MENETLUSE KÄIK
Elektroonilisel kättetoimetamisel edastatakse dokument või teatatakse dokumendi olemasolust menetlusosalise üldisel või kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressil või infosüsteemi vahendusel.
lg 3 sätestab, et menetlusdokument loetakse elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui saaja või tema esindaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt või avab dokumendi faili e-toimiku menetlemise infosüsteemis.
lg 1 kohaselt isikule, kellel puudub halduskohtumenetluses teovõime, loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema seaduslikule esindajale. Mitme seadusliku esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist. TsMS § 321 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Mitme esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist. 8. Toimikumaterjalist nähtuvalt on 22.11.2012 kohtunõue, milles kohus küsis kaebajate seisukohta menetluse lõpetamise suhtes haldusasjades 3-12-1660 ja 3-12-1664, edastatud M. 2 ja O. L.’ile kohtule nende teatatud meiliaadressil xxxxxxx@gmail.com. 22.11.2012 on nimetatud meiliaadressilt kinnitanud M. L. kohtunõude kättesaamist kaebajate poolt – märkides „polutšili”. Seega on M. L.’i kinnitanud menetlusdokumendi kättesaamist enda ja O. L.’i poolt. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et menetlusdokument on kätte toimetatud ka V.-V. L.’ile ning V. L.’ile, kelle seaduslikeks esindajateks on nii M. kui ka O. L. 9.
lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kuigi kaebaja M. L. ei olnud nõus asja menetluse lõpetamisega, tõlgendab kohus, et tegemist oli seisukohaga üksnes haldusasja nr 3-12-1660 menetluse lõpetamise osas. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole O. L. (seejuures V.-V. L.’i ja V. L.’i seadusliku esindajana) haldusasja 3-121664 menetluse lõpetamise osas eraldiseisvalt seisukohta esitanud. Kohus leiab, et käesoleva haldusasja menetlus tuleb
Kohus põhistab oma seisukohta järgmiselt. 10. PPA on 12.11.2012 otsusega nr 15.3-3/702-1 tunnistanud kehtetuks otsuse nr 15.33/540-1, otsusega nr 15.3-3/703-1 otsuse nr 15.3-3/541-1 ja otsusega nr 15.3-3/704-1 otsuse nr 15.3-3/542-1 ning on võtnud kaebajate tähtajalise elamisloa pikendamise taotlused uuesti menetlusse. Seega on kaebajad oma eesmärgi sisuliselt saavutanud ja vaidlustatud otsused ei riku enam nende õigusi. Kohus selgitab, et antud juhul kohus saaks menetlust jätkata vaid vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see oleks vajalik kaebajate õiguste kaitseks, st kui neil oleks kehtetu haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Kohus leiab, et kaebajatel puudub käesoleval juhul põhjendatud huvi tuvastamisnõudele üleminekuks, sest see ei ole enam vajalik kaebajate õiguste kaitseks. Oluline on märkida, et kaebajad ise ei ole taotlenud nõude muutmist ega ole ka oma põhjendatud huvi kirjeldanud. PPA on kaebajate elamisloa taotlused uuesti menetlusse võtnud, mistõttu kaebajatel on võimalik oma õigusi kaitsta vajadusel uue haldusakti vaidlustamise kaudu, uues kohtumenetluses, aga mitte enam antud haldusasja raames. Seega ei ole kehtetuks tunnistatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise kaudu võimalik saavutada ka võimalikku kaebajate õiguste ennetavat kaitset. Täiendavalt selgitab kohus, et kaebajate esialgse õiguskaitse taotlused vaidlustatud haldusaktide täitmise peatamiseks jättis kohus 10.08.2012 määrustega rahuldamata. Kaebajad määrust ei vaidlustanud. Kuna vaidlustatud haldusaktid on kehtetuks tunnistatud ja kaebajad oma eesmärgi saavutanud, siis on kaebajatel ilmselgelt ka esialgse õiguskaitse vajadus antud kohtuasjas ära langenud. 11.
lg 6 kohaselt vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastavalt
lg 5 p-le 4 tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kohus selgitas nimetatud menetluse lõpetamise tagajärgi 22.11.2012 kohtunõudes ja andis võimaluse vastavad taotlused ja dokumendid esitada. Kaebajad ei ole esitanud menetluskulunõuet ega taotlenud ka riigilõivu tagastamist. Seega jäävad kaebajate menetluskulud nende enda kanda. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (3x15 eurot) tagastamist on kaebajatel õigus taotleda riigilõivuseaduses ettenähtud korras. 3 Hurma Kiviloo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.