3-12-1582/25

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-12-1582 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Ülenurme Vallavolikogu 26.06.2012 otsuse nr 20 osalise tühistamise nõudes ning haldusakti andmise kohustamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX ja tema esindajad advokaat Monika Tamm ning vandeadvokaat Marika Jaanson Vastustaja - Ülenurme Vallavalitsuse esindaja Resolutsioon
2. Rahuldada XXX kaebus.
3. Tühistada Ülenurme Vallavolikogu 26.06.2012 otsus nr 20 osas, millega jäeti detailplaneering kehtestamata Johannese maaüksuste osas.
4. Kohustada Ülenurme Vallavolikogu tühistatud osas välja andma uus haldusakt arvates kohtulahendi jõustumisest mõistliku aja jooksul.
5. Mõista Ülenurme vallalt XXX kasuks välja kantud menetluskulud summas 1306.43 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest
6. detsembrist 2012 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
7. jaanuaril 2013 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Ülenurme Vallavalitsuse 31.03.2006 korraldusega nr 124, 30.03.2005 korraldusega nr 102 ja 06.11.2006 korraldusega nr 389 algatati Soinaste külas asuvate Saia (94901:006:0208) krundi pindala 4,52 ha olemasolev sihtotstarve 100 % maatulundusmaa; Johannese I (94901:006:0317) krundi pindala 0,8233 ha olemasolev sihtotstarve 100 % elamumaa; Johannese (94901:006:0321) krundi pindala 1,37 ha olemasolev sihtotstarve 100 % elamumaa; Johannese (94901:006:0318) krundi pindala 1,9 ha olemasolev sihtotstarve 100 % elamumaa; Johannese (94901:006:0319) krundi pindala 1,9 ha olemasolev sihtotstarve 100 % elamumaa; Johannese (94901:006:0320) krundi pindala 1,9 ha olemasolev sihtotstarve 100 % elamumaa detailplaneering (DP).
9. Ülenurme Vallavalitsuse 03.05.2012 korraldusega nr 84 võeti DP vastu ja suunati avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek toimus Ülenurme vallamajas 21.05.-04.06.
10. Avaliku väljapaneku perioodil ettepanekuid ega vastuväiteid ei laekunud.
11. Ülenurme Vallavolikogu 26.06.2012 otsusega nr 20 kehtestati Saia, Johannese I, Johannese -2, -3, -4 ja Johannese -6 kinnistute ja lähiala detailplaneering Saia (katastritunnus 94901:006:0208) maaüksuse osas. Otsuses toodud põhjenduste kohaselt jääb DP Johannese maaüksuste osas kehtestamata, sest maaüksustele planeeritud juurdepääsuteele (Välja tänav) on teeservituut sõlmimata.
12. 26.07.2012 saabus kohtule XXX, kes on Johannese -2, -3, -4 ja -6 kinnistute omanik, kaebus, milles palutakse tühistada Ülenurme Vallavolikogu 26.06.2012 otsus nr 20 osas, millega jäeti detailplaneering Johannese maaüksuse osas kehtestamata. Samuti palutakse kaebuses, et kohus kohustaks Ülenurme Vallavolikogu andma välja uus haldusakt osas, millega jäeti detailplaneering kehtestamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
13. Kaebaja leiab, et PlanS § 26 lg 1 alusel on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebaja hinnangul ei ole otsuses toodud põhjus aluseks, et jätta detailplaneering osaliselt kehtestamata, väites, et käesoleval juhul ei ole detailplaneeringu lähteandmete ega muudes dokumentides mainitud servituudi seadmist kui eeldust detailplaneeringu kehtestamiseks. Lähteseisukoha punktis 4.
14. on toodud, et servituutide vajadus määratakse planeeringuga. Detailplaneeringu punkti 3 kohaselt on juurdepääs planeeringualale ette nähtud Välja teelt, seega ei ole detailplaneeringu lähteandmetes nimetatud servituudi seadmist kui detailplaneeringu kehtestamise eeldust, samuti ei sätesta taolist nõuet seadus. Kaebaja osundab, et samale seisukohale – et servituutide seadmine ei ole detailplaneeringu kehtestamise eelduseks - on asunud ka kohtupraktika ja seda toetab ka planeerimisseaduse seletuskiri. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
15. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja lisab, et Välja tänava 1, 3, 5, 7, 9 ja Saia maaüksuste omanikud ei ole nõustunud isikliku kasutusõiguse seadmisega Johannese maaüksuste kasuks. Maaüksuste omanikud on nõus andma nõusoleku peale tee ehituse kaasfinantseerimist Johannese maaüksuste omaniku poolt, mistõttu vaidlustatud otsuse osaliseks tühistamiseks puudub alus. Vastustaja on seisukohal, et osaline Saia, Johannese -2, -3, -4 ja Johannese -6 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Johannese I, Johannese -2, -3, -4 ja Johannese -6 maaüksuste osas on võimalik peale eratee kasutamise kokkuleppe tegemist. Vastustaja leiab, et kuna tee omanikud ja XXX ei ole jõudnud kokkuleppele juurdepääsutee kasutamise kompenseerimises, peab selle küsimuse lahendama kohus. 2 Vastustaja on seisukohal, et detailplaneeringu täies ulatuses kehtestamise korral ei olnud neil elluviimise osas õiguskindlust ning planeeringu kehtestamine riivanuks Välja tänava 1, 3, 5, 7, 9 ja Saia maaüksuste omanike õigusi, seetõttu kehtestati detailplaneering osaliselt ainult Saia maaüksuse osas ning jäeti kehtestamata Johannese I, -2, -3, -4 ja Johannese -6 maaüksuste osas. Kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada planeerimismenetluse õiguspärasus ning teha õiguspärane otsus planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise kohta. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
16. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
17. Vaidlustatud Ülenurme Vallavolikogu otsuse p 1 kohaselt kehtestati Saia, Johannese I, Johannese -2, -3, -4 ja Johannese -6 kinnistute ja lähiala detailplaneering Saia (katastritunnus 94901:006:0208) maaüksuse osas (tl 15). Käesolev vaidlus on ajendatud asjaolust, et kaebajale kuuluvate kinnistute osas jäeti detailplaneering kehtestamata põhjusel, et maaüksustele planeeritud juurdepääsuteele (Välja tänav) on teeservituut sõlmimata.
