Obsah (9)

§ 89§ 100§ 109§ 107§ 97§ 104§ 1§ 95§ 72

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2012.a. Tallinn, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2

§ 89

lg 1 alusel 03.08.2011,

§ 100

lg 1 ja lg 5 alusel hüvitise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja

§ 109

lg 1 alusel hüvitise nõudes Tsiviilasja hind 1992,28 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EH(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja KÜ MP(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat Ilja Zuev (Vladimir Sadekovi Advokaadibüroo, Pärnu mnt 41a, 10119 Tallinn, e-post ilya.zuev@sadekov.ee) Kohtuistungi toimumise aeg 17. september 2012 ja seejärel poolte kokkuleppel kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada EH hagi KÜ MP vastu osaliselt. 2. Tuvastada, et EH ja KÜ MP vahel 01.03.2010 sõlmitud leping nr K-2/2010 on lõppenud 03.08.2011

§ 89lg 1 alusel.

3. Välja mõista KÜ-lt MP EH kasuks

§ 100

lg 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis summas 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot (bruto). 4. Välja mõista KÜ-lt MP EH kasuks

§ 100

lg 5 alusel hüvitis summas 386,27 (kolmsada kaheksakümmend kuus eurot ja 27 senti) eurot (bruto). 5. Jätta rahuldamata EH hagi KÜ MP vastu lepingu lõpetamiseks

§ 107alusel.

6. Jätta rahuldamata EH hagi KÜ MP vastu

§ 109lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist 1 kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik EH esitas töövaidluskomisjonile avalduse KÜ MP vastu 01.03.2010 temaga sõlmitud tööleping K-2/2010 töölepingu lõpetamiseks

§ 89

lg 1 alusel, saamata jäänud puhkusehüvitise ning

§ 100

lg 1 ja lg 5 aluse hüvitise, töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise ning

§ 109lg 1 alusel hüvitise nõudes.

Töövaidluskomisjoni 4.4.-2/2136 otsustega jäeti EH avaldus rahuldamata. EH esitas ITVS § 24 lg 3 alusel Harju Maakohtule hagiavalduse KÜ MP vastu. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt asus hageja KÜ MP raamatupidajana tööle 01.09.2006.a. Töösuhe lõpetati 31.03.

1. a poolte kokkuleppel, seoses hageja avaldusega. Aastatel 2006 - 2009 oli hageja ühistu raamatupidaja oma põhitöö kõrvalt. Seoses koondamisega põhitöökohast 2009, asus hageja 01.03.2010.a põhikohaga tööle KÜ MP raamatupidajana, täites lisaks veel juhatuse esimehe ülesandeid. Hagejaga sõlmiti leping K-2/2010, hagejale makstavalt töötasult peeti kinni kõik riiklikud maksud, s.h. ka töötuskindlustusmaks. Hagejaga sõlmitud leping oli vormilt kui käsundusleping, ilmselt mõjutatud hageja kuulumisest juhatusse, kuid sisult ja töö tegemise laadilt tööleping. Mõlemad osapooled seda ka nii tõlgendasid. 01.01.
2. a tehti lepingule K-2/2010 täiendus, milles lepiti kokku, et lepingut on õigus tööandja poolt ühepoolselt üles öelda töölepingu seaduses ettenähtud alustel ja korras. Soov leping üles öelda peab olema väljendatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning tingimusteta. Hageja leiab, et ei ole vahet, kas lepingut käsitletakse töölepinguna või käsunduslepinguna. Oluline on asjaolu, et pooled on kokku leppinud, et lepingut on õigus ühistu poolt üles öelda töölepingu seaduses ettenähtud alustel ja korras. 20.06.
3. a toimus KÜ MP liikmete üldkoosolek, kus otsustati hakata ostma raamatupidamisteenust sisse, et esimees ja raamatupidaja ei oleks sama inimene. Tehti olulisi muudatusi juhatuse kooseisus, mis hiljem saigi oluliseks takistuseks lepingu seaduslikuks lõpetamiseks, sest uued juhatuse liikmed olid orienteeritud oma tegevuses vaid hageja ja eelmise juhatuse poolt loodu hävitamisele. Juhatusele tehti ülesandeks kaaluda erinevaid raamatupidamisteenuse pakkumisi ja leida sobiv firma ühistu teenindamiseks. 29.06.
4. a toimus juhatuse koosolek, kus otsustati sõlmida alates 01.08.
5. a raamatupidamisteenuste leping AF OÜ-ga ja hageja teostab
6. augustini raamatupidamisteenuseid. Juhatuse liikmena juhtis hageja juhatuse tähelepanu

-le, mille § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ja lg 2 sätestab, et 2 tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kahjuks ei esitatud hagejale sellest hoolimata mingit lepingu ülesütlemisavaldust. 21.07.2011 saadeti juhatuse liikmetele e-postiga juhatuse 29.06.

