisukohale, et tagatis summas 10 000 eurot on vajalik ja proportsionaalne kaebajal tekkida võiva käibemaksukohustusega. Tagatise nõudmise eesmärk on legitiimne ja tagatise nõue sobiv soovitud eesmärgi saavutamiseks. Vaidlustatud otsusest tulenevalt on maksuhaldur arvestanud mitte üksnes taotleja senise majandustegevusega ja ärialase reputatsiooniga , vaid samuti kavandatava majandustegevuse ulatusega, lähtuvalt planeeritud kütuse müügi maksustatavast käibest ja käibemaksukohustuse eeldatavast suurusest. Kaebuse esitaja puhul on vähendatud seaduses sätestatud tagatise suurust kümnekordselt ja selle suurus on kaebaja ühe kuu planeeritavat käibemaksukohustust tagava summa ulatuses. Arvestades, et
.2 ja KMS § 44.2 lg 2 nimetatud tagatist nõutakse tekkida võiva käibemaksu maksukohustuse täitmise tagamiseks, on tagatise suuruse proportsionaalsuse hindamisel igati asjakohane arvestada äriühingul tekkiva igakuise käibemaksukohustusega. Sealjuures leiab kohus, et eeltoodust järelduvalt on maksuhaldur muu hulgas arvestanud ka käibemaksuriskiga .Äriühingu ühe kuu planeeritud käibemaksukohustust tagava summa ulatuses maksuhaldurile tagatise esitamise nõudmine kohtu hinnangul ebamõistlikult koormav ei ole ning väide vähendatud tagatise nõude ebaproportsionaalsusest on põhjendamatu. 22. Kütuse müüjalt nõutava tagatise suurus on fikseeritud seaduses. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja vaidlustanud maksuhalduri otsuse, millega rahuldati kaebaja taotlus tagatise vähendamiseks. Vedelkütuse käitleja käibemaksu tagatise vähendamist reguleerib
.4 lg 2, nähes ette tagatise vähendamise juhul, kui tagatis on tekkida võiva käibemaksukohustuse tagamiseks ebaproportsionaalselt suur. Nagu kohus on eespool märkinud, on maksuhaldur lähtunud käibemaksutagatise eesmärgist, milleks on käibemaksukohustuse täitmise tagamine ning võtnud lähtepunktiks taotleja enese esitatud andmed planeeritava majandustegevuse, sh tekkida võiva käibemaksukohustuse suuruse kohta. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsusega ei ole kaebuse esitajalt nõutud 100 000 eurost suurema tagatise esitamist, mistõttu kaebuse väited viitega
.2 lg 4, mis sätestab tagatise suurendamiseks riski hindamise alused, on asjassepuutumatud. 23.Vaidlus puudub poolte vahel selles, et Põhiseaduse § 10 ja 13 lg 2 tuleneva õigusselguse põhimõtte kohaselt peab keskmiste võimetega normi adressaat olema asjakohase nõustamise abiga võimeline aru saama normi tagajärgedest. .Kaebuse väitel on
.2 vastuolus õigusselguse põhimõttega, sest normi adressaatidel ei ole mingit võimalust ette näha, kui suureks nende poolt antav tagatis tegelikult kujuneb. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et
.2 lõiked 1 ja 2 sätestavad selgelt ja üheselt arusaadavalt kütuse müüjalt nõutava tagatise 7 suuruse, mistõttu maksuhalduri poolt kaalutlusõiguse alusel tagatise suuruse muutmise võimalus ei tähenda, et isikul puuduks igasugune võimalus näha tagatise suurust ette. Kaebuse esitaja taotluse kohta käibemaksu tagatise vähendamiseks tehtud otsuses on toodud kaalutlused, millest maksuhaldur on lähtunud , mistõttu puudub alus väita protsessi läbipaistmatust. Kaebuse käsitlus, mille kohaselt isiku
.2 lg 5 sätestatud tingimustele vastamisel saaks selle isiku tagatise vähendamine olla õiguspärane üksnes siis, kui tagatist vähendatakse 0 euro määrani, on ekslik ja ei vasta seatud eesmärgile. Kui seadusandja tahe seisnenuks selles, et osundatud sättes loetletud tingimustele vastavad isikud käibemaksutagatist tasuma ei pea, siis oleks see ka vastavalt
-s reguleeritud. Käesoleval juhul sellist järeldust käsitletavad seadusesätted ega ka seaduseelnõu seletuskiri teha ei võimalda. Maksuhaldurile
.2 lg 5 antud kaalutlusõiguse kohaldamisel tagatissumma vähendamiseks on kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasus kontrollitav lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Vastustaja on põhjendatult siinkohal viidanud Riigikohtu
lg 5 vastuolu õiguspärase ootuse ja seaduslikkuse põhimõttega, kuna ei jäetud ettevõttele piisavalt aega oma tegevuse ümberkorraldamiseks. Juba eespool märgitud kohtuasjas nr 3-4-1-24-11 on Riigikohus leidnud : „Arvestades seda, et tegemist on äärmiselt intensiivse riivega – 31. maiks 2011 tagatise esitamata jätmisel ei olnud võimalik enam kütuseturul tegevust jätkata, tegemist oli ulatusliku ja ootamatu muudatusega ning kütuseturul tegutseval ettevõtjal ei jäänud piisavalt aega 100 000 euro suuruse tagatise esitamiseks võimaluse leidmiseks ega soovi korral kütuseturult mõistlikult lahkumiseks –, on kolleegium seisukohal, et avalik huvi kiiresti vähendada maksupettusi ja soodustada ausat konkurentsi ei kaalu üles isiku õiguspärast ootust, et vedelkütuse seaduse muudatustega nähakse ette mõistlik aeg isikule oma tegevuse ümberkorraldamiseks. Seega riivab
aprillil 2011 registreeritud majandustegevuse registris kütuse müüjana ning olid kütuseturul tegutsenud vähem kui kolm aastat, õiguspärast ootust ja on selles osas põhiseadusvastane ning tuleb tunnistada kehtetuks.“. 01.04.2011 jõustunud
muudatuste kohaselt pidid varem majandustegevuse registrisse kütuse müüjana kantud isikud, kes soovisid kütuse müüki jätkata, esitama Maksu- ja 8 Tolliametile uue registreerimistaotluse ja 100 000 euro suuruse käibemaksutagatise, juhul, kui taotleti ka tagatise vähendamist ja maksuhaldur tagatise summat ei vähendanud. Uue registreerimistaotluse esitamiseks ja maksuhalduri määratud tagatise andmiseks ettenähtud tähtaeg oli seadusemuudatuse avaldamisest 15.03.2011 kuni 31.05.2011. TÜ Bitest oli majandustegevuse registris registreeritud kütuse müüjana 30.01.2004-31.05.2011 ja esitas maksuhaldurile registreerimistaotluse, milles ta taotles ka enda kandmist majandustegevuse registrisse tarbimisse lubatud kütuse müüjana ja ühes sellega esitas tagatise vähendamise taotluse, 29.07.2011 . Kohus nõustub maksuhalduriga, et eeltoodust tulenevalt, kus kaebuse esitaja ei uuendanud registreeringut selle kehtivuse ajal ja esitas taotluse enda uuesti registreerimiseks kaks kuud hiljem, kohaldub kaebuse esitaja suhtes
uus redaktsioon .
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.