← Eesti

3-11-2203/35

Obsah (4)§ 96§ 40§ 8§ 130

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-2203 Haldusasi H.R.a kaebus Maksu-

§ 96

alusel 09.08.2011 vastutusotsuse nr 13-7/26-7, millega kohustas H.R.at tasuma OÜ Elektromerk maksuvõla 180 234,94 eurot. Võlg koosnes käibemaksust 2 742 420 krooni (175 272,58 EUR) ja tulumaksust 77 644 krooni (4962,36 EUR). Maksud määrati seoses Tallinnas Kungla tn 44 asuva kinnistu 22.12.2008 müügitehinguga, mida maksuhaldur pidas näilikuks, jättes rahuldamata OÜ Elektromerk 20.01.2009 tagastustaotluse kinnistu soetamisel arvestatud sisendkäibemaksu kohta. OÜ Elektromerk omandas kinnistu OÜ-lt HK Sage Invest ja kajastas sisendkäibemaksu arvestuses kinnistu soetamise käibemaksu summas 2 735 000 krooni (174 798,36 EUR) ja kinnistu soetamise notaritasult arvestatud käibemaksu summas 6 420 krooni (410,31 EUR). Vastustaja leiab vastutusotsuses, et kinnistu müügitehing oli näilik tehing, kus tehingu tegelikuks sisuks on sisendkäibemaksu deklareerimisele näiliku aluse loomine. Selle tulemusena on maksuhalduri arvates OÜ Elektromerk juhatuse liige H.R. teadlikult ja tahtlikult esitanud maksuhaldurile ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone, rikkunud sellega maksuseadustest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi, juhatuse liikme deklareerimiskohustust ja juhatuse liikme hoolsuskohustust ning osalenud tahtlikult maksupettuses. Kuna maksuhaldur leiab, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks OÜ Elektromerk vara või õiguste müügi või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt, siis andis ta

§ 96lg 5 alusel kaebuse esitajale vastutusotsuse.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