1. a koosoleku protokoll. 03.08.
2. a toimus järjekordne juhatuse koosolek, mille
3. päevakorra punkt oli hagejaga töölepingu lõpetamine. Selleks korraks tegi hageja juhatusele väljavõtte töölepingu seadusest, et aidata omalt poolt lepingut seaduslikult lõpetada. Koosoleku alguses anti juhatuse liikmetele allkirjastamiseks uus variant juhatuse 29.06.2011 koosoleku protokollist?! 03.08.
4. otsustas juhatus päevakorra
5. punktis, et hagejaga lõpetatakse leping 03.08.2011, hoolimata hageja poolt esitatud seaduse sätetest. 03.08.2011 tundis juhatus esmakordselt huvi hagejaga sõlmitud lepingu vastu. Lepingust tegi koopia juhatuse liige PE (ühistu poolne esindaja lepingu sõlmimisel) ja edastas SP, kes väitis töövaidluskomisjonis, et seab kahtluse alla allkirjade õigsuse, kuna pole näinud originaallepingut. Raske on edastada originaaldokumente, kui juhatuse esimehe kt suhtleb hagejaga vaid e-posti teel. S.Ptšjolkin oli isiklikult mitmeid kordi vestelnud PE lepingu teemal. Ka PE üritas uutele juhatuse liikmetele selgeks teha, et leping on vaja lõpetada vastavalt poolte kokkuleppele. Mõlema juhatuse koosoleku otsused tehti ühistu liikmetele teatavaks 05.08.
6. Vastavalt KÜ MP põhikirjale jõustub juhatuse otsus
7. päeval peale avalikustamist. 04.08.
8. a saatis ühistu esindaja hageja e-postile töölepingu ülesütlemise teate, milles oli lepingu lõpetamise aluseks

§ 89

lg 1, viimaseks tööpäevaks 03.08.2011 ning hagejale lubati maksta hüvitist vastavalt seadusele, mis oleks antud olukorras tähendanud puhkusekompensatsiooni 17 töötatud kuu eest, ülesütlemise hüvitist

§ 100lg 1 ja lg 5 alusel.

Väljamakseid ei järgnenud, järelepärimistele vastuseid ei saanud. Hagejale saadeti 12.08.

1. a SP poolt uus lepingu ülesütlemisteade, mis sel korral oli vormistatud kui käsunduslepingu ülesütlemisteade ja lepingu lõpetamise aluseks VÕS §
2. Hageja pidas seda teadet õigustühiseks, kuna olin saanud juba töölepingu ülesütlemisteate, seetõttu ei pööranud uuele variandile olulist tähelepanu. Ei järgnenud ühistu poolt mingeid selgitusi või põhjendusi ega ka rahasid. Kuna üksi kolme last kasvatava emana on pere eelarve väga pingeline, hakkas hagejat ühistu poolne käitumine tõsiselt häirima ja hageja saatis 29.08.
3. a kõigile juhatuse liikmetele avalduse hagejaga sõlmitud lepingu seaduslikuks lõpetamiseks ja sellest tulenevate kohustuste täitmiseks. Kirjale ei ole tänaseni reageeritud, kuid selle tulemusena maksti välja 3 päeva palk 50,09 eurot koos osalise puhkusekompensatsiooniga 215,94 eurot. Peale intensiivset selgitustööd maksti 01.09.
4. a välja teine osa puhkusekompensatsioonist 308,49 eurot. Hageja palub lõpetada 01.03.2010 hagejaga sõlmitud leping K-2/2010 vastavalt lepingu osapoolte vahel kokku lepitule ehk töölepingu seaduses ettenähtud alustel ja korras. Hageja leiab, et seoses majandustegevuse ümberkorraldamisega ja raamatupidaja koha kaotamisega ühistus on ainuõige lõpetada leping

§ 89lg 1 alusel.

Hageja palub samuti mõista kostjalt välja ülesütlemishüvitis vastavalt

§ 100

lg 1, hüvitise suurus 384 eurot, mõista kostjalt välja ülesütlemishüvitis

§ 100

lg 5 alusel, hüvitise suurus 386,27 eurot ning lõpetada leping

§ 107

järgi ja välja mõista

§ 109lg 1 alusel hüvitisena hageja kolme kuu keskmine töötasu summas 1152 eurot.

