2-11-50153 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-5015

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. Hageja palub kohtul tuvastada, et kostjapoolne laenulepingu nr XXX ennetähtaegne ülesütlemine 06.09.2011 on tühine, kuna kostja ei käitunud lepingu ülesütlemisel heas usus ega järginud VÕS § 416 lg 2 sätestatut,
2. Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 06.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX, mille alusel kostja andis hagejale laenu 19 186 eurot tähtajaga 20.03.2026 (tl 8, 117-122), millist summat suurendati 02.05.2007 sõlmitud lisaga 64 320,77 euroni (tl 9, 123124) ja märgiti tagastamise lõpptähtajaks 20.04.
3. Hageja kohustus laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu
4. kuupäeval annuiteetmaksetena koos intressiga maksegraafikus fikseeritud summadena.
5. VÕS § 416 lg 1 alusel krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Lk 436 punkti 3.2 alusel VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tasutava krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Juhul kui krediidiperioodi kestel teostatakse krediidi tagasimakseid koos intressimaksetega, tuleks osamakseteks lg 1 tähenduses lugeda vastavalt maksetähtpäeval tasumisele kuuluv krediidi tagasimakse ja intresside summa tervikuna. Tõlgenduse puhul, mille kohaselt tuleks „osamakseks“ lg 1 tähenduses lugeda üksnes teataval maksetähtpäeval maksmisele kuuluv krediidi tagasimaksmisele suunatud osa vastavast teostamisele kuuluvast maksest, tooks §-s 415 sätestatud maksete arvestamise järjekorda arvestades kaasa olukorra, kus tarbijast krediidivõtja võiks krediidiperioodi kestel jätta intressimaksed teostamata ilma mingite sanktsioonidega riskimata (intressil viivist arvestada ei saa, samuti ei saaks lepingut seni erakorraliselt üles öelda, kuni ei esineks viivitust krediidi põhiosa tagasimaksmisele vähemalt kolme põhiosa tagasimakse suuruses summas, kuna tarbija poolt teostatavad maksed arvestatakse § 415 lg 2 p 2 kohaselt eelkõige krediidi põhiosa tagasimakseteks, saaks tarbijast krediidivõtja pärast makseviivituse tekkimist ülesütlemist vältida seni, kuni ta teostab maksetähtpäevadel vähemalt krediidi tagasimaksmiseks vajaliku suurusega krediidi põhiosa tagasimakseid ja jätab tasumata intressi ja 4 2-11-50153 muud maksed). Tuvastamaks, kas konkreetsel juhul esineb makseviivitus kolme üksteisele järgneva osamaksega, tuleb ebapiisavate maksete tegemise korral esmalt vastavalt § 415 lg-le 2 ning § 88 lg-le 6 määrata, millised kohustused on tarbija täitnud. Kolme järjestikkuse osamakse suurusele summale vastava makseviivituse tekkimisel peab krediidivõtja tarbijale ülesütlemise kavatusest teatama ning andma talle vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja viivitamata summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu tagasimaksmata krediidi tasumist. Krediidilepingu ülesütlemine on võimalik pärast täiendava tähtaja möödumist. Tähtaja edutu möödumisega on tegemist juhul, kui tarbija tähtaja jooksul võlgnevust ei likvideeri, Selleks ei piisa maksete tegemisest ulatuses, mis toovad kaasa võlgnevuse vähenemise alla kolme osamakse suurusele vastava summani. Koos tarbijale täiendava tähtaja andmisega peab krediidiandja lg 2 kohaselt pakkuma tarbijale võimalust läbirääkimisteks võlgnevuse likvideerimise viisi ja tähtaegade üle. Läbirääkimiste tegelik toimumine ning krediidiandja kompromissivalmidus ei ole siiski lg 1 alusel toimuva ülesütlemise kehtivuse eelduseks. Kostja ütles hagejaga laenulepingu nr XXX ennetähtaegselt üles 06.09.
6. 08.09.2011 teatisega teavitas hagejat võlgnevusest (tl 10). Lepingul sooritatud operatsiooni väljavõttest (tl 11-12, 105116) nähtuvalt on hageja tagastanud laenu ebakorrapäraselt. Alates detsember 2010 ei tasunud hageja lepinguliste kohustuste täitmiseks ühtegi osamakset kuni 21.04.2012 (tl 107). 21.04.2012 tasus hageja 500 eurot põhivõla katteks (tl 107), mis ei katnud kogu põhivõla võlgnevust ning lisaks ei tasunud hageja intressi (tl 110) ega muude kõrvalkohustuste katteks (tl 113-116) ühtegi makset. 04.05.2011 edastas kostja hagejale teate (tl 155-157) lepingu ülesütlemise kohta, milles teavitas hagejat, et laenulepingust tulenev võlgnevus on 1042,64 eurot (sh põhiosa 341,23 eurot, viivis 19,38 eurot, intress 650,30 eurot, menetlustasu 12,79 eurot, kindlustus 18,51 eurot ja viivis kõrvalnõuetelt 0,43 eurot) ning palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 19.05.2011 ja märkis, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel on kostja sunnitud lugema lepingu ennetähtaegselt lõppenuks. Samuti märkis kostja, et võlgnevuste ja võimalike kokkulepete saavutamiseks saab hageja võtta ühendust kostjaga. 30.05.2011 tasus hageja 476,57 eurot põhivõla katteks (tl 107) ning 23,43 eurot intressi katteks (tl 110). Maksetähtpäevadel 20.06.2011, 20.07.2011 ja 20.08.2011 ei laekunud hagejalt ühtegi makset (tl 107, 110). 08.07.2011 ja 15.08.2011 edastas kostja hagejale lepingu ülesütlemise teated (tl 158-161), milles palus võlgnevused tasuda vastavalt 23.07.2011 summas 1075,99 eurot ja 30.08.2011 summas 1343,15 eurot ja märkis, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel on kostja sunnitud lugema lepingu ennetähtaegselt lõppenuks. Samuti märkis kostja, et võlgnevuste ja võimalike kokkulepete saavutamiseks saab hageja võtta ühendust kostjaga. 22.08.2011 tasus hageja põhivõla katteks 398,56 eurot (tl 108) ja intressi katteks 1,44 eurot (tl 110), millega hageja sai küll põhiosa hetkeks tasutud, kuid intressivõlgnevus oli selleks hetkeks juba 1137,84 eurot ning intressimaksetega oli hageja võlgnevuses alates juuni 2010 (tl 110). Kuna hageja kohustuseks oli maksetähtpäeval tagastada makse koos intressiga, siis loetakse osamakseks § 416 lg 1 tähenduses maksetähtpäeval tasumisele kuuluv krediidi tagasimakse ja intresside summa tervikuna. Käesoleval juhul on hageja olnud viivituses osamaksete tasumisega tervikuna alates juuni 2010, lisaks oli hageja ülesütlemisele eelnevalt viivituses põhiosa maksega kolm järjestikku kuud 20.06.2011-20.08.
7. Asjaolu, et hageja on tasunud 22.08.2011, olles maksega viivituses kaks päeva, põhimakse võlgnevuse, ei tähenda, et hageja ei olnud viivituses osamaksete tasumisega tervikuna. Kostja on korduvalt 04.05.2011, 08.07.2011 ja 15.08.2011 teavitanud hagejat lepingu ülesütlemisest, kui hageja ei tasu võlgnevust tähtaegselt, milleks kostja on andnud hagejale täiendava kahenädalase tähtaja, samuti on kostja palunud kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtta kostjaga. Seega on tõendanud, et kostja on täitnud VÕS § 416 lg 2 sätestatut ning, kuna hageja oli osamaksete tasumisega makseviivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega ega tasunud koguvõlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, siis oli kostja õigustatud lõpetama hagejaga laenulepingu nr XXX ennetähtaegselt 06.09.2011 juhindudes VÕS § 416 lg 1 ja laenulepingu punktile 13.1.
8. 5 2-11-50153
9. Kohus ei nõustu ka hagejaga, et kostja on lepingu ülesütlemisel käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. VÕS § 6 lg 1 alusel võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 lg 1 järgi võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-140-07 (p 30) leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus eri põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks. Tehing on Riigikohtu käsitluse järgi vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Käesoleval juhul ei tulene ühestki tõendist või kostja käitumisest, et kostja oleks lepingu ülesütlemisel käitunud heade kommetega vastuolus. Kostja on järginud seadust ja andnud korduvalt hagejale teada hageja võlgnevusest ja üritanud leida lahendust hageja laenulepingust tekkinud võlgnevusele, sellele ajal, kui hageja ise on lepingut täitnud ebakorrapäraselt ja on olnud võlgnevuses korduvalt. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et on võtnud kostjaga ühendust oma probleemide selgitamiseks ja palunud maksepuhkust. Asjaolu, et kostja on öelnud lepingu üles ajal, mil hagejal olid finantsraskused ja raske olukord perekonnas, ei saa pidada hea usu põhimõtte vastaseks käitumiseks. Kostja näol on tegemist finantsasutusega ning hageja, sõlmides lepingu, pidi olema teadlik oma kohustustest ja nende mittetäitmise tagajärgedest ning käesoleval on hageja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt.
10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et ei ole tõendamist leidnud laenulepingu nr XXX ennetähtaegse ülesütlemise tühisus, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud
11. Kooskõlas

§-ga 163 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes

§-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 6