  1. 10.05.2010 maksuotsusele eelnes pikk kohtuvaidlus Kungla tn 44 maksustamise ja tagastustaotluse rahuldamise osas (haldusasi nr 3-09-1450) ja 10.05.2010 maksuotsus on asja uuesti läbivaatamise tulemus. 10.05.2010 maksuotsust OÜ Elektromerk raha puudumise tõttu ei vaidlustanud, küll aga ei nõustu ta otsusega ega pea kinnistu müügitehingut näilikuks. Kaebuse 2 esitaja rõhutab, et maksuhaldur andis enne kohtuvaidlust (haldusasi nr 3-09-1450) maksuõigusliku hinnangu Kungla tn 44 tehingule, leides, et sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele seetõttu, et tegemist on maksuvaba käibega. Selle seisukoha lükkas aga ümber Tallinna Halduskohtu 09.20.2011 otsus haldusasjas nr 3-09-1450, mis muuhulgas kohustas vastustajat vaatama uuesti läbi OÜ Elektromerk poolt 20.01.2009 esitatud taotlus kinnistu soetamisel arvestatud sisendkäibemaksu tagastamiseks. Maksuamet, ilma et ta oleks vahepealse aja jooksul saanud teada uusi asjaolusid või neid uurinud ja kogunud, heitis maksuvaba käibe konstruktsiooni kõrvale ja asus põhjendamatutel alustel pidama tehingut maksuvaba käibe asemel hoopis näilikuks. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur ei saa selliselt käituda ega pidada samadel alustel ühte tehingut meelevaldselt kord maksuvabaks käibeks ja siis väita, et käivet ei ole üldse toimunud ehk tehing on näilik.
  2. Kaebuse esitaja leiab, et tema kui juhatuse liikme vastutuse eeldused maksuvõla sissenõudmiseks ei ole täidetud ja vastutusotsus on motiveerimata. Vastutusotsuses sisalduvad deklaratiivsed seisukohad, kuid ei selgu, kuidas vastustaja nendele järeldustele jõudis ja milliste tõenditega on need seisukohad tõendatud. Arusaamatu on, kuidas jõudis maksuhaldur järeldusele, et „OÜ Elektromerk registreeriti käibemaksukohustuslaseks ainult eesmärgiga saada tagasi Kunga 44 kinnistu soetamisel arvestatud sisendkäibemaksu, mitte aga reaalse eesmärgiga kinnistuid OÜ Elektromerk poolt selgitatud viisil kasutada“; „Kuna Kungla 44 kinnistu oli selle müügi hetkel juba koormatud hüpoteekidega Danske Bank A/S Eesti filiaal ja teiste kolmandate isikute kasuks OÜ HK Sage Invest poolt võetud laenude ja kohustuste katteks, puudus OÜ-l Elektromerk võimalus kinnistu arendamiseks“; „Kinnistu liikumise näol OÜ HK Sage Invest omandusest OÜ Elektromerk omandusse ei ole tegemist reaalse majandustehinguga“; „Pooltel puudus kavatsus luua ostumüügilepingule omaseid tagajärgi“; „H.R. on teadlikult ja tahtlikult esitanud maksuhaldurile ebeõigete andmetega maksudeklaratsioone“.
  3. Kaebuse esitaja on 09.03.2011 ja 16.03.2009 suulise seletuste protokollis selgitanud ja kinnitanud, milline eesmärk OÜ-l Elektromerk oli kinnistu soetamisel: „ettevõte pidi hakkama tegelema majutusteenuse osutamisega“ (p 1.). Maksuhaldur on ka vastutusotsusele lisatud 10.05.2010 maksuotsuses ise tsiteerinud kaebuse esitajalt saadud teavet (s.o 16.03.2009 suulise seletuste protokoll), et „kavas oli hakata tegelema majutusteenuse osutamisega, st luua külaliskorterid /.../ on kavas lõpule viia Kungla 44 ehitus“ jne (
  4. lk,
  5. lõik). Ka kohtuvaidluses haldusasjas nr 3-09-1450 tuvastas kohus otsuse p-s 28, et OÜ Elektromerk kirjeldas põhjalikult kavatsusi seoses kinnistute ja neil asuvate ehitiste kasutamisega ning „maksuhaldur ei ole iseenesest vastu vaielnud kaebuse esitaja väitele, et viimane soovib neid kinnistuid oma äritegevuses maksustatava käibe tarbeks kasutada.“ Vastustaja ei ole neid tõendeid põhjendamatult arvestanud. Külaliskorterite kaudu majutusteenuse osutamise äriplaani arutati põhjalikult sarnaste tegevusaladega kinnisvaraturul tegutsevate kogemustega ettevõtjatega. See oli valdkond, mis ei olnud teenusepakkujatest ülekülluses ja omas majanduslikult kasumlikku perspektiivi. Kaebuse esitaja arvates ei oma asjas tähtsust ega tema vastutuse aluseks ei saa olla see, et puudus kirjalik äriplaan. Äriplaan võib olla ka suuline – see ei tähenda, et plaane, arvestusi üldse ei tehtud või et äri ei saaks ilma selleta käima minna.
  6. Kaebuse esitaja on temaga seotud ettevõtete kaudu tegelenud kinnisvaratehingutega ca 10 aastat. Alates juunist 2001 on ta OÜ EverGreen Project osanik. Ettevõtte põhitegevusala on kinnisvara arendus, kinnisvarainvesteeringud ja kinnisvara müük. OÜ Ettur, mille põhitegevusalaks oli laenu andmine ja ettevõtete haldamine, omab osalusi ettevõtetes OÜ TwinTrade, OÜ Kohila Tööstuspark, OÜ PPMR, OÜ Logisys, OÜ Fiveconsult. Kõik loetletud ettevõtted on projektipõhised ettevõtted, mis on loodud mõne konkreetse arendusprojekti arendamiseks. Ka nendel ettevõtetel ei ole kirjalikku äriplaani. Sarnaselt eelpoolnimetatud projektidele sai loodud ka OÜ Elektromerk, mis pidi koondama enda alla pikaajalise projekti ja kinnisvarainvesteeringuna külaliskorterite projekti. Lühiajaline laenuprojekt konverteeriti pikaajalisse kinnisvaraprojekti. 3
  7. Kungla 44 tehing ei olnud seega juhuslik, hooletu või esimene tehing selles valdkonnas. Koostöö müüjaga OÜ HK Sage Invest (esindaja Indrek Raudsepp) oli kestnud mõnda aega ja äriühingule anti kaebuse esitajaga seotud osaühingute poolt laenu. Kaebuse esitaja oli teadlik OÜ HK Sage Invest kinnisvaraprojektist, mille tarbeks laen anti. Tegemist oli kindla, reaalse ja perspektiivika kinnisvaraprojektiga, mille realiseerumisest plaaniti saadud laen tagasi maksta. Paraku viibis projekti käivitumine ja lõpuleviimine, mille tulemusena hindasid koostööpartnerid lühiajalise laenusuhte ümber ja muutsid selle pikaajaliseks koostööks kinnistute, sh Kungla 44, projekti näol. Laenu tagasisaamine oli võimalik lahendada kinnistute omandamisega (laenu tagasimakse tasaarvestati kinnistu ostuhinna osaga) ja kinnistutega seonduvate projektide osas oleks poolte koostöö jätkunud (arendus, ehitus) projektipõhises ettevõttes OÜ Elektromerk. Tasaarvestustehingud on äris tavapärased, samuti projektide jaotumised ema- ja tütarettevõtete vahel. Vara müüakse, et leida vahendeid oma kohustuste täitmiseks.
