Obsah (7)

§ 229§ 232§ 351§ 633§ 657§ 654§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Tiit Kollom ja Imbi SidokToomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2012, Tallinn Tsiv

§ 229

lg 2 alusel võib tõendiks olla ka tunnistaja ütlus.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

§ 232

lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Välistades a priori tunnistaja J. P. ütluste kasutatavuse ettevõtte väärtust kinnitava tõendina, rikkus maakohus oluliselt nimetatud menetlusnorme. Apellandi väitel on ta piisavalt põhistanud asjaolu, et OÜ Kinex Ärisüsteemid väärtus oli 31.03.2001 ja 10.06.2001 seisuga vähemalt 1 073 000 krooni, tegelikkuses ca 4-5 miljonit krooni, mis oli ettevõtte väärtuseks vahetult enne kostjale etteheidetavate tegude toimepanemist. Ettevõte muutus just nimetatud tegude tulemina väärtusetuks, millest lähtuvalt on kostja kohustatud hüvitama juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju summas 1 073 000 kuni 5 000 000 krooni. Kuigi

§ 351

lg-te 1 ja 2 kohaselt peab maakohus arutama menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ning suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ja võimaldama pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha, ei maininud maakohus kordagi menetlusosalistele oma seisukohta diskonteeritud rahavoogude meetodi kohta, mille järgi omaks tähendust eksperdi püstitatud ootuste hilisem saatus. Seda ei selgu ka istungite protokollidest. Sel põhjusel ei osanud hageja ega ka ekspert T. R. maakohtu istungitel maakohtu ekslikku arusaama ümber lükata, kuid teevad seda kaebusele lisatud selgituses. Täiendav selgitus on oluline, mõistmaks OÜ Kinex Ärisüsteemid jätku-suutlikkust, samuti seda, miks tuleb antud juhul juhinduda just diskonteeritud rahavoogude meetodiga leitud OÜ Kinex Ärisüsteemid ettevõtte väärtusest. Eelviidatud põhjendustel palus hageja võtta kaebusele lisatud eksperdi täiendav selgitus vastu ja

§ 633lg 6 kohaselt kuulata ringkonnakohtu istungil ekspert T.

R. ka täiendavalt üle. Vastustaja seisukoht Kostja palus jätta kaebus rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsioon muutmata (keelduda ekspert T. R. 04.02.2012 täiendavate selgituste vastuvõtmisest ja eksperdi täiendavast ülekuulamisest). Vastustaja arvates pidanuks maakohus jätma hagi rahuldamata ka seetõttu, et hagejal puudub kostja suhtes nõudeõigus ning kostja ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei võimalda Harju Maakohtu otsust tühistada. Kooskõlas

§ 657

lg 1 p-ga 1 tuleb kaevatav kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi taotluse täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks jättis kolleegium rahuldamata (20.09.2012 kohtuistungi protokollis märgitud põhjendustel). 11 Tsiviilasi nr 2-06-9166 Kolleegium on seisukohal, et maakohus ei rikkunud menetluses tähtsust omavate asjaolude tuvastamisel menetlusseadustikku ega hinnanud tõendeid ebaõigesti. Tulenevalt

§ 232

lg-test 1 ja 2 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, kusjuures ühelgi tõendil ei ole reeglina kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Ka ettevõtte väärtuse määramise osas on maakohus juhindunud viidatud normist ning tõendite kogumile antud hinnangu põhjal kujundanud oma siseveendumuse, mille kohaselt tegi ka oma sellekohase järelduse. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kohus kasutas OÜ Kinex Ärisüsteemid ettevõtte väärtuse määratlemisel meetodit, mis antud juhul ei olnud sobiv. Maakohus leidis õigesti, et objektiivse ja usaldusväärse hinnangu võimaldab siiski anda netovara meetod. Kohus märkis õigesti, et ettevõtte seiskamisest tuleneva väidetava kahju tuvastamiseks tuleb ettevõtte väärtuse määramisel tugineda nimetatud meetodile. Ekspert T. R. leidis OÜ Kinex Ärisüsteemid väärtuse 31.03.2001 seisuga kolmel, praktikas enim kasutataval meetodil. Nii hindas ekspert ettevõtte väärtuseks diskonteeritud rahavoogude meetodil 31.03.2001 seisuga 1 073 000 krooni, raamatupidamislikul meetodil 37 494 krooni (eeldatud oli laekumata arvete laekumine), netovara meetodil - 261 000 krooni (varad ja kohustused olid hinnatud reaalväärtuses). Samas leidis ekspert, et kuigi ettevõtte omakapital oli suures ulatuses negatiivne, jätkas ettevõte

1. a edukat majandustegevust, mistõttu võis prognoosida, et netokäive võiks aasta lõpuks olla ca 7,0 miljonit krooni. Maakohtul ei olnud alust lähtuda hinnangu kujundamisel üksnes nimetatud prognoosist, vaid arvestada tuli ka neid tingimusi, millega oli ekspert selle hinnangu andmisel arvestanud. Tegemist ei ole „tagantjärele tarkusega“, mille kasutamise vastu apellant vaidleb, vaid teadaolevate tehiolude igakülgse arvestamisega. Prognoositud rahavoogude diskonteerimise meetodi kasutamine eeldaks, et ettevõttes oleks läbi viidud edukas sisuline saneerimine (mis nõudis lisakapitali kaasamist) ja likviidsus taastatud. Vaid sel juhul saaks rääkida ettevõtte jätkusuutlikkusest. Neid asjaolusid, mis oleksid võimaldanud teha ettevõtte jätkusuutlikkuse kohta märtsis 2001 sellist järeldust, mida eeldaks diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamine, ei olnud kohtul võimalik tuvastada. Maakohus on oma sellekohast järeldust käsitlenud piisava põhjalikkusega ning leidnud, et ettevõtte majanduslik olukord oli pikka aega juba selline, mis nõudis osanike kiiret sekkumist. Ka eksperdiarvamuses on rõhutatud, et negatiivse omakapitali korral tuleb algatada kas pankroti-menetlus või hankida täiendavaid vahendeid omakapitali nõuetele vastavusse viimiseks. Tõenditele tuginevalt ei nõustu ringkonnakohus apellandiga, nagu poleks ettevõtte saneerimist osanikega arutatud (saneerimiskava osanikele esitatud). Sisuliste saneerimismeetmete kohaldamist on arutatud muuhulgas ka osanike koosolekul. Ettevõtte väärtuse määramiseks meetodi valimine ja selle kohtupoolne igakülgne hindamine ei ole käsitletav üllatuslikuna, nagu märgib apellant kaebuses. Maakohtul oli kohustus kontrollida, kas eksperdi poolt nimetatud eeldused olid teatud ajal reaalselt prognoositavad, või siiski vaid oletuslikud. Ka eksperdi kui eriteadmistega isiku arvamust tuleb kohtul õiguslikult igakülgselt hinnata. Õige ja tõenditega kooskõlas on siinkohal maakohtu järeldus, et OÜ Kinex Ärisüsteemid osanikud ei teinud ettevõtte majanduslike probleemide lahendamiseks omavahel koostööd. Seetõttu ei olnud alust ka kevadel 2001 rääkida ettevõtte jätkusuutlikkusest kui vastava eelduse olemasolust. Nähtuvalt muuhulgas eksperdi hinnangust oli
2. a lõpuks kujunenud olukord, mis vajas osanike otsustavat sekkumist. Neile asjaoludele on viidatud ka OÜ Rimess memorandumis. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et ainuüksi asjaolu, et äriühingu osanikud võtavad vastu otsuse osa (või osad) müüa, ei tekita lisakapitali ega muuda äriühingut jätkusuutlikuks. Äriühingu osa müük ei ole samastatav lisakapitali kaasamisega, selle kaudu äriühingule lisakapitali ei tekitata, küll võib see luua eeldused edaspidisteks vajalikeks otsusteks. 12 Tsiviilasi nr 2-06-9166 Maakohus tuvastas õigesti, et OÜ Kinex Ärisüsteemid 22 töötajast läksid OÜ-sse XXL Ärisüsteemid tööle 11 ning et üleminejateks olid ka kõik juhatuse liikmed, neist esimesena juhatuse liige A. K. Kohtule esitatud tõenditest, s.h tunnistajate S. K-i ja T. L-i ütlustest, võis põhjendatult järeldada, et teatud osas mõjutas töötajate üleminekut ka ettevõtte juhtkonna, s.o ka kostja tegevus. Seetõttu ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et töölt lahkunud töötajad tegid vastava otsuse iseseisvalt ja juhtkonnast sõltumata. Millist mõju toimunule avaldas personaalselt kostja, on raske määratleda. Vähemalt võrdselt kostjaga mõjutas töötajaid A. K. töölt lahkumine (tunnistaja S. K-i ütlused - tl 25, II köide). Tunnistajana ülekuulatud A. K. ütluste kohaselt oli töötajate lahkumise põhjuseks rahulolematus OÜ Kinex Ärisüsteemid majandusliku seisundiga ja juhtimiskonfliktid, suutmatus vastu võtta äriühingu edasiseks majandamiseks vajalikke otsuseid: M. T. ja I. S-i vahelised suhted olid pingelised (tl 23-25, II köide). 12.06.2001 teate osas ei ole kohtuotsus vastuoluline, nagu väidab apellant. Kuigi puuduvad tõendid selle kirja klientidele saatmise kohta, on kohus ka nimetatud tõendit hinnanud. Maakohus märkis siinkohal õigesti, et puuduvad ühesed tõendid selle teate mõju kohta, kuid tõenäoliselt mõjutas teade kliente sõlmima lepingud OÜ-ga XXL Ärisüsteemid. Kohus tuvastas tõendite kogumi põhjal õigesti, et OÜ Kinex Ärisüsteemid kliendid olid vahetult seotud neid teenindavate konsultantidega ning arvestas seda ka kostja tegevuse hindamisel. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli OÜ-sse XXL Ärisüsteemid tööle asumisel OÜ Kinex Ärisüsteemid juhatuse liige. Kostja on oma tegevust põhjendades väitnud, et OÜ Kinex Ärisüsteemid oli kehval majanduslikul järjel, kuid olukorra lahendamiseks puudusid osanike vahelise konflikti tõttu igasugused võimalused. Kuigi kolleegiumil ei ole alust teha kostja soovitud järeldust tema kui juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise suhtes, tuleb siiski märkida, et kostjapoolse kohustuse rikkumise hindamisel tuleb arvestada äriühingus selleks ajaks kujunenud olukorda, samuti seda, et suure hulga töötajate lahkumisel ei ole võimalik jätkata kliendilepingute täitmist. Maakohus märkis õigesti, et kuigi seadus juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust otsesõnu ei sätestanud, tulenes vastava kohustuse olemus ja juhatuse liikme kohustus seda täita seaduse üldisest mõttest. Asjaolu, et kostjal puudus keeld sõlmida töölepingut teise äriühinguga, ei kõrvalda kostja tegevuses sisaldunud tunnuseid, mis viitasid juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisele (rikkumisele). Samas, arvestades OÜ Kinex Ärisüsteemid tegevuse profiili ja eripära (põhinemist nn intellektuaalsel kapitalil), ei olnud kohtul alust jätta tegelikke asjaolusid kõrvale ning tuvastada juhatuse liikme kohustuse formaalse rikkumise. Maakohus ei hinnanud OÜ Kinex Ärisüsteemid ja AS Scala Eesti vahelist võla ajatamise kokkulepet valesti. Apellandi sellekohane käsitlus tõlgendab kohtuotsuses sisalduvat vääralt. Kohus ei ole asjas tuvastanud, nagu tegeleks OÜ Kinex Ärisüsteemid tarkvara vahendamisega vaid nimetatud ettevõttele. Maakohus märkis õigesti, et kuni võlgnevuse kustutamiseni laekuvad Scala tarkvara klientidelt saadavad summad otse AS-le Scala Eesti. Ka maksuvõla ajatamise võimalust on kohus käsitlenud otsuses õigesti. Ka nõude loovutuse kehtivuse osas ei ole ringkonnakohtul alust teha maakohtust erinevat järeldust, nagu seda soovib vastustaja. Selles osas nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

13 Tsiviilasi nr 2-06-9166 Ü. Jänes T. Kollom I. Sidok-Toomsalu 14