Obsah (4)

§ 12§ 23§ 1§ 2

2-09-1527 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2012. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-1527 Tsiviilasi AK k

) § 2 lg 1 p 1 järgi kuuluvad täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvad kohtuotsused ja -määrused tsiviilasjades.

§ 12

lg 1 kohaselt võetakse täitmisele jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus, millel on jõustumismärge. Viivitamata täitmisele kuuluvale lahendile jõustumismärget ei lisata. Vastavalt

§ 23

lg-le 1 viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja 2 täitedokumendi alusel. Kohtutäitur on õigesti viidanud täitemenetluses kehtivale formaliseerituse põhimõttele. Riigikohus on oma 16.10.2002. a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-119-02 märkinud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (

§ 23lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid.

Formaliseerituse printsiipi täitemenetluses väljendab eelkõige

§ 1

lg 1 ja § 23 lg 1 aga ka § 50 lg 4.

§ 1

lg 1 kehtestab täitedokumentide loetelu e õiguskindlatest allikatest pärinevad dokumendid, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 7 tuvastanud, et kohtutäitur on 07.11.

1. a algatanud sissenõudja IEA 06.11.
2. a dateeringuga avalduse ja Harju Maakohtu 24.10.
3. a otsuse tsiviilasjas nr 2-08-54744 alusel täitemenetluse nr 023/2008/1409 elatise võlgnevuse summas 2 400 krooni sissenõudmiseks AK ja lisaks täitemenetluse nr 023/2008/1410 igakuise elatise 1 200 krooni kuni lapse gümnaasiumi lõpetamiseni väljamõistmiseks AK. Täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 24.10.
4. a otsuse tsiviilasjas nr 2-08-54744 resolutiivosast nähtub sõnaselgelt, et täitedokumendiks olev kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele ning avaldaja arusaam justkui oleks kohtuotsuse täitmiseks aega 30 päeva, on alusetu.

§ 12

lg 1 esimesest lausest tulenevalt ei vaja täitedokumendiks olev kohtulahend (hagi õigeksvõtul põhinev otsus) selle alusel täitemenetluse algatamiseks jõustumismärget. Kuivõrd kohtutäiturile esitati sissenõudja poolt avaldus ja

§ 2

lg 1 p 1 kohane täitedokument, siis olid

§ 23

lg-s 1 sätestatud täitemenetluse algatamise eeldused täidetud ning kohtutäituril puudus õigus jätta täitemenetlus algatamata. Kohus selgitab, et VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt VÕS § 91 lg-le 3 loetakse rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Seega on kohustus täidetud, kui raha on laekunud võlausaldaja kontole. Täitmise riski kannab raha maksmiseks kohustatud isik seni kuni rahaline kohustus on täidetud (vt ka Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, lk 282). Seega pidi avaldaja hea seisma selle eest, et täita kohustus sissenõudjale õigel ajal ja viisil ning vajadusel võtma selleks ühendust sissenõudjaga (hagejaga) selgitamaks välja viimase arvelduskonto numbri arvestades, et tegemist on viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendiga. Ka võimaldanuks VÕS § 120 lg 1 võlausaldaja võimaliku vastuvõtuviivituse korral hoiustada võlgnetav raha notari juures.

1. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu sissenõudmise õiguspärasuse hindamisel tuleb kohaldada täiteasjades nr 023/2008/1409 ja nr 023/2008/1410 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tegemise ajal s.o. 07.11.
2. a. kehtinud kohtutäituri seadust. Vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 1 esimesele lausele muutub rahalise nõude täitmisel täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Sama paragrahvi
3. lõike järgi, kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu, sealhulgas menetluse alustamise tasu, üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Avaldaja ise on kinnitanud ja seega puudub vaidlus asjaolu üle, et täitmisteade ning kohtutäituri tasu otsused on võlgnikule kätte toimetatud. Kuna kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 8 jõudnud järeldusele, et täitemenetlus vaidlusalustes täiteasjades oli alustatud seaduslikult ning täitmisteated koos kohtutäituri tasu väljamõistmiste otsustega on võlgnikule kätte toimetatud, on kohtutäituril õigus saada täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu.
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda. 3 Kaija Kaijanen Kohtunik 4