  8. Äritegevuses on võimalikud kokkulepped hüpoteegipidajatega, raha on võimalik saada teistest projektidest, uutelt investoritelt jne. Ühestki tõendist müüja teadlikkus selle kohta, et ta ei suuda hüpoteegipidajale tagasi maksta, tegemist on täiesti alusetute järeldustega. Hüpoteegid ei takista ka kinnistute kasutamist, arendamist ja sellest tekkivat käibe saamist majutusteenuse osutamisel. Müügi tegelikkust või näilikkust (poolte tegelikku tahet) ei saa tuvastada ühe lepingupoole maksevõime kaudu.
  9. Seotud isikute ja selle kaudu maksupettuse käsitlus vastutusotsuses on otsitud ja asjakohatu – OÜ HK Sage Invest ja OÜ Elektromerk ei saa ega ole seotud isikud ainuüksi seetõttu, et äriühingute juhatuse liikmed on ka varasemalt ärilistes suhetes olnud. Vastustaja ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mis annaks alust sellisteks järeldusteks.
  10. 2008/2009 talvel langes maailma majandus kriisi, mida ei olnud võimalik ette näha. Kõige raskem oli olukord Balti riikides, kus üleilmsele finantskriisile eelnes majanduse ülekuumenemine ja kinnisvarabuum ning sisenõudluse kokkukukkumine. Sellises kõikuvas ja ootamatus majandussituatsioonis püüdis müüja OÜ HK Sage Invest lahendada muuhulgas ka Kungla 44 kinnistule AS Sampo Pank kasuks seatud hüpoteegi alusel kohustuste täitmist. Sel ajal tegid pangad/võlausaldajad võlgnikega selliseid kokkuleppeid nagu võla vähendamine ja edasimüük või lisatagatise saamine ning ei müünud ega omandanud ise tingimata koormatud kinnisvara. Võimalik oli ka laenu pikendamine. Kaebuse esitaja uskus OÜ Elektromerk nimel müügilepingut sõlmides, et müüja OÜ HK Sage Invest suudab hüpoteegipidajate ees kohustused täita. Ka OÜ HK Sage Invest esindaja on menetluses selgitanud, et „suheldi väga aktiivselt Elektromerk OÜ-ga, Sampo pangaga ja AS-ga ALG Liising“ (maksuotsuse lk
  11. viimane lõik). Selles etapis olid hüpoteegipidajatega kokkulepped võimalikud – asja nurjas maksu- ja kohtumenetlus. Siiski leppis OÜ Elektromerk kinnistu müügilepingus õiguskaitsevahendina kokku, et juhul, kui
  12. jaanuaril 2010 omavad hüpoteegipidajad lepingu esemega seoses nõudmisi, on ostjal õigus taganeda ja leppetrahvi nõuda (lepingu p 5.3.4). Kui vastavalt müügilepingule oleks OÜ-l Elektromerk olnud alust tehingust taganemiseks, siis oleks ta ka taganenud ja tehingu nö tagasi pööranud, sh vormistanud maksudega seonduvad deklaratsioonid jms.
  13. Kohtuvaidlus maksuhalduriga ja kinnistu Kungla 44 sundmüük viisid enne 01.01.2010 (so taganemise sissenõutavus) olukorrani, kus OÜ Elektromerk omandis kinnistut enam ei olnud. OÜ Elektromerk juhatuse liige H.R. deklareeris ostutehingu (sh esitas tagastustaotluse) vastavalt seadusele, käibemaksuga müügiõigus tuvastati ka kohtuotsusega, mida maksuhaldur ei vaidlustanud. Samuti deklareeris OÜ Elektromerk sundmüügi käibemaksu vastavalt revidendi juhistele.
  14. Kui tahtluse mõiste võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg 5 järgi on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel, siis eeltoodud asjaoludel kaebuse esitaja ei käitunud teadlikult õigusvastaselt ega soovinud õigusvastast tagajärge OÜ-ga HK Sage Invest 4 võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (mingit isiklikku kasu samuti juhatuse liige ei saanud). Seetõttu ei saa ka asuda seisukohale, et pooltevaheline tehing oli näilik.
  15. Vastutusotsuses on määratud tasumisele kuuluvaks maksuvõlaks 180 234,94 eurot (2 820 064 krooni), sh käibemaks 175 272,58 eurot (2 742 420 krooni). Vastustaja ei ole arvesse võtnud asjaolu, et Kungla 44 sundmüügi järel 2009 detsembris kohustati OÜ-d Elektromerk tasuma sundmüügi pealt käibemaksu (ca 1,7 miljonit krooni), mille viimane ka tasus. Sellega on maksuhaldur alusetult rikastunud tema seisukohalt tühise tehingu alusel küsitud ja saadud käibemaksu võrra (st kui pidada müüki OÜ-le Elektromerk tühiseks tehinguks, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, pidi omand OÜ-le HK Sage Invest tagasi langema. Sundmüügi puhul peeti aga müüjaks ja käibemaksu tasujaks siiski OÜ-d Elektromerk). Samal ajal kinnistu ostutehingult ei tohtinud maksuhalduri arvates OÜ Elektromerk käibemaksu tagasi taotleda tehingu tühisuse tõttu. Kaebuse esitaja on seisukohal, et antud olukorras, tuleb vähendada OÜ Elektromerk käibemaksu võlga sundmüügis tasutud käibemaksusumma võrra.
