Obsah (5)

§ 5§ 230§ 232§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2012, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, Tsiviilasja number 2-11-10715 Tsivi

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. Poolte vahel on vaidlus hageja nõude tunnustamise üle OÜ B (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõue summas 448 659.77 eurot (7 020 000 krooni) jäänud OÜ B (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 15.08.2007 võlgnikuga laenulepingu, mille kohaselt andis hageja võlgnikule laenu summas 2 010 000 krooni (128 462.41 eurot), tagastamise tähtajaga 14.08.2008, intressiga 20 % aastas (intressile lisandub käibemaks) ning õigusega nõuda viivist arvestusega 0,2 % päevas iga viivitatud päeva eest. 06.08.2007 sõlmis AV võlgnikuga laenulepingu, mille kohaselt andis AV võlgnikule laenu summas 1 500 000 krooni (95 867.47 eurot), tagastamise tähtajaga 06.
3. 2008, intressiga 20 % aastas ning õigusega nõuda viivist arvestusega 0,2 % päevas iga viivitatud päeva eest. 18.05.2010 sõlmitud nõude müügilepinguga võõrandas AV 06.08.2007 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude summas 1 500 000 krooni (95 867.47 eurot) hagejale. Koos nõudega omandas hageja õiguse intressidele ja viivistele. Võlgnik jättis täitmata mõlemast laenulepingust tulenevad kohustused ja ei tagastanud laenu. Vastavalt hageja poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusele lisatud arvestusele võlgneb võlgnik hagejale pankroti väljakuulutamise seisuga kokku 11 360 736 krooni (726 083.37 eurot), sealhulgas põhinõudena 3 510 000 krooni (224 329.89 eurot), intressidena 702 000 krooni (44 865.98 eurot), 80 400 krooni (5 138.50 eurot) intressidelt tasutud käibemaksuna ja 7 068 336 krooni (451 749.01 eurot) viivisena. Hagejal ei ole vastuväiteid pankrotihalduri poolt esitatud vastuväitele, mille kohaselt ei ole nõude tunnustamine intresside ja viiviste osas põhjendatud põhivõlgnevuse summat ületavas osas, s.o 4 340 736 krooni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on hageja palunud tunnustada oma nõue OÜ B (pankrotis) pankrotimenetluses summas 7 020 000 krooni (448 659.77 eurot). Kostja on 01.03.2012 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et tal ei ole vastuväiteid hagiavalduses esitatud hageja nõude täitmise tähtajale, alusele ning selle suurusele ja arvestuse käigule. Kostja on kirjalikes vastuväidetes ja 01.03.2012 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et kostja vastuväiteks on asjaolu, et hageja oli oma nõudest 16.02.2011 toimunud nõuete kaitsmise ajaks loobunud. Kostja tugineb oma vastuväites asjaolule, et hageja saatis 01.02.2011 OÜ-le B saldoteatise, milles palus seoses audiitorkontrolliga OÜ-l B (pankrotis) kinnitada võlgnevust AS ET ees summas 7 260 krooni (464 eurot). Kostja hinnangul tuleb saldoteatist käsitleda tehinguna TsÜS § 116 lg 2 mõttes. Hageja hinnangul on kostja väide selle kohta, et hageja on nõudest loobunud, väär. Hageja hinnangul ei ole saldoteatis tahteavaldus loobuda nõudest ulatuses, mida ei ole saldoteatisel märgitud. Hageja leiab, et saldoteatises vale summa kajastamine võis olla tema töötaja poolne eksitus. 5 Kohus leiab, et asjaolu, et hageja ei kajastanud 01.02.2011 OÜ-le B (pankrotis) saadetud saldoteatisel oma nõuet täies ulatuses, ei tõenda hageja poolt nõudest loobumist. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendatud, et saldoteatise hageja nimel esitanud hageja töötaja oleks saldoteatises kajastanud hageja tahteavaldust nõudest loobumiseks või selle kinnitamiseks. Kostja on ka ise oma vastuväites (tl 36) leidnud, et võlgnikule saadeti saldoteatis, milles paluti seoses
4. a audiitorkontrolliga kinnitada saldoteatises märgitud võlgnevust. Ka saldoteatisel on märgitud, et seoses KPMG B tavapärase
5. a audiitorkontrolliga hageja ettevõttes palub hageja kostjal kinnitada kostja võlgnevus hagejale seisuga 31.12.2010 (tl 41). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja tahteavaldus saldoteatise väljastamisel oli suunatud audiitorkontrolli teostamiseks saldode võrdlemiseks, mitte aga nõudest loobumisest teatamiseks. Kohtu hinnangul on usaldusväärne hageja väide, et saldoteatisel ebaõige nõude märkimine on eksitus, kuna saldoteatisest nähtuvalt on tegemist saldoteatiste võrdlemisega seoses vajadusest viia läbi audiitorkontroll, mille tõttu saldoteatiste väljastamise käigus võis hageja töötaja saldoteatisele märkida ebaõige nõude suuruse. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväide hageja poolt nõudest loobumiseks usaldusväärne ka seetõttu, et kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, miks pidi hageja, kes väidetavalt esialgselt kinnitas oma nõudest loobumist, seda hiljem OÜ B (pankrotis) pankrotimenetluses uuesti nõudma hakkama. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja vastuväited hageja nõudele on paljasõnalised ja hagi tuleb rahuldada.
6. Hageja on palunud tunnustada oma nõue OÜ B (pankrotis) pankrotimenetluses teises järgus summas 7 020 000 krooni (448 659.77 eurot). Hageja esitas OÜ B (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse koos arvestusega, mille kohaselt OÜ B (pankrotis) võlgneb hagejale pankroti väljakuulutamise seisuga kokku 11 360 736 krooni (726 083.37 eurot), sealhulgas põhinõudena 3 510 000 krooni (224 329.89 eurot), intressidena 702 000 krooni (44 865.98 eurot), 80 400 krooni (5 138.50 eurot) intressidelt tasutud käibemaksuna ja 7 068 336 krooni (451 749.01 eurot) viivisena. Puudub vaidlus selles, et 16.02.2011 toimunud OÜ B (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul esitas pankrotihaldur vastuväite hageja nõudele summas 4 340 736 krooni (277 423.59 eurot) põhjendusel, et nimetatud summa ulatuses ületavad laenulepingust tulenevad viivised ja intressid laenu põhinõude summat. Kostja AV palus tunnustada hageja nõuet summas 7 260 krooni, mille tulemusel tunnustati hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 7 260 krooni ehk 464 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kohus on leidnud, et hagi tuleb rahuldada, siis tuleb hagiavalduses esitatud nõudest maha arvestada summa, mis tunnustati OÜ B (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Asjas ei vaidlustata asjaolu, et hageja esitas oma nõude OÜ B (pankrotis) pankrotimenetluses tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tunnustada hageja nõue OÜ B (pankrotis) pankrotimenetluses teises järgus summas (11 360 736 – 4 340 736 – 7 260) 7 012 740 krooni (448 195.77 eurot). Menetluskulud Tulenevalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus on hagi rahuldanud, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 6 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

§ 174

lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Merike Varusk Kohtunik 7