lg 3 kohaselt kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Arvestades kostja poolseid tähtaja pikendusi, oli laenu ja intressi, kokku summas 10 050 krooni (642,31 eurot), tasumise tähtajaks 2 30.04.2009.a. Kostja ei ole nimetatud tähtajaks ühtegi tasumist teinud. Kostja on 15.06.2012.a. tasunud hagejale 2 085,50 krooni (133,29 eurot). Arvestades makseviivitusi, on hagiavalduse esitamise päeva (26.03.2012) seisuga kostja kohustatud maksma hagejale viivist järgmise arvestuse alusel tasumata summalt 479.34 eurot 165.37 eurot ja tasumata summalt 346.05 eurot hilinenud päevi 1015 kokku 2634.30 eurot. Seisuga 26.03.2012 on kostja kohustatud tasuma viivist summas kokku 2 799,67 eurot. Kuna viivise võlgnevus on suurem kui põhivõlgnevus, siis tegutseb hageja heas usus ja vähendab viivise võlgnevust põhivõlgnevuseni, ehk küsib viivise võlgnevust summas 479,34 eurot. Vastavalt poolte vahel sõlmitud SMS- ja E-LAENU LEPINGU p-le 6.3.3. käsitleb hageja kostja poolt 15.06.2009 hagejale tehtud makset summas 2 085,50 krooni ehk 133,29 eurot kostja võlgnevuse sissenõudmise kuluna. Hageja on käesoleva ajani teinud antud tsiviilasjas kulutusi seoses kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega summas 333,25 eurot. Nimetatud summast on maksekäsu kiirmenetluse alustamiseks tasutud riigilõiv 47,93 eurot, hagiavalduse esitamiseks tasutud riigilõiv 54,32 eurot, õigusabikulud kokku 231 eurot. Seega kohustub kostja tasuma hagejale põhivõlgnevuse summas 479,34 eurot, intressi 162,97 eurot ja viivist 479,34 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 479,34 eurot, viivis 479,34 eurot ja 162,97 eurot. Kostja vastuväited. Kostja esitas maksekäsu menetluses vastuväite, mille kohaselt on 15.06.2009 seisuga tasunud tagasi 10 050 krooni, mis on 2510 krooni võrra suurem summa, kui saadud laen 7500 krooni. Tasutud 2510 krooni ümberarvutatuna intressiks teeb perioodi 06.01.2009-05.07.2009 kohta 0,19% laenusummast päevas. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on esitanud kirjalikud vastuväited, mille kohaselt (tlk 45) tunnistab, et on laenu saanud 7500 krooni. Kostja maksis esimese maksegraafikujärgse summa 2085.50 krooni, kuid keeldus tasumast ebamõistliku suurusega kõrvalnõudeid. Kokku on kostja seisuga 15.06.2009 tasunud 10 010 krooni (639.79 eurot). Hageja viivisemäär on ebaselge maksekäsu kiirmenetluses oli 0,02% päevas aga hagis 0,75% päevas. Kostja on seisukohal, et ta on tasunud põhivõlast 2510 suurema summa tagasi ning hageja nõue ei vasta heale laenutavale. Kostja leiab, et laenuleping on heade kommetega vastuolus ja tühine (tlk 55). Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hagi tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidluse all ei ole kostja vastuväidetest tulenevalt asjaolu, et kostja AA võttis 06.01.2009 hagejale kuuluva interneti portaali vahendusel laenu esitades vastavasisulise taotluse, summas 7 500 krooni ehk 479,34 eurot. Hageja kandis kostjale laenusumma pangaülekandega 3 06.01.2009 arvele, milline asjaolu ei ole samuti vaidlustatud. Kostja võttis esitatud materjalide kohaselt laenu 28 päevaks, mille pealt hageja on arvestanud intressisumma 2 550 krooni ehk 162,97 eurot. Laenu tagastamine pidi toimuma 28 päeva pärast laenusumma saamist, kostja kohustus hagiavalduses toodu kohaselt laenu tagastama koos intressiga kokku summas 10 050 krooni ehk 642,31 eurot hiljemalt 03.02.2009.
lg 1 sätestatu kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
vastavalt tuleb majandus või kutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud intressi.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub kohustust.
lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asja sisulise arutamise käigus 29.05.2012 toimunud kohtuistungil (tlk 80) selgitas hageja, et kostja pikendas kolm korda laenu tagasimakse kuupäeva, makstes lepingu punkt 7.1.3 alusel pikendamise tasu 2475 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et kokku on tasutud 10 010 krooni, ning kostja leiab, et tema vastu suunatud nõue on ebamõistlik. Kohtuistungil andis kohus aega hagejale täpsustada haginõuet. Hageja esitas oma nõude täpsustuse 08.06.2012 (tlk 84), mille järgi põhivõlg on 7500 krooni, intress 2550 krooni ja viivis põhinõude piires, kostjal tulnuks tasuda 10 050 krooni kokku koos põhinõude ja intressiga tähtajaks tasumisel. Kostja 09.08.2012 toimunud kohtuistungil hageja täpsustatud nõudega ei nõustunud (tlk 95). Kohtu hinnangul tuleb nõustuda kostjaga, et leping ei ole sõlmitud kõikides punktides tehingu head tava järgides, kostja on põhjendatult viidanud, et hageja on olnud tugevamas positsioonis, kasutades ära tema rasket olukorda, sõlmides pikendamise kokkuleppeid ebamõistliku tasuga. Kuivõrd kostja on tasunud 10 010 krooni, sealjuures saades laenu 7500 krooni, hageja on ise hagis märkinud, et intressisumma oli 2550 krooni, tuleb laen koos intressiga lugeda tasutuks. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega lepingu punkti 7.1.3 (tlk 27, 56) osas, et kostja maksed tuleb lugeda laenu pikendamise tasuks. Kostja on kolmel korral tasunud laenu pikendamise tasu (tlk 53,54,55) kokku 7425 krooni ( 3*2475 krooni). Kostja on laenu võtnud 06.01.2009 ja Eesti pangandusõiguses kehtib alates 01.01.2007 vastutustundliku laenamise põhimõte, mis on sätestatud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lgs 3. Nimetatud sätte kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Seega peab krediidiasutus vastutustundliku laenamise printsiibi kohaselt tundma oma klienti, mis tähendab kohustust hinnata enne krediidilepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi maksta. Kohtu hinnangul lasus hagejal vastutustundliku laenamise printsiibist tulenevalt ja kostja huvidest lähtudes kohustus sellega arvestada, pikendades kolm korda laenu tagasimakset ja võttes selle eest tasu (tlk 51), mis olulises ulatuses katab tagastavat laenu. 4 Kohus leiab, et kostja vastuväide on põhjendatud, et hageja, olles teadlik kostja maksejõulisuse probleemidest, kasutas oma positsiooni, võttis vastu lepingu pikendamise tasud arvestamata maha laenusummat. Kohus leiab, et vaatamata hinnakirjale selline tegevus, kus krediidiandja võtab vastu korduvalt uusi taotlusi võlgnevuste tagasimakse pikendamiseks, suurendab krediidiandja krediidisaaja laenukoormuse üle jõu käivaks. Kohtu hinnangul ei ole hageja laenuandjana antud juhul toiminud hoolsusega, mida käibes vajalikuks peetakse, sõlmides kokkuleppeid laenu pikendamiseks vastavalt hinnakirjale, rikkudes KAS § 83 lg-s 3 kehtestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 esimene lause sätestab, et kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Kohus viitab, et põhimõte, mille kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine, kehtis ka SMS ja E-laenulepingu alusel pikendamise kokkulepete sõlmimise ajal. Kohus leiab, kuivõrd käesoleva laenu puhul puudub vaidlus, et hagejale on tasutud kokku 10 010 krooni ja hageja on ise esile toonud, nii täpsustatud hagis (tlk 83), kui istungil, et kostjal tulnuks tasuda tagasi koos intressiga 10 050 krooni (tlk 80), puudub alus hagi rahuldamiseks. Kokkulepitud intressimäära ei nähtu kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on õigesti viidanud, et ebaselge on hageja viivise arvestus, maksekäsu avalduses on tõepoolest märgitud 0,02% päevas (tlk 4), hagis 0,75% (tlk 84) ning kuivõrd kohtu hinnangul tuleb lugeda põhinõue tasutuks tuleb jätta viivis välja mõistmata. Kohtu hinnangul on pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas eelkõige sõlmides korduvalt laenu pikendamise kokkuleppeid laenusummaga võrreldes ebaproportsionaalse pikendamise tasuga. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste 5 vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Liili Lauri kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.