  16. Üle aasta tagasi on arestitud vaid OÜ Elektromerk arvelduskontod ja muid sissenõudmistoiminguid ei ole tehtud. Maksuhaldur ei ole välja selgitanud, kas OÜ-l Elektromerk on vara, nõudeid, millest saada rahalisi vahendeid maksukohustuse täitmiseks. Vastavalt OÜ Elektromerk 2010 bilansile on OÜ-l Elektromerk vara (nõuded ja ettemaksed) 5 986 019 krooni, s.o 382 576,34 EUR eest. Nõudeid ei ole tunnistatud lootusetuteks. Seega ei ole alustatud sissenõuet kõigile nõuetele ja õigustele ning ei ole tuvastatud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks OÜ Elektromerk vara või õiguste müügi või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  17. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja leiab, et vastutusotsuse p-s 3.1 on piisava põhjalikkusega põhjendatud, kuidas juhatuse liige on oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Vastutusotsuse p-s 3.1 on analüüsitud OÜ Elektromerk juhatuse liikme H.R.a tegevust äriühingu juhtimisel ning maksuhaldur on tuvastanud, et kõik juhatuse liikme vastutuse eeldused on täidetud. Kui H.R. OÜ Elektromerk seadusliku esindajana ei oleks 22.12.2008 näilikku tehingut OÜ-ga HK Sage Invest sõlminud, siis ei oleks OÜ-l Elektromerk maksuvõlga tekkinud ning maksuhalduril ei oleks alust H.R.alt maksuvõlga sisse nõuda.
  18. PMTK andis AS-le SEB Pank 16.09.2010 korralduse nr 13-2.7/196822, AS-le Tallinna Äripank 16.09.2010 korralduse nr 13-2.7/196824 ja AS-le Swedbank 16.09.2010 korralduse nr 132.7/239338 osaühingu pangakonto arestimise ja pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Nagu 18.12.2009 sõlmitud notariaalsest lepingust nähtub, müüdi kõik OÜ Elektromerk 22.12.2008 soetatud kinnistud kohtutäituri vahendusel. Rohkem OÜ-l Elektromerk registervara ei ole. Seega on vastustaja täitnud kõik seaduses sätestatud nõuded vastutusotsuse andmiseks.
  19. Vastustaja märgib, et äriregistri väljatrükilt on näha, et H.R.al on kehtiv seos 95 ettevõtjaga ja kehtetu seos 6344 ettevõtjaga. Kaebaja rõhutab ka ise kaebuse p 2.2, et tal on pikaajalised kogemused kinnisvara äris, järelikult peaks kaebaja tundma ka kinnisvaraga seonduvat maksustamist väga hästi. Vastutusotsuses on ära toodud, et kaebaja oli kinnisasjade müüjaga juba varasemalt tuttav. Nähtuvalt Indrek Raudsepa seletustest ei olnud ka tema kinnisvara äris esmakordselt. Järelikult pidi ka tema tundma kinnisvaraga seotud tehingute maksustamist. Seega ei ole välistatud, et käibemaks eelnevalt nimetatud kinnisasjade müügiarvetele lisati eesmärgiga üritada riigieelarvest käibemaksu tagasi saada. Ka eelnevalt kirjeldatud tegevus näitab, et kaebaja ei tegutsenud OÜ Elektromerk juhatuse liikmena hoolsalt arvestades OÜ Elektromerk huve. 5
  20. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-67-03 p 23 märkinud, et äriühingu juhatuse liige peab käituma majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Majanduslikult kõige otstarbekam viis tähendab ka seda, et juhatuse liige peaks olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta äriühingule põhjendamatuid riske.
  21. Mis puudutab kaebaja etteheidet, et maksuhaldur ei ole viidanud õigusnormile, mis annaks maksuhaldurile aluse viidata, et OÜ HK Sage Invest ja OÜ Elektromerk juhatuse liikmed on omavahel seotud isikud, siis Riigikohus on asunud seisukohale, et ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töövõi ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha. H.R. on oma 16.03.2009 antud seletuses öelnud, et teadis müüja esindajat Indrek Raudseppa. OÜ Ettur ja kinnistuid müünud äriühingute vahel olid varasemad lepingulised suhted. Isikute seotus annab täiendava aluse kahtlustada maksupettust.
  22. Kaebaja tegi majanduskriisi olukorras endale kahjuliku ostu ja soetas 64 664 000 krooni eest kinnistuid, mida ei saa kohe kasutusse võtta ja millesse tuleb teha täiendavaid kulutusi (H.R.a 16.03.2009 seletus). Kinnistud on koormatud hüpoteegiga AS Sampo Pank (nüüdne Danske Bank A/S Eesti filiaal) kasuks ja kaebajale oli teada, et OÜ HK Sage Invest ega ka teiste kinnistute omanikud ei suutnud täita oma kohustusi OÜ Ettur ees. Lisaks on kaebaja ise OÜ PPMR (registrikood 11446851) ühe juhatuse liikmena (teine juhatuse liige Mihkel Kõrgmaa, kellega koos ollakse OÜ Ettur juhatuse liikmed) äriregistrile juba 2007 aasta majandusaastaaruande tegevusaruandes kirjutanud, et seoses kinnisvara turu „jahtumisega“ on hetkel kahtluse all kinnistu arendusprojekti jätkamine. Sama öeldi ka 2008 aasta aastaaruandes ja 2009 aasta aastaaruandes on juba kirjas, et projekt külmutatud. Järelikult oli kinnisvaraturul toimuv „jahtumine“ kaebajale teada.
  23. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma varade olemasolu kohta. Vastustaja ei saa pöörata sissenõuet varalistele õigustele, millede olemasolust ta ei ole teadlik ja ei ole ka teada, kas teine pool üldse sellist nõuet tunnustab. Vastutusotsuse adressaadilt ei saa sisse nõuda suuremat maksuvõlga kui maksukohustuslasel reaalselt on. Kui OÜ-l Elektromerk tasub maksuvõla, siis on selge, et H.R.alt seda sisse ei nõuta. KOHTU PÕHJENDUSED
  24. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
  25. Kuigi käesoleva vaidluse esemeks on H.R.ale tehtud vastutusotsus, taandub sisuline vaidlus suuresti just OÜ-le Elektromerk tehtud maksuotsuse õiguspärasusele. Maksuotsuse näol on küll tegemist kehtiva haldusaktiga, mida selle adressaat ega ükski teine isik ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud, ent kuivõrd OÜ Elektromerk juhatuse liikmele adresseeritud vastutusotsuse tegemise aluseks olevad asjaolud, eelkõige OÜ Elektromerk maksukohustuste nõuetekohane täitmata jätmine, on tuvastatud maksuotsuses, mis eraldivõetuna H.R.a subjektiivseid õigusi ei rikkunud, saab ta vastutusotsuse peale esitatud tühistamiskaebuses sisuliselt vaidlustada ka maksuotsusega tuvastatud asjaolusid.
  26. Lisaks maksuotsuses tuvastatule on vastutusotsusel lisatingimused.

