) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt
Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. 3.
tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi 2 2-12-17135 saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eeltoodud sätte punkti 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Vastavalt
lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 27.04.2012 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072360 ja 02.09.2012 (maksekorraldus nr R2603) viitenumbrile 2900072136 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamise eest riigilõivu summas 175 eurot (47.93+127.07). Maksekorraldus R2603 on laekunud Harju Maakohtu viitenumbrile 16.01.2013 (töökood nr 20130116670364). Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 87.50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Osaühingu SV arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Kostja on tasunud 16.11.2012 (maksekorraldus nr 9969) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, vastuhagi esitamise eest riigilõivu 175 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 87.50 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda osaühingu C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Tulenevalt
lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.