Obsah (11)

§ 352§ 206§ 661§ 150§ 430§ 431§ 432§ 173§ 1741§ 168§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2013. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-20070 Tsiviilasi CM Real Estate OÜ hagi Indrek Liit vast

§ 352lg 1 alusel.

1. Seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus.
2. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ½ riigilõivu tagastamiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses oli CM Real Estate Oü maksekäsu kiirmenetluse avaldus Indrek Liit vastu võla nõudes. Kohus tegi 31.05.2012.a. määrusega võlgnik Indrek Liit’le makseettepaneku võla tasumiseks, mis on võlgnikule kätte toimetatud 06.06.2012.a 20.06.2012.a. ja 26.06.2012.a. saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses. 12.07.2012.a. määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 26.07.2012 kohtumäärusega kohustas Pärnu Maakohus esitama hagejat oma nõue hagile ettenähtud vormis. 30.07.2012 kinnitas hageja kohtu nõude kättesaamist. 13.08.2012 esitas hageja kohtule hagi. 25.09.
3. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. 09.11.2012 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. 31.01.2013 esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromissilepingu: I Senine menetlus Pärnu Maakohtu menetluses on CM Real Estate OÜ hagi Indrek Liit, isikukood * 2 vastu 4977,01 euro nõudes. II Poolte kompromiss Pooled teatavad kohtule, et on sõlminud kompromissi, mille paluvad kohtul

§ 206

lg 2 ja § 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 ja 2 alusel kinnitada ning menetlus tsiviilasjas 2-12-20700 alljärgneva kompromissi kinnitamisega lõpetada:

1. Kostja tasub hagejale kokku 2500 eurot.
2. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub võlgnevuse summas 2500 osamaksetena CM Real Estate OÜ arveldusarvele nr 9620000071779 AS-is DNB Pank alljärgneva maksegraafiku alusel: Makse kuupäev Makse summa (eurot) 25.2.13 100 25.3.13 100 25.4.13 100 25.5.13 100 25.6.13 100 25.7.13 100 25.8.13 100 25.9.13 100 25.10.13 100 25.11.13 100 25.12.13 100 25.1.14 100 25.2.14 100 25.3.14 100 25.4.14 100 25.5.14 100 25.6.14 100 25.7.14 100 25.8.14 100 25.9.14 100 25.10.14 100 25.11.14 100 25.12.14 100 25.1.15 100 25.2.15 100 Kokku 2500 eurot
3. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh asjaolust, et kompromissi kinnitav määrus on nende suhtes TMS-s ettenähtud korras täitedokumendiks.
4. Pooled on kokku leppinud, et punktis 2 toodud maksegraafikujärgse osamaksega hilinemisel rohkem kui viis tööpäeva, on CM Real Estate OÜ-l õigus saata kogu nõue summas 2500 eurot sundtäitmisele.
5. Pooled on kokku leppinud, et maksegraafikus toodud maksetega hilinemisel on CM Real Estate OÜ-l õigus nõuda tähtaegselt tasumata summalt viivist määras 0,5% päevas.
6. Pooled on kokku leppinud, et punktis
7. kirjeldatud olukorra tekkimisel on CM Real Estate OÜ-l õigus nõuda viivist 0,5% päevas kogu võlgnevuse (2500 eurot) tasumata osalt.
8. Pooled on kokku leppinud, et Indrek Liit võib punktis 2 toodud maksegraafiku kestvuse ajal kasutada kolm korda maksepuhkust kestvusega üks kuu (kokku kolm kuud). 3 Maksepuhkuse kasutamiseks peab Indrek Liit sellest CM Real Estate OÜ-le ette teatama vähemalt viis päeva, saates vastavasisulise e-kirja. Maksepuhkuse kasutamisel pikeneb maksegraafik vastavalt maksepuhkuse kestvusele. Maksepuhkuse kasutamise ajal ei rakendata käesoleva kompromissi punkte 4, 5 ja
10. Pooled loobuvad vastavalt

§ 661lg-le 4 kompromissi kinnitamise määruse osas määruskaebuse esitamise õigusest.

9. Kompromissleping on sõlmitud ühes eksemplaris, mis esitatakse kompromissi kinnitamiseks Pärnu Maakohtule. Hageja palub kompromissi kinnitamisel vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 tagastada ½ suurune osa tasutud riigilõivust, so 162,5 eurot, CM Real Estate OÜ arveldusarvele nr 9620000071779 AS-is DNB Pank. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtule esitatud kompromissi punktis 4 on pooled leppinud kokku, et kui kostja hilineb maksegraafikujärgse osamakse tasumisega rohkem kui 5 tööpäeva, on hagejal õigus saata kogu nõue summas 2500 eurot sundtäitmisele. Kohus on seisukohal, et sundtäitmisele on põhjendatud saata nõue siiski ainult täitmata osas, mitte tervikuna, juhul kui kostja on mingid osamaksed juba tasunud. Poolte vahel sõlmitud kompromissi punktis 6 on pooled kokku leppinud viivise tasumata võlgnevuse osas. Kohus on seisukohal, et tõlgendades poolte tahet on kohus õigustatud kohtumääruse resolutsiooni märkima, et sundtäitmisele on hagejal õigus saata nõuet kogu tasumata osas.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 31.01.2013. a kohtule esitatud kompromissiga pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest

§ 661lg 4 alusel.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 4

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 431

lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 352

lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Pooled sõlmisid käesolevas tsiviilasjas 31.01.2013 kompromissi, seega tühistab kohus 4. veebruariks 2013. a määratud kohtuistungi. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepinguga ei ole pooled leppinud kokku menetluskulude jagamises, seega jäävad poolte menetluskulud poolte enda kanda. Riigil menetluskulusid, mida võiks

§ 179alusel välja mõista, ei ole.

Eeltoodust tulenevalt jätta poolte menetluskulud nende endi kanda

§ 168

lg 3 alusel.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud poole riigilõivu tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 325 eurot /tlk 50, 51/.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja palub tagastada tema poolt tasutud riigilõivu. Poolte vahel sõlmitud 5 kompromisslepinguga palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud täiendavast riigilõivust. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale CM Real Estate OÜ-le tagastada ½ menetluses tasutud riigilõivust summas 162,50 eurot. Riigilõivu summas 131,70 eurot tasus CM Real Estate OÜ 22.05.2012. a maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369. Riigilõivu summas 193,30 eurot tasus CM Real Estate OÜ 22.05.2012. a hagiavalduse esitamisel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6