§ 40

lg 1 sätestab, et vastutus

§ 8

nimetatud kohustuste tahtliku või raskest hooletusest rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest on solidaarne maksukohustuslasega. Seega on vaja tuvastada, kas vastutusotsuses on adekvaatselt põhjendatud, milles seisneb H.R.a tahtlik või raskest hooletusest tulenev

§ 8rikkumine, mis tõi kaasa vaidlusaluse maksuvõla.

Vaidlust ei ole selles, et H.R. ei ole täitnud

§ 8

lõikest 1 tulenevat kohustust, kuna vaidlusalune OÜ Elektromerk maksuvõlg on tänaseni 6 tasumata. OÜ-le Elektromerk tehtud maksuotsuse kohaselt tekkis OÜ Elektromerk maksuvõlg OÜ-ga HK Sage Invest sõlmitud näilikust tehingust, mille tõttu määrati talle 10.05.2010 maksuotsusega tasumiseks käibemaks. 28.01.2010 sai OÜ Elektromerk tagasi käibemaksu 1 729 302,5 krooni ja kandis selle kohe emafirmale OÜ Ettur laenu tagasimakseteks.

§ 40

lg 1 kohaselt on vastutusotsuse materiaalseks aluseks maksude tasumise kohustuste tahtlik või raskest hooletusest tingitud rikkumine, mis tõi kaasa maksuvõla. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-41-05 selgitanud, et juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks tuleb maksuhalduril muuhulgas tuvastada, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud süüliselt ja juhatuse liikme süü vorm. Vastutuse kohaldamise aluse näitamine tähendab, et vastutusotsuses tuleb motiveerida, miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi.

  1. Vastutusotsuses on leitud, et OÜ HK Sage Invest poolt 22.12.2008 väljastatud arvel kajastatakse näilikku tehingut, kuna Kungla tn 44 kinnistu müüki OÜ-lt HK Sage Invest OÜ-le Elektromerk ei ole tegelikkuses toiminud. Juhul, kui tegemist on tõepoolest näiliku tehinguga, saab see olla juhatuse liikme poolt vaid tahtliku tegevuse tulemus (näilikku tehingut hooletusest sõlmida ei saa). Seega tuleb käesolevas asjas tuvastada, kas vastutusotsuses on adekvaatselt põhjendatud, et tehing oli näilik, mis omakorda tähendaks maksupettuses osalemist ja mis saab olla ainult tahtlik tegevus. Kui vastutusotsus põhineb maksupettuse organiseerimisel, ei ole maksuhalduril vaja esindusõigusliku isiku süü vormi määratleda, kuna maksupettuse organiseerimine saab olla vaid tahtlik tegevus.
  2. Maksuhaldur leiab, et tehingu näilikkus seisneb selles, et ostja OÜ Elektromerk pidi aru saama, et tal ei ole võimalik Kungla tn 44 kinnistut oma ettevõtluses kasutada, kuna see on koormatud nõuetega kolmandate isikute kasuks (sellele on hulgaliselt hüpoteeke), mistõttu ei ole võimalik saada selle tagatisel laenu ja lisaks on oht, et kolmandate isikute kohustuste mittetäitmisel müüakse kinnistu enampakkumisel hoopis maha. Kahtlemata on märgitud vastutusotsuses õieti, et pelgalt notariaalne leping ja poolte kinnitused tehingu tegelikkuse kohta ei tõenda tehingu reaalset toimumist. Vastutusotsuses on heidetud tehingutele ette mitmeid minetusi (nt et müügiks ei küsitud hüpoteegipidaja AS Sampo Pank (nüüdne Danske Bank A/S Eesti filiaal) nõusolekut), aga need asjaolud iseenesest ei välista, et tehingu sõlmimiseks oli pooltel tahe siiski olemas. Tehingu näilikkust kinnitaks kas see, et tehinguobjekti ei eksisteerinud, tehinguobjekti ei antud tegelikult üle ja ostja ei asunud sellega majandama, samas kui müüja jätkab sellega majandamist, ja lisaks kui asjas kogutud tõenditest ei nähtu mistahes põhjust, miks ostjal oli majandustegevuseks vajalik või mõistlik see objekt osta. Vaidlust ei ole selles, et tehingu objektiks olev kinnistu oli reaalselt olemas. Samuti vastab kinnistu ost põhimõtteliselt OÜ Elektromerk majandustegevuse valdkonnale. Kinnistul ei toimunud arendustegevust ega muud pooltega seotud majandustegevust ei vahetult enne ega ka vahetult pärast selle omandi üleminekut OÜ-le Elektromerk, kuna arendustegevus oli raha puudusel seiskunud, seega ei ole võimalik valduse üleandmise alusel lepingu tegelikkuse kohta järeldusi teha. Seejuures peab arvestama ka võimalusega, et ostja võib soetada kinnistu ja hakata arendama seda alles aastate pärast. Samuti võib olla määravaks asjaolu, kas ja kuidas tehingu eest tasuti. Antud juhul oli OÜ Elektromerk tasunud kinnistu eest rahas väikese osa, nimelt 250 000 krooni jaanuaris 2009 aastal. H.R.a 16.03.2009 maksuhaldurile antud selgituste kohaselt toimus ostuhinna tasumine nii, et müüja oli OÜ-le Ettur võlgu ja OÜ Ettur loovutas oma võlanõude OÜle Elektromerk. Lisaks andis OÜ-le Elektromerk müügihinna osaliseks tasumiseks OÜ Ettur laenu ja OÜ Ettur kasuks seati ka kinnistule hüpoteek. Sama nähtub ka 22.12.2008 lepingust.
  3. Maksuhaldur on aga heitnud ette põhiliselt seda, et kinnistu ost oli OÜ-le Elektromerk sedavõrd kahjulik, et see seab kahtluse alla OÜ Elektromerk soovi kinnistut oma majandustegevuseks osta. Vastutusotsuses leiti, et tahtlikkus

§ 40

lg 1 tähenduses seisneb selles, et sõlmiti näilik tehing (so loodi mulje, justkui oleks sõlmitud tehing). Vastutusotsuses leiti, et Kungla tn 44 kinnistu müügilepingul puudus majanduslik sisu ja tulemus, mistõttu see oli näilik. 7 Maksuhalduri hinnangul on tehingu ainsaks majanduslikuks mõtteks OÜ Elektromerk poolt sisendkäibemaksu tagasisaamine. Ostu-müügi lepingu reaalsed tagajärjed peaksid kohtu hinnangul olema sellised, et mõlemad lepingupooled saavad lepingust teatavat kasu. Kui äris kogenud lepingupool teeb talle ilmselgelt kahjuliku tehingu, seab see kahtluse alla lepingu tegelikkuse ja tõstatab küsimuse, kas lepingu sõlmimisel oli mingi muu varjatud eesmärk, nagu käesoleval juhul on maksuhalduri hinnangul sisendkäibemaksu tagasisaamine.

  1. Asjaolu, et enne tehingut puudus OÜ-l Elektromerk majandustegevus, ei viita antud asjaoludel veel üheselt sellele, et tegemist oli variühinguga. On üldteada, et kinnisvaraäris asutati kinnisvababuumi ajal tihti äriühinguid projektipõhiselt eesmärgiga arendada välja konkreetsel kinnistul (või kinnistutel) kinnisvaraprojekt ja paraku optimeerides nii ka majanduslikke riske, Sel juhul enne konkreetse projekti arendamist äriühingul majandustegevust ei olnudki. Antud juhul on OÜ Elektromerk asutatud just sel eesmärgil. Variäriühinguks OÜ-d Elektromerk pidada põhjust ei ole, kuna seal ei tegutsenud esindajatena isikud, kes polnud ettevõtte tegevusega kursis, äriühing ei tegelenud tõele mittevastavate arvete väljastamisega, äriühingul oli konkreetne tegevusala ja paremates majanduslikes tingimustes sellega ka tõenäoliselt oleks tegeldud. Äriühingut, millel mingil perioodil majandustegevus puudub või mille majandustegevus ei alga kohe selle asutamisest, ei saa automaatselt pidada vaid arvete väljastamisele spetsialiseerunud variäriühinguks.
  2. Asjaolu, et OÜ Elektromerk registreeriti vaidlusaluse tehingu pärast käibemaksukohustuslaseks, ei ole tõendiks tehingu näilikkuse kohta. Kuna varasem majandustegevus osaühingul puudus, siis kaebaja uuris enda sõnul maksuhaldurilt, kas tehingult tuleks deklareerida käibemaks või mitte. Selline käitumine on igati loomulik ja seda kaebajale kuidagi süüks panna ei saa. Kui äriühing teeb suure tehingu ja kui sellega peaks kaasnema käibemaksu tasumise vajadus, siis ongi selline tehing enda käibemaksu-kohustuslaseks arvele võtmise ajendiks.
  3. H.R.a maksuhaldurile 16.03.2009 antud selgituste kohaselt soetati Kungla 44 kinnistu selleks, et teha sinna külaliskorterid ja hakata pakkuma majutusteenust. Kirjaliku äriplaani puudumine ei ole kohtu hinnangul iseenesest äriühingu tegelike kavatsuste puudumist tõendavaks asjaoluks. OÜ Elektromerk ei asunud aga oma kavatsusi ellu viima, kuna selleks ei tekkinud rahalist võimalust.
  4. Vaidlusaluse tehingu tegelikkuse seab aga kõige enam kahtluse alla see, et kinnistu oli müügi hetkeks koormatud arvukate hüpoteekidega müüja võetud kohustuste katteks. Kinnistu müügi lepingu punktis 1.43 on loetletud üles kinnistut koormavad hüpoteegid, milleks on hüpoteek summas 2 950 000 krooni AS Sampo Pank kasuks, hüpoteek summas 650 000 krooni AS Sampo Pank kasuks, hüpoteek summas 4 400 000 krooni AS Sampo pank kasuks, hüpoteek summas 5 000 000 krooni AS Sampo Pank kasuks, hüpoteek summas 7 500 000 krooni MGA Capital OÜ kasuks. AS-lt Sampo Pank oli OÜ HK Sage Invest laenanud kokku 10 miljonit krooni ja hüpoteekide kogusumma oli 13 miljonit krooni. Seega ei olnud müügi hetkel tegemist marginaalse väärtusega koormatisega, vaid viie hüpoteegiga ka kinnisvaraäri jaoks väga suurtele summadele. OÜ HK Sage Invest oli vaidlusaluse lepingu sõlmimise hetkeks laenu tagastamisega viivituses ka intresside osas. Seega pidi OÜ Elektromerk ostu hetkel juba arvestama asjaoluga, et kui müüja ei suuda oma kohustusi AS Danske Bank ees täita, võidakse ostetud kinnistu hoopis sundmüügis maha müüa. Seoses OÜ HK Sage Invest võlgnevusega AS Danske Bank ees seatigi kinnistule 16.02.2009 käsutamise keelumärge. 17.12.2009 kohtutäituri enampakkumise akti alusel müüdigi kinnistu AS Danske Bank hüpoteegi realiseerimiseks OÜ-le Starck. Kuna OÜ Elektromerk pidi olema tänud suhtlusele Indrek Raudsepaga teadlik OÜ HK Sage Invest kohustustest AS Danske panga ees ja ka OÜ HK Sage Invest äärmiselt raskest majanduslikust olukorrast (tulenevalt sellest, et OÜ HK Sage Invest oli võlgu ka OÜ-le Ettur, kus H.R. oli samuti juhatuse liikmeks), oli sellises olukorras OÜ HK Sage Invest võla katteks hüpoteegiga koormatud kinnistu ostmine majanduslikult äärmiselt kahjulik samm. 8
  5. Lisaks on vastustajal õigus ka selles, et koormatiste tõttu puudus OÜ-l Elektromerk võimalus kinnistut arendada ja kasutada seda tagatisena, et saada kinnistu tagatisel endale laenu), samas kui muid tagatisi OÜ Elektromerk kasutada ei oleks saanud, kuna muud vara osaühingul ei olnud. Kinnisvaraarenduses on aga tüüpiliseks ärimudeliks just see, et käibevahendid saadakse arendatava kinnistu tagatisel. OÜ-l Elektromerk mistahes käibevahendid puudusid ja tõsiseltvõetavat selgitust selle kohta, kust käibevahendid tulema peaksid, maksuhaldurile ei esitatud. Kui äriühing tegutseb majanduslikult endale kahjulikult, annab see aluse kahtlustada maksupettust. OÜ HK Sage Invest tehingult käibemaksu ei tasunud ja kuna oli enne tehingu tegemist üksteisega juba varasemalt majandustehingutega seotud olnud isikutega, viitab see tõesti sellele, et Kungla tn 44 kinnistu müügi ainus põhjus oli sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse saamine. Kuna reaalselt tasus OÜ Elektormerk OÜ-le HK Sage Invest vaid 250 000 krooni, sisendkäibemaks lepingus märgitud müügisummalt oli aga 2 736 000 krooni, oli tegemist märkimisväärse kasuga, mis omakorda emafirmale OÜ-le Ettur kohustuste katteks üle kanti.
  6. Nii tuleb välja, et OÜ-sse Eelektromerk koondusid nö miinusmärgiga asjaolud, nagu ebatõenäoliselt laekuvad nõuded OÜ HK Sage Invest vastu ja hiigelkoormatistega kinnistu, samas kui võlanõuded OÜ Ettur vastu täidab OÜ Elektromerk viivitamatult, selle asemel et hakata näiteks laekunud sisendkäibemaksu eest kinnistut arendama. Asjaolu, et OÜ-sse Elektromerk koondati võlad, näitab ilmekalt ka 22.12.2008 (kinnistu müügilepinguga samal päeval) sõlmitud nõuete loovutamise leping (tlk 92 jj), kus OÜ Ettur nõuded OÜ Mündiveski vastu summas 17 735 000 krooni loovutatakse täissummas OÜ-le Elektromerk. Nõuete loovutamine äris on küll tavapärane tegevus, ent kuna sissenõudmisel tuleb arvestada osade nõuete mittelaekumisega, siis tavapäraselt loovutatakse nõuded oluliselt väiksema hüvitise eest kui nõuete summa kokku. Lepingu kohaselt pidi aga OÜ Elektromerk tasuma nõuete eest 9 00 000 krooni OÜ-le Ettur juba kuu aja pärast peale lepingu sõlmimist ja ülejäänud 7 835 000 krooni 6 kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Ka see on OÜle Elektromerk äärmiselt kahjulik tehing.
  7. Kahtlemata oli 22.12.2008 kinnistu müügileping tehing seotud isikute vahel. OÜ Elektromerk osanikuks oli OÜ Ettur, milles olid juhatuse liikmeteks H.R. ja Mihkel Kõrgmaa. OÜ HK Sage Invest juhatuse liige oli Indrek Raudsepp, kellega H.R.a äriühingud olid varem olnud korduvalt lepingulistes suhetes. H.R. on selgitanud maksuhaldurile, et vaidlusalust kinnistu müügitehingut ei oleks ilmselt tehtud, kui ta ei oleks Indrek Raudseppa tundnud. Ka kohtu hinnangul on selge, et 22.12.2008 müügitehingut ei oleks OÜ Elektromerk teinud samadel tingimustel võõra isikuga. Vaidlusalune tehing pidi sisaldama OÜ Elektromerk (või personaalselt H.R.a) jaoks varjatud kasu, milleks oli muuhulgas sisendkäibemaksu tagasisaamise võimalus, aga ka varade ja võlgade strateegiline paigutus äriühingute vahel. Seega kohus leiab, et maksuhaldur on 22.12.2008 Kungla 44 kinnistu müügilepingut pidanud õigustatult varjatud tehinguks, mille peamiseks eesmärgiks oli hoopis sisendkäibemaksu arvel rikastumine.
  8. Maksuhalduril on vahel võimalik valida erinevate maksustamisaluste vahel. Esmalt, 17.03.2009 maksuotsuses, leidis maksuhaldur, et sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele seetõttu, et tegemist on maksuvaba käibega. Kuna maksuotsuse Kungla 44 puudutavas osas Tallinna Halduskohtu 09.10.2009 otsusega haldusasjas nr 3-09-1450 tühistati, leidis maksuhaldur 10.05.2010 maksuotsuses, et sisendkäibemaksu mahaarvamiseks puudub õigus, kuna tehingut sootuks polnud ehk et see oli näilik. Kui maksuhalduri poolt maksu määramine kohtu poolt tühistatakse, on maksuhalduril õigus kontrollida, kas leidub teisi põhjusi maksu määramiseks mida antud juhul ka tehtud on. On ka võimalik, et seejuures ei ole vaja koguda uusi tõendeid, vaid olemasolevatele tõenditele saab anda teise hinnangu. 43.

§ 96

lg 5 teise lause kohaselt võib äriühingu seaduslikule esindajale teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist

§ 130

lõike 9 1 punktis 6 sätestatud viisil (pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele) ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. PMTK andis AS-le SEB Pank 16.09.2010 korralduse nr 13-2.7/196822, AS-le Tallinna Äripank 16.09.2010 korralduse nr 13-2.7/196824 ja AS-le Swedbank 16.09.2010 korralduse nr 13-2.7/239338 osaühingu pangakonto arestimise ja pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

ei eelda seda, et maksuhaldur peaks hakkama teostama sissenõuet varale või veel vähem äriühingu nõuetele kolmandate isikute vastu. Kuna esindusõiguslik isik vastutab vastutusotsuse kohaselt äriühinguga solidaarselt, pidanuks H.R. OÜ Elektromerk esindajana seisma ka ise hea selle eest, et nõuded OÜ Elektromerk kasuks nii palju kui võimalik sisse nõutakse ja maksuvõlga nende arvel vähendama. Seega on vastutusotsuse andmine ka ajalises plaanis toimunud õiguspäraselt.

  1. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et kuna OÜ Elektroerk tasus käibemaksu kinnistu sundmüügilt, tuleb vähendada OÜ Elektromerk käibemaksu võlga sundmüügis tasutud käibemaksusumma võrra. Vaidlusaluse maksustamise tingis olematult tehingult saadud sisendkäibemaksu tagastamine. Sundmüük oli aga juba eraldi tehing ja kuulus maksustamisele eraldi.
  2. Kuna tehing oli näiline, on vastutusotsuses määratud õigesti ka tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt: notaritasult ja 250 000 krooniselt ülekandelt OÜ-le HK Sage Invest. Kokkuvõtlikult on vastutusotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
  3. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja aga menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.