Kohtuasi 2-11-61018 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev 14. detsember 2012. a Kohtuasja number 2-11-61018 Tsiviilasi O

§ 168lg 3).

Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused

1. Pärnu Maakohtusse esitas 13.12.
2. a OÜ TA maksekäsu kiirmenetluse avalduse WIOÜ vastu 6 400 euro nõudes, tsiviilasja numbriks sai 2-11-
3. Samal kuupäeval esitas Pärnu Maakohtusse OÜ TA teise maksekäsu kiirmenetluse avalduse WIOÜ vastu 5 800 euro nõudes, tsiviilasja numbriks sai 2-11-
4. Lisaks esitas OÜ TA Pärnu Maakohtusse samal kuupäeval maksekäsu kiirmenetluse avalduse WIOÜ vastu 6 400 euro nõudes, tsiviilasja numbriks sai 2-11-61025 ning veel ühe maksekäsu kiirmenetluse avalduse WIOÜ vastu 6 400 euro nõudes, millise tsiviilasja numbriks sai 2-11-
5. Kõikide avalduste aluseks on 15.04.
6. a poolte vahel sõlmitud nõude loovutamise leping. Kuna võlgnik esitas makseettepanekutele vastuväited, anti asjad üle Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks.
7. 5.03.
8. a määrusega liideti tsiviilasjad 2-11-61031 ja 2-11-61018 ühte menetlusse ja tsiviilasja numbriks jäi 2-11-
10. 7.03.
11. a määrusega liideti tsiviilasjad 2-11-61018 ja 2-11-61025 ühte menetlusse ja tsiviilasja numbriks jäi 2-11-
13. 9.03.
14. a määrusega liideti tsiviilasjad nr 2-11-61018 ja 2-11-61030 ühte menetlusse ja tsiviilasja numbriks jäi 2-11-
15. 5.

§ 439

(Hagi lahendamise piirid) kehtestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

§ 5(Menetluse toimumine poolte esitatu alusel) lg 1 kohaselt hagi 6.

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 7.

§ 3

(Õigus pöörduda kohtusse) lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

1. 14.12.
2. a esitasid pooled kohtule kompromissilepingu kinnitamiseks. Kompromissilepingus on pooled läbivalt hageja nimeks märkinud AS TA, mille registrikoodiks on XXX ja asukohaks XXX, kuid Äriregistri andmetel nimetatud andmetega on äriühinguks OÜ TA. Lisaks on kohus kontrollinud, et äriühingut AS TA ei eksisteeri Eesti Äriregistris. Seetõttu peab kohus vajalikuks parandada poolte kohtule esitatud kompromissilepingus hageja nime aktsitaseltsist osaühinguks, asudes seisukohale, et nimetatu puhul on tegemist menetlusosaliste poolse eksimusega kirjaveana, mis ei mõjuta kompromissilepingu sisu. Kompromissilepingu kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lisaks palub hageja tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust s.o. 1 278,23 eurot hageja kontole nr XXXXXXXXXXX AS-is Swedbank. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 430lõigetest 1 ja 2 ning § 428 9. lõike 1 p 4 paluvad pooled seega kompromiss kinnitada, kajastada 3

§ 428

lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus 11. heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte huvidest ning nende heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. 12.

§ 174

¹ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus määrab jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, kuna pooled on kompromissilepingus nii kokku leppinud.

§ 432sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on 13.

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 14.

§ 432

alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Raivo E i n u l a Kohtunik 4