18. Kaebaja väide, et servituutide seadmine ei ole detailplaneeringu kehtestamise eelduseks, tugineb kehtivale seadusele ja on õige. Planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 2 p 13 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks servituutide vajaduse määramine. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole detailplaneeringu lähteandmetes ega muudes dokumentides mainitud servituudi seadmist kui eeldust detailplaneeringu kehtestamiseks. Ülenurme Vallavalitsuse 01.06.2011 korralduse nr 101 „Saia, Johannese I, Johannese -2, -3, -4 ja Johannese- 6 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade pikendamine“ lisa 1 (tl 1820) punkti 4.14 kohaselt määratakse servituutide vajadus planeeringuga. Detailplaneeringu (tl 514) punkti 3 kohaselt on juurdepääs planeeringualale ette nähtud Välja teelt. Seega ei ole detailplaneeringu lähteandmetes nimetatud servituudi seadmist kui detailplaneeringu kehtestamise eeldust ja sellist nõuete ei sätesta ka seadus. Kehtiva seaduse kohaselt toimub servituutide seadmine eraõiguslikus suhtes ning pärast detailplaneeringu kehtestamist. Vastustajal puudub õigus tungida eraõiguslikku suhtesse ja sisuliselt määrata kindlaks, mis põhjusel servituudileping sõlmitakse. Kohtu hinnangul riivab kaebaja õigusi see, kui vastustaja otsustab, et servituudileping tuleb sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist ja põhjendab seda väitega, et koormatavate kinnistute omanikud ei ole nõus seda tegema enne kui kaebaja kaasfinantseerib tee-ehitust. Kohtu arvates ei ole detailplaneeringu kehtestamise puhul vastustajal võimalik hinnata ja/või sätestada servituudilepingu tingimusi.
19. Kohus nõustub kaebajaga, et eeltoodut toetab ka planeerimisseaduse seletuskiri, mille kohaselt saab detailplaneeringuga märkida vaid servituudi seadmise vajaduse. Eesmärk on eraldi selgelt välja tuua, et detailplaneering saab sätestada vajaduse servituut seada, kuid servituudi seadmine toimub asjaõigusseaduses toodud korras. Kuna servituudi seadmise kokkulepe on oma olemuselt vabatahtlik ning asjaõiguslike kitsenduste seadmine on reguleeritud asjaõigusseaduses, siis ei ole lihtsustatud korras kokkuleppe sõlmimise reguleerimine võimalik. Olukorras, kus vastustaja hinnangul takistab taolise eraõigusliku kokkuleppe puudumine detailplaneeringu kehtestamist oluliselt, oleks vastustaja pidanud välja selgitama, millised muud alternatiivid esinevad juurdepääsuks või millistel tingimustel ja millal tuleb juurdepääs kokku leppida ja kajastama seda planeeringu dokumentides, kuid seda tehtud ei ole. 3
20. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud ja lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei ole vastustaja põhjendanud, miks on servituudi seadmine sätestatud detailplaneeringu kehtestamise eeldusena, samuti ei ole vastustaja analüüsinud, kas ja millisel viisil servituutide seadmise nõue detailplaneeringu kehtestamisele eelnevalt võib isikute õigusi piirata ja kahjustada. Kohtu arvates nõuab planeerimine diskretsiooni teostamist haldusorgani poolt, kuid vaidlustatud otsus on kohtu hinnangul vastuolus HMS § 4 lg-s 2 toodud volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, seega ei ole otsus seaduslik. Vastustajal puudusid kaalutlused planeeringu osaliseks kehtestamiseks.
21. Tulenevalt eelnevast asub kohus seisukohale, et servituudi seadmata jätmine ei saa tingida detailplaneeringu osalist kehtestamata jätmist, mistõttu kohus tühistab vaidlustatud otsuse osas, millega jäeti detailplaneering kehtestamata Johannese maaüksuste osas ja kohustab Ülenurme Vallavolikogu välja andma tühistatud osas uue haldusakti.
22. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja esindaja taotleb käesolevas asjas kantud menetluskulude väljamõistmist. Kohtule esitati menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tl 81-88), mille kohaselt anti kaebajale õigusabi summas 1306.43 eurot (sh riigilõiv 15,00 eurot), kuid kaebaja palvel tasus nimetatud summad M.N.A. OÜ. HKMS § 109 lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud antud asjas on põhjendatud ja need on kantud, järelikult tuleb menetluskulud kogusummas 1306.43 eurot välja mõista Ülenurme vallalt. Maare Aloe kohtunik 4