Hageja 08.10.2012 esitatud kirjalikus seisukohas hageja märgib, et nii 04.08.2011 kui 12.08.2011 ülesütlemisteates on kostja poolt rikutud ülesütlemise korda (

§ 97

). Hageja märgib, et ühistus on kõik dokumendid olnud alati kättesaadavad kõigile, kes nende vastu on huvi tundnud. Esmakordselt küsiti hageja käest hageja lepingut alles 05.08.2011 ja siis sai koopia lepingust ka juhatusele edastatud. 3

§ 104p 1 kohaselt on seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

Hageja on seisukohal, et leping K-2/2010 on KÜ MP poolt lõpetatud ebaseaduslikult. Tahtlikult on mööda mindud seadusest ning eiratud hea usu põhimõtteid, tekitades sellega töötajale tugevat moraalset ja materiaalset kahju. Kuna kohtuistungil ei olnud kostja valmis kahe kuu hüvitise peale kokku leppima, leiab hageja, et kolme kuu hüvitis olekski õiglasem: üks kuu koondamishüvitisena, üks kuu etteteatamisaja rikkumise eest ja üks kuu moraalse kahju eest. Hageja palub lõpetada leping K-2/2010

§ 107

järgi, välja mõista tööandjalt töösuhte lõpetamise eest hüvitis

§ 109p 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Keskmise tasu arvutamise aluseks võtta kuupalk 384 eurot, seega 3 kuu tasu kokku on 1152 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja on seisukohal, et 01.03.2010.a. poolte vahelise lepingu näol on tegemist käsunduslepinguga ja mitte töölepinguga. Kui vaadata 01.03.2010.a. lepingu sisu, siis hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust, samuti oli hageja KÜ juhatuse liige. Seega oli tegemist käsundilaadse õigussuhtega. Lisaks sellele hageja polnud kellegi alluvuses. Asjaolu, et tegemist oli käsunduslepinguga kinnitab ka see, et 05.05.2010.a. koosolekul otsustati sõlmida hagejaga nimelt käsunduslepingu. Hageja viitab sellele, et lepingu lõpetamine peab toimuma kooskõlas lepingu punktiga 8.4, mille kohaselt leping tuli üles öelda

sätestatud alustel ja korras. Kostja on seisukohal, et kostja tahe ja see on ka tõendatud 05.05.2010.a. KÜ üldkoosoleku protokolliga oli suunatud käsundlepingu sõlmimisele. Järelikult kostja sooviks oli kohaldada lepingu ülesütlemise osas VÕS regulatsiooni. Kostja leiab, et isegi siis, kui kohus tuvastab, et lepingu ülesütlemine pidi toimuma

alusel, ei ole kostja üles ütlemise korda kuidagi rikkunud. 29.07.2011.a. KÜ juhatuse koosoleku protokolli kohaselt otsustati sõlmida raamatupidamisteenuse leping AF OÜ-ga alates 01.08.2011.a. Samas on protokollis kirjas, et

1. augustini tegeleb S. P elanike probleemide jooksva lahendamisega, EH teostab raamatupidamisteenust. Samas on kirjas, et
2. augustiks koostab hageja juhatuse esimehe tööülesannete põhjal ametijuhendi. Otsustati lõpetada hageja käsundusleping. See viitab sellele, et leping hagejaga oli lõpetatud juba augusti alguses. Seega oli hagejat üleütlemisest ette teavitatud. Lepingu ülesütlemise teatis on vormi (kirjalik vorm) ja sisu (sisu on selge, teade on motiveeritud) poolest kooskõlas nii

kui ka VÕS regulatsiooniga. Hageja on selle protokolliga tutvunud ja selle allkirjastanud, seega oli ta sellest ülesütlemisest juba juuli alguses teadlik. 09.08.2011.a. hageja ja kostja e-kirjavahetuses möönab hageja, et temaga lepingu lõpetamine otsustati juba juhatuse 29.06.2011.a. koosolekul. Seega võtab hageja ise omaks, et tema oli lepingu ülesütlemisest ette teavitatud. Kostja on hagejale lõpparve tasunud ning seega ei pea ta tasuma hagejale mingeid täiendavaid kompensatsioone. Kostja ülesütlemisavaldus on tehtud VÕS-i järgi ja on edastatud hagejale 12.08.2011.a. Tegemist on allkirjastatud versiooniga. 04.08.2011.a. edastatud dokument ei olnud allkirjastatud juhatuse poolt, seega ei olnud ka õiguskehtiv. Tuleks lähtuda 12.08.2012.a. üles ütlemisest. Hageja pole koondamise fakti vaidlustanud, mistõttu hageja nõue on alusetu. Kostja 17.10.2011 seisukoha kohaselt kostja märgib, et hageja viimases menetlusdokumendis märgitakse, et hageja nõuab koondamishüvitist, hüvitist etteteatamisaja rikkumise eest ja moraalse kahju hüvitist. Ei ole selge, mille alusel nõuab hageja mittevaralist kahju hüvitist. Hageja tugines 08.10.2012.a. seisukohas

§-le 107 (töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine). ITLS § 6 lg 2 kohaselt töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise 4 tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja pole oma sellist nõuet tähtaegselt esitanud, mistõttu hageja õigus esitada sellist nõuet lõppes juba 2011.a. septembrikuu alguses, kuna kostja ülesütlemisavaldus oli tehