Obsah (9)

§ 174§ 1741§ 429§ 432§ 150§ 168§ 173§ 463§ 445

Tsiviilasi nr 2-12-11097 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2012.a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lõige 4).

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on KÜ Kalda tee 34 Tartu hagi Veronika Šilova ja Denis Lazintsevi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, tsiviilasi nr 2-12-

1. 2.10.2012 kohtuistungil hageja nõustaja Agu Rillo teatas, et hageja soovib menetluse lõpetada, kuna kostjad on võlgnevuse hagejale ära tasunud. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist ja teise poole väljamõistmist kostjatelt, andes neile võimalus tasuda riigilõiv osamaksetena kolme kuu jooksul. Hageja tasus menetluses riigilõivu 191.73 eurot, rohkem menetluskulusid hagejal ei ole. Kostja Denis Lazintsev teatas kohtuistungil kohtule, et ta on menetluse lõpetamisega nõus, menetluskulusid kostjal ei ole. Kostja on nõus maksma poole hageja poolt tasutud riigilõivust kolme kuu jooksul. Kostja Veronika Šilova kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale, Veronika Šilovale on kohtukutse edastatud isiklikult allkirja vastu 25.08.
2. KOHTU SEISUKOHT Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise osas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lõike 1 punkti 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lõike 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja nõustaja on teatanud kohtule, et hageja soovib tsiviilasja menetluse lõpetada, kuna kostjad on võlgnevuse tasunud. Kostjad ei ole vastuväiteid hageja menetluse lõpetamise avaldusele esitanud. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas

§ 150

lõike 2 punkti 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avaldusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lõige 4).

Hageja taotleb menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamist. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 16.03.2012 riigilõivu 47.93 eurot ja hagiavalduse esitamisel 27.06.2012.a riigilõivu 143.80 eurot, kokku 191.73 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivust pool, so. 95.87 eurot, tuleb hagejale tagastada seoses hagist loobumisega. Hageja ei ole kohtule avaldanud, millisele arvelduskontole riigilõiv tuleb tagastada. Kohus tagastab hagejale riigilõivu hageja kontole nr 221042247820 ASis Swedbank, millelt hageja tasus 27.06.2012 täiendavalt riigilõivu hagiavalduse esitamisel. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ning väljamõistmise osas

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Arvestades seda, et kostjad on hagejale võlgnevuse tasunud, jätab kohus

§ 168lg 4 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nõustaja avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks esitatud hagilt tasutud riigilõiv 191.73 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu on riigilõiv summas 191.73 eurot põhjendatud kindlaks määrata hageja menetluskuluna. Kohus tagastab käesoleva määrusega hagejale

§ 150lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust so.

95.87 eurot, seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud summas 95.86 eurot. Kohtu seisukoht määruse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramise osas. Pooled on kokkuleppinud, et pool hageja poolt menetluses tasutud riigilõivust, mis mõistetakse kostjatelt välja, tasuvad kostjad kolme kuu jooksul.

§ 463

lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatud, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Arvestades

§ 445

lg-t 1, poolte kokkulepet, määrab kohus, et kostjatelt väljamõistetud riigilõiv 95.86 eurot, tuleb kostjatel maksta solidaarselt kolme osamaksena. Esimese ja teise osamakse suurus on 32 eurot ja kolmanda osamakse suurus on 31.86 eurot. Osamaksed tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks. Kohtunik