Obsah (7)

§ 100§ 55§ 106§ 94§ 101§ 6§ 3

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2012, Tallinn Tsiviil

) § 94 lg 3 alusel, kehtetuks tunnistamiseks.

1. SOPE JA KVE TT OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses toimus 08.09.2011 nõuete kaitsmise koosolek. Võlgniku esindajana koosolekule kutsutud A. S. ei saanud osaleda haiguse tõttu, millest võlgnik oli teavitanud ka kohut ja pankrotihaldurit, saates selle kohta elektronkirja ja palunud koosoleku toimumise edasi lükata. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtuvalt on võlausaldajad arutanud võlgniku puudumise küsimust.
2. Võlausaldajate otsusega on nõuete kaitsmise koosoleku pidamisel oluliselt rikutud seadust, sest vastavalt

§ 100

lg-le 6 on seadusandja otsesõnu sätestanud, et võlgnik on kohustatud osa võtma nõuete kaitsmise koosolekust. 08.09.2011 nõuete kaitsmise koosolekul ei ole võlgnik osalenud seadusliku takistuse esinemise tõttu, millest oli teadlik kohus ja pankrotihaldur. Võlausaldajatele on küll antud põhimõtteline õigus otsustada, et viia nõuete kaitsmine läbi ilma võlgnikuta, kuid praegusel juhul on eiratud võlgniku taotlust lükata nõuete kaitsmise koosolek edasi. Võlgniku poolt taolise taotluse esitamine tähendab seda, et võlgniku esindaja oli teadlik kohustusest osaleda nõuete kaitsmise koosolekul, ta soovis osaleda ning sellest tulenevalt on ta teavitanud kohut ja pankrotihaldurit seaduslikust takistusest. 4. Võlausaldajatele

§ 100

lg-ga 6 antud otsustusõigus ei saa olla absoluutne ning olenemata võlgnikupoolsest taotlusest koosolek edasi lükata, saavad võlausaldajad otsustada, et nad eiravad võlgniku taotlust ning viivad läbi nõuete kaitsmise võlgniku osavõtuta. Koosolekul on võetud võlgnikult võimalus esitada vastuväiteid lähtuvalt

§-st 104.

seletuskirjast tulenevalt on võlgnikule vastuväite esitamise õiguse andmise põhjuseks asjaolu, et vastasel korral jääks võlgnik üksnes pankroti 3 väljakuulutamise tõttu ilma igasugusest õigusest tema vastu suunatud nõuetele vastu vaielda. Seega võib nõuete kaitsmise koosoleku pidamisel võlgniku osavõtuta saada oluliselt kahjustatud võlgniku võimalus ja õigus esitada vastuväide võlausaldajate nõuetele.

1. Väidetavalt edastas pankrotihaldur võlausaldajatele kuus puuduste kõrvaldamise teadet. Puudused jätsid kõrvaldamata kaks võlausaldajat: Lexar Õigusbüroo OÜ ja Nerx Grupp OÜ. Protokollist ei selgu, millal ja milliseid sidekanaleid kasutades pankrotihaldur edastas hagejale teate puuduste kõrvaldamiseks. Samuti jääb selgusetuks, kus või milles puudused seisnesid. Hageja nõudeavaldus koos seadusest tulenevate lisadega oli esitatud 23.02.
2. Halduri ettepanek lugeda hageja nõue mitte esitatuks ja sellele järgnev hääletus ning otsus on ebaseaduslik. Hageja on esitanud tähtaegselt kõik seadusega nõutud dokumendid. Kostja vastuväited
3. Kostja hagi ei tunnistanud. SOPE JA KVE TT OÜ (pankrotis) 08.09.2011 toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul ei osalenud võlgnik (juhatuse liikme A. S. kaudu) ja võlausaldajate üldkoosolek otsustas nõuete kaitsmise koosoleku pidada võlgniku kohalolekuta.
4. Hageja taotlus, mis puudutab võlausaldajate üldkoosoleku otsust viia nõuete kaitsmine läbi võlgniku kohalolekuta, kehtetuks tunnistamist, ei ole asjakohane, sest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega võib tsiviilasjades üldreeglina pöörduda kohtu poole üksnes omaenese subjektiivse õiguse kaitseks. Kolmas isik võib poolena algatada tsiviilkohtumenetluse teise isiku subjektiivse õiguse kaitseks vaid seaduses sätestatud juhtudel, mida antud juhul ei esine. Kostja hinnangul peab hagejal olema üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeks õigustatud huvi. Kostja hinnangul ei ole võlausaldajate üldkoosoleku otsusega kahjustatud hageja ega ühegi teise võlausaldaja õigusi. Teoreetiliselt võivad olla kahjustatud võlgniku õigused, aga see küsimus leiab lahenduse teises tsiviilasjas.
5. Kostjale teadaolevalt esitas hageja nõudeavalduse 28.02.2011 selleaegse juhatuse liikme K. G. poolt e-posti vahendusel (aadressilt XXXX). Alates 15.03.2011 on hageja andmed muutunud ning kuna uus juhatuse liige ei olnud pankrotihaldurit teavitanud andmete muudatusest, samas K. G. volitused juhatuse liikmena olid lõppenud, saatis pankrotihaldur 10.06.2011 tähitud kirja (milles juhtis tähelepanu nõudeavalduses sisalduvatele puudustele) hageja registrijärgsesse asukohta Marati t 5 Tallinnas. Kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel 30.06.
6. Kuigi tänaseks on äriregistrist Marati t 5 hageja asukohana kustutanud (registri andmetel asukoht üldse puudub), on hageja ka ise oma hagiavalduses märkinud asukohaks Marati t 5 Tallinnas. Kuna pankrotihalduri poolt saadetud kiri ei jõudnud hagejani viimasest olenevatel põhjustel, jäid sellest tulenevalt puudused nõudeavalduses kõrvaldamata ja võlausaldajate üldkoosolek luges õigesti hageja nõude mitte esitatuks.
7. Hagiavalduses toodud asjaoludest ei tulene, et hageja poolt vaidlustatud üldkoosoleku otsus ei vastaks seadusele või et oleks rikutud seadusest tulenevat korda. Hageja väited selle kohta, et tema nõudeavalduses ei saanud puudusi olla, kuna varasemalt toimunud üldkoosolekutel oli pankrotihaldur esitatud nõude põhjal määranud hagejale hääled, ei ole asjakohased.

§ 55

lg-s 1 sätestatust tulenevalt on pankrotihalduril muuhulgas kohustus tagada seaduslik, kiire ja majanduslikult otstarbekas pankrotimenetluses. Seega menetlusökonoomikast tulenevalt lasub pankrotihalduril seadusest tulenev kohustus nõudeid tema käsutuses olevate dokumentide alusel analüüsida ja hinnata, et vältida põhjendamatute vaidluste tekkimist ja seeläbi pankrotimenetluse venimist. Põhjalik ja sügavuti analüüs nõude põhjendatuse üle toimub aga ikkagi mitte pankrotimenetluse 4 alguses, vaid mõni aeg enne nõuete kaitsmist. Kuna võlgniku poolt pankrotihaldurile esitatud andmed erinesid hageja nõudeavalduses esitatud andmetest (nõude suurus, nõude tekkimise õiguslik alus), pidas pankrotihaldur vajalikuks enne nõuete kaitsmist juhtida tähelepanu nõudeavalduses sisalduvatele puudustele. Puudused jäid hagejast sõltuvatel asjaoludel kõrvaldamata. Esimese astme kohtu otsus 10. 17.02.2012 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 11. Kohus leidis, et kuivõrd 08.09.2011 üldkoosoleku otsus pidada koosolek ilma võlgniku kohalolekuta ei riku võlausaldaja huve, puudub kohtul alus selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Võlausaldajal ja võlgnikul endal oleks võimalik oma õigusi kaitsta

§ 106

lg-s 2 sätestatud korda järgides.

§ 106

lg 2 kohaselt, kui ilmneb, et nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi.

§ 106

lg 3 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Hageja seaduses sätestatud võimalusi kasutanud ei ole ning vastavat nõuet koosolekule ei esitanud. Kuivõrd hageja hagiavalduses esitatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, tuleb see jätta rahuldamata. 12. Hageja palub tunnistada kehtetuks ka võlausaldajate üldkoosoleku otsuse lugeda Nerx Grupp OÜ nõue mitte esitatuks.

§ 94

lg 1 kohaselt nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Halduri hinnangul ei olnud selge hageja nõude suurus ja nõude tekkimise õiguslik alus.

§ 101

lg 1 sätestatust tulenevalt on haldur kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust. Haldur saatis 10.06.2011 hagejale tähitud kirja, milles juhtis tähelepanu nõudeavalduses sisalduvatele puudustele. Kohtu hinnangul ei ole hageja seega esitanud

§ 94vastavat nõudeavaldust.

Kohus nõustus kostjaga selles, et pankrotihalduri poolt saadetud kiri ei jõudnud hagejani temast olenevatel põhjustel ning nõudeavalduses jäid puudused kõrvaldamata hagejast endast olenevatel põhjustel. Hageja etteheited halduri tegevusele on põhjendamatud. Haldur saatis teate hagejale postiga, elektrooniliselt ning käis ka hageja asukohas Marati t 5 Tallinnas. Kohus leidis, et hagejal oli võimalik temale saadetud dokumentidega tutvuda ning

§ 6lg 3 ja Ts

MS § 314 lg 5 alusel võis haldur lugeda menetlusdokumendid hagejale kättetoimetatuks. Hageja ise on posti vastuvõtmise korraldamata jätmisega pannud ennast olukorda, kus vajalikud teated ei jõua temani. Eeltoodust tulenevalt oli võlausaldajate 08.09.2011 toimunud üldkoosoleku otsus lugeda hageja nõue mitte esitatuks, õiguspärane. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada või saata tsiviilasi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.
2. Apellant ei nõustu maakohtu järeldustega lugeda võlausaldajate 08.09.2011 toimunud üldkoosoleku otsus hageja nõude mitte esitatuks lugemise osas õiguspäraseks alljärgnevatel põhjustel. Pankrotihaldur ei täitnud

§ 55

lg-s 1 sätestatud põhikohustust tagada seaduslik, kiire ja majanduslikult otstarbekas pankrotimenetlus. 02.03.2011 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul määras pankrotihaldur apellandi hääled vastavalt apellandi poolt 23.02.2011, see on tähtaegselt, esitatud nõudele. 02.03.2011 võlausaldajate üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et pankrotihaldur oleks 5 viidanud apellandile puudustest nõudeavalduses.

§ 55lg 1 tulenevalt oli pankrotihalduril selline kohustus olemas.

1. Väidetavalt on pankrotihaldur saatnud alles 10.06.2011 (seega ligikaudu kolm kuud hiljem, kui toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek) apellandile tähitud kirja viimase registrijärgsele aadressile teatega nõudeavalduse puudustest. Pankrotihaldurile on nimetatud teatis tagastatud hoiutähtaja möödumisel 30.06.
2. Samas oli haldur selleks ajaks ka teadlik, et apellandi registrijärgne aadress ei ole enam Marati t 5, kuhu halduri poolt tähitud kiri saadeti. Pankrotihaldur ei ole kuni käesoleva ajani kohtule ega apellandile esitanud väidetavat 10.06.2011 teadet nõudeavalduse puudustest. Vastava apellandi taotluse võtta asja juurde pankrotihalduri teatis jättis maakohus kohtuistungil rahuldamata.
3. 05.07.2011 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul, millel osales ka apellandi lepinguline esindaja, määras pankrotihaldur apellandi hääled vastavalt apellandi poolt 23.02.2011 esitatud nõudele. Samuti ei nähtu koosoleku protokollist, et pankrotihaldur oleks teavitanud apellanti puudustest nõudeavalduses, kuigi ta oli selleks ajaks teadlik, et tema 10.06.2011 tähitud kiri ei olnud apellandini jõudnud. Maakohus ei ole oma lahendis põhjendanud, miks ta ei käsitlenud halduri sellist käitumist 05.07.2011 üldkoosolekul halduri kohustuste rikkumisena või siis hea usu põhimõtte rikkumisena oma õiguste ja kohustuste teostamisel. Maakohtu otsus on selles osas olulises ulatuses põhjendamata.
4. Pankrotihalduri poolt on ka hea usu põhimõtteid olulises ulatuses rikutud. Pankrotihaldur on teate edastamisel apellandile käitunud lausa pahatahtlikult, piirdudes vaid ühe tähitud teate saamisega, mida apellant kätte ei saanud. Kuigi halduril oli võimalus apellanti teavitada puudustest esitatud nõudeavalduses nii 02.03.2011 kui ka 05.07.2011 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul, ei ole haldur seda arusaamatutel põhjustel teinud.
5. Pankrotihaldur piirdus vaid formaalselt teate tähitud kirjana väljastamisega 10.06.2011, kasutamata seejuures teisi menetlusdokumendi kättetoimetamise viise. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta oleks kasutanud teisi kätte toimetamise viise. Seetõttu on põhjendamatu kohtu väide, et haldur on saatnud apellandile teate ka elektrooniliselt ning et haldur käis apellandi asukohas Marati t
6. Kohtuotsusest ei nähtu, millele sellised kohtu järeldused tuginevad.
7. Maakohus on otsuses ekslikult märkinud, et TsMS § 314 lg 5 alusel võis haldur lugeda menetlusdokumendi hagejale kättetoimetatuks. Apellant seaduses nõutavat kinnitust teatise kättesaamise kohta haldurile esitanud ei ole. Seega eeltoodud alusel võib väita, et pankrotihaldur ei ole andnud apellandile

§ 94

lg-s 3 sätestatud võimalust nõudeavalduses puuduste kõrvaldamiseks, mistõttu apellandi nõudeavaldus tuleb lugeda õiguspäraseks ning võlausaldajate 08.09.2011 üldkoosoleku otsus kuulub tühistamisele. Vastustaja seisukoht 20. Esmases vastuses kaebusele palus kostja jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 26.09.2012 teatas pankrotitoimkonna esimees, et toimkond loobub vastuväidetest ja võtab kaebuse õigeks. Samale seisukohale jäi kostja esindaja kohtuistungil. Haldur leidis, et tema tegevus vastas

sätetele. Tsiviilkolleegiumi seisukoht

1. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega rahuldab hagi. Kohtuistungil loobus apellant kaebuse sellest osast, mis puudutas võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetust võlgniku esindaja puudumise tõttu koosolekult. Seda osa kaebusest kolleegium seega ei käsitle. Apellatsioonkaebus kuulub toetatud osas rahuldamisele. 6
2. Kolleegium on seisukohal, et apellatsioonkaebus oleks kuulunud rahuldamisele ka sõltumata kaebuse õigeksvõtust. SOPE ja KVE OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise 08.09.2011 koosoleku protokollist nähtub, et pankrotihaldur oli teinud võlausaldajatele ettepaneku lugeda hageja nõue summas 65 189.88 eurot mitte esitatuks ning eelnevalt oli selgitanud, et edastas võlausaldajale nõudeavalduses puuduste kõrvaldamise teate, kuid võlausaldaja jättis puudused kõrvaldamata (t lk 8-11). Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja oli nõudeavalduse esitanud haldurile 23.02.
3. Samuti ei ole kostja ega haldur vaielnud vastu, et esitatud olid ka hagiavaldusele lisatud nõudeavalduse lisad (t lk 22-28). Maakohtus selgitas pankrotitoimkonna esimees, et puuduste kõrvaldamise teate aluseks oli asjaolu, et võlgniku andmed nõude kohta erinesid hageja nõudeavalduses esitatud andmetest (t lk 63). Ringkonnakohtu istungil võttis kolleegium tsiviilasja materjalide juurde vastu 10.06.2011 kuupäeva kandva halduri teate võlausaldajale, millega anti tähtaeg nõudeavalduses puuduste kõrvaldamiseks. Teate kohaselt andis haldur võlausaldajale tähtaja esitada nõude ülemineku ja tasumisega seonduvad dokumendid, samuti võlgnikule edastatud nõude loovutamise teade ja selle kättesaamist tõendavad dokumendid.
4. Kolleegium on nimetatud tõendite kogumi alusel seisukohal, et halduril ei olnud

§ 94lg-st 3 tulenevat alust nõuda võlausaldajalt puuduste kõrvaldamist.

Viidatud sätte kohaselt annab haldur puuduste kõrvaldamiseks tähtaja juhul, kui nõudeavaldus ei ole kohaselt vormistatud. Sama sätte lg 1 kohaselt peab nõudeavaldus olema kirjalik ja selles tuleb märkida nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Avaldusele lisatakse nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Sama sätte lg 2 kohaselt kirjutab nõudeavaldusele alla võlausaldaja ja esindaja korral lisatakse volikiri või esindusõigust tõendav muu dokument. Selliseid puudusi haldur oma teates välja toonud ei ole. Kolleegium nõustub halduri poolt ringkonnakohtu istungil selgitatuga, et pankrotimenetluse kiirema ja efektiivsema läbiviimise huvides on mõistlik, kui haldur enne nõuete kaitsmist püüab teha endale kõik nõuded maksimaalselt selgeks. Samuti võib olla mõistlik sel eesmärgil paluda võlausaldajatel esitada täiendavaid dokumente, selgitusi vmt. Küll aga ei anna

täienduste, selgituste vmt mitte esitamise korral alust haldurile teha üldkoosolekule ettepanek lugeda selgitatav nõudeavaldus mitte esitatuks ega alust võlausaldajatele vastava otsuse vastuvõtmiseks.

§ 94

annab alused, millisel juhul võib tulla kõne alla nõudeavalduse suhtes sellise otsustuse vastuvõtmine. Muudel juhtudel on halduril ja teistel võlausaldajatel õigus kaitsta enda ja võlgniku õigusi nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastu vaieldes. 24. Eeltoodust tulenevalt, kuna kolleegium on seisukohal, et tõendamist ei leidnud hageja nõudeavalduses selliste puuduste olemasolu, millised oleksid andnud aluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaega anda

§ 94

mõttes, siis asjaolu, kas halduri 10.06.2011 kiri oli võlausaldajale kätte toimetatud või mitte, käesoleva vaidluse lahendamisel olulist tähtsust ei oma. Küll aga peab kolleegium vajalikuks märkida, et nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt suhtus haldur nimetatud dokumendi kättetoimetamisesse võlausaldajale arusaamatult formaalselt.

§ 3lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetluses Ts

MS-s sätestatut, kui

-st ei tulene teisiti.

ei reguleeri halduri poolt menetlusosalistele dokumentide kättetoimetamist. TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et viimasel oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Tõendatud ei ole, et haldur oleks 10.06.2011 kirja kättetoimetamiseks kasutanud või püüdnudki kasutada muid viise kui tähtkirjaga postiasutuse kaudu, mis aga ebaõnnestus, kuna saaja asukoht muutus. Iseenesest asjakohane on seisukoht, et heas usus tegutsev ettevõtja hoolitseb ka asukoha muutuse korral selle eest, et saaks eelmisele aadressile saadetud postisaadetised kätte. Samas puudub vaidlus, et vähemalt 05.07.2011 koosolekul sai haldurile teatavaks võlausaldaja lepinguline esindaja, kellele aga teadet üle anda ei püütudki. Samuti ei ole tõendeid, et oleks kasutatud äriregistrisse kantud äriühingu 7 elektroonilist aadressi, telefoni- või faksinumbreid. Seega saaja asukoha muutus konkreetsel juhul ei andnud alust lugeda teade kätteantuks ilma, et see tegelikult oleks saajani jõudnud. Maakohus luges teate kättetoimetatuks TsMS § 314 lg 5 alusel, kuid nimetatud sätte rakendamise eeldus – saaja kinnitus, et ta sai kätte lihtkirjana või faksi teel või elektrooniliselt saadetud dokumendi – käesolevas asjas tõendatud ei ole. 25. Apellandi esindaja teatas 26.09.2012, et kaebuse õigeks võtmise korral loobub võlausaldaja menetluskulude nõudest pankrotivõlgniku vastu. Samale seisukohale jäi apellandi esindaja kohtuistungil. Seega jäävad menetluskulud nii maakohtus kui apellatsioonimenetluses vastava kulu kandnud poole enda kanda. Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok-Toomsalu