Tsiviilasi nr 2-12-42026 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 6. detsember 2012, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord Julianus Inkasso OÜ võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Natalja Poljakova võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Julianus Inkasso OÜ (hageja) hagi Natalja Poljakova (kostja) vastu 435,81 euro (põhinõue 217,93 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 217,88 eurot) nõudes. Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 21.02.2009 sõlmitud liitumislepingust nr 1700784, millest tulenevad nõuded loovutati 30.09.2010 hagejale.
2. Kohus kohustas kostjat 07.11.2012 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 41-42). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega 12.11.2012 (tl 43). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 21.02.2009 liitumislepingust nr 1700784 koos lisaga, 01.08.2009, 01.09.2009, 01.10.2009 ja 01.11.2009 kostjale esitatud arvetest, Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimustest ja 30.09.2010 teatisest nõude loovutamise kohta (tl 7-16, 18-29).
2. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ning hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 619 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 217,93 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 217,88 eurot. 8.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 9.

§ 162

lg 5 näeb ette, et kui riigilõivuseaduse (RLS) kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja esitas hagiavalduse paberkandjal ja tasus riigilõivu täismääras (tl 1, 2-4). Arvestades hagi rahuldamist ning

§ 162lg-d 1, 2 ja 5 ning § 173 lg-d 1 ja 4, tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: hageja kanda tuleb jätta hagilt tasutud riigilõiv osas, mis 2

§ 144p 7 kohaselt kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Kuna hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses avalduselt riigilõivu 45 eurot, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 45 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 45 eurot. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 165 eurot (75 + 45 + 45). 11. Kohus, rahuldades hagi, mõistab

§ 1741lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 165 eurot.

12. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 165 eurot käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kohtunik 3