← Eesti

2-12-12459/13

Obsah (8)§ 655§ 196§ 637§ 638§ 110§ 108§ 641§ 642

Tsiviilasi nr 2-12-12459 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 01. november 2012. a, Tartu Tsiviilasja number 2-12-12459 Tsiviilasj

§ 655tuginedes võimalik.

Hageja oma 19.10.2012 vastuses (tl 94-95) jäi seisukohale, et on täitnud oma kohustusi kostja ees korrektselt. Kostja oli tehtud tööga läbivalt rahul ja hagejale ei saanud jääda muljet sellest, et kostjale tehtu ei sobi. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kinnitavaid tõendeid, et hageja töö oli puudustega. Kostja kirjades esitatud puudused olid otsitud ning põhiprobleem seisnes kostja soovimatuses koduleheküljel rahulikult opereerida. Kostja esitas oma pretensioonid mitu kuud pärast hageja poolt töö vastuvõtmiseks üleandmist.

  1. Kostja vastuväited ja menetluse käik 24.05.2012 esitas kostja vastuse hagile, milles hagi ei tunnistanud (tl 40-41). Vastavalt lepingu p 6.2 tekib kostjal ülejäänud lepingutasu maksmise kohustus pärast tehniliste tööde valmimist, kusjuures allkirjastatakse vastav üleandmise-vastuvõtu akt. Hageja ei ole valminud tööd kostjale üle andnud ega esitanud kostjale allkirjastamiseks üleandmise-vastuvõtu akti. Hageja ei ole tõendanud eskiisi üleandmist 28.02.2011 ja lõpliku töö üleandmist 22.05.
  2. Järelikult puudub hagejal alus nõuda kostjalt tasu maksmist. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja-poolne lepingu ülesütlemine on tühine. Kostja ütles lepingu üles põhjusel, et hageja ei andnud kokkulepitud tööd kostjale üle, seega oli ülesütlemisel õiguslik alus. Õigust leping üles öelda kasutas kostja alles 27.02.2012 põhjusel, et kuni
  3. a alguseni pidas kostja võimalikuks lepingu täitmist jätkata, juhtis korduvalt hageja tähelepanu tegemata töödele ning hageja ka lubas töö lõpuni valmis teha. Kuivõrd hageja ei pidanud antud lubadustest kinni, ei jäänud kostjal lõpuks muud üle kui leping lõpetada. Nendel asjaoludel toimus lepingu lõpetamine kooskõlas

§ 196lg 3 sätestatuga.

Kostja on lepingu ülesütlemisavalduses märkinud, et hageja-poolse lepingu rikkumise tõttu kaotas kostja huvi hageja teenuse vastu. Sellest tulenevalt ja

§ 196

lg 4 kohaselt ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt tasu isegi juhul, kui tema nõue oleks muutunud sissenõutavaks

§ 637lg 3 järgi.

Põhjusel, et hagejal ei ole kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet, ei ole hagejal alust nõuda ka kostjalt viivist. 18.09.2012 toimunud kohtuistungil määras kohus asjas kirjaliku menetluse ja andis seisukohtade ja tõendite esitamiseks tähtaja. Kostja 09.10.2012 vastuses (tl 63-64) selgitas, et ei võtnud hageja poolt tehtud tööd vastu põhjusel, et tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele. Sellest teavitas kostja hagejat ka e-kirja teel. 01.08.2011 saatis kostja hagejale konkreetse loetelu puudustest, mis seisnesid kas tegemata töös või mittetöötavates lahendustes. Nõuetekohaselt teostamata tööde kohta saadeti kostja poolt hagejale veel info 27.09.2011, 15.12.2011 ja 02.01.

  1. Eeltooduga lükkab kostja ümber hageja Lk 3/5 Tsiviilasi nr 2-12-12459 väite, et 22.05.2011 anti üle valmis töö. Kuivõrd hageja ei suutnud lepingu esemeks olevat tööd tähtaegselt valmis teha ning viivitus tööde üleandmisel kujunes ebamõistlikult pikaks, ütles kostja lepingu üles.
  2. Kohtu seisukoht Doit OÜ nõue tuleneb poolte vahel 08.01.2011 sõlmitud infosüsteemi lepingust nr D080111T, millega Doit OÜ kohustus looma Track24 Group OÜ-le infosüsteemi vastavalt lepingu lisadele (tl 7-11). Võlaõigusseadus (

) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 637lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Hageja tugineb tasu nõudes sellele, et ta on infosüsteemi lõpliku versiooni andnud kostjale üle 22.05.2012. Kostja leiab aga, et infosüsteem oli puudustega.

§ 637

lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Pooled olid lepingu p-s 6.2. leppinud kokku üleandmis-vastuvõtu akti allkirjastamise. Puudub vaidlus selle üle, et sellist akti ei ole allkirjastatud.

§ 638

kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohus on 28.10.2008 otsuses kohtuasja nr 3-2-1-80-08 p-s 22 selgitanud, et tellija võib

§ 110

lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (

§ 108lg 2 ja 6).

Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele

§-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Hea usu põhimõttega oleks aga vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et 08.06.2011 kostja teatas hagejale, et ta ei ole rahul hageja tehtud tööga, samuti on kostja alates lepingu sõlmimiselt andnud hagejale juhiseid töö parandamiseks ja täiendamiseks. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus hagejaga selles, et kostja oli läbivalt rahul tehtud tööga. Riigikohus on 28.10.2008 otsuses kohtuasja nr 3-2-1-80-08 p-s 22 väljendanud seisukohta, et kuna töövõtja peab

§ 638

teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Antud juhul ei ole hageja tõendanud seda, et loodud infosüsteem oli lepingukohane ja kostja keeldus alusetult töö vastuvõtmisest. Ka pärast 22.05.2011 infosüsteemi projekti üleandmist jätkas kostja hagejale parandusettepanekute tegemist. Näiteks 13.08.2011 Kaido Parve e-kirjast Tauno Talv’ele nähtub, et infosüsteemile ei ole lisatud tõlget 5 keelde, samuti ei sarnane kujunduse taust www.solaris.ee kodulehe tausta liikuvusele, nagu oli kokku lepitud lepingu lisas nr 1 (e-kiri tl 69-70). Vastavalt lepingu lisa nr-le 1 tuli loodavat kujunduskavandit muuta vastavalt kliendi soovidele kuni kinnitamiseni. 13.08.2011 e-kirjast nähtuvalt esitas kostja ka pärast 22.05.2011 parandusettepanekuid infosüsteemi kujunduse osas. Kuna nimetatud tingimused sisalduvad lepingus infosüsteemile esitatavate nõuetena, ei saa tegemist olla ebaoluliste puudustega. Vastavalt

§ 641

lg 2 p-le 1 ei vastanud töö lepingutingimustele, Lk 4/5 Tsiviilasi nr 2-12-12459 kuna tööl ei olnud kokkulepitud omadusi.

§ 642

lg-le 1 järgi vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Vastavalt

§ 655lg-le 1 võis kostja töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Kuna hageja rikkus lepingut sellega, et töö ei vastanud lepingutingimustele, siis ei kohaldu lepingu ülesütlemisele

§ 655

lg 1 teises lauses sätestatud piirang (

§ 655lg 2).

Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kuna hageja ei andnud valmis tööd kostjale üle, siis ei ole hagejal tekkinud tasunõuet kostja vastu. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.

  1. Menetluskulud 4.
  2. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades seda, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta Doit OÜ kanda. Kohtunik Lk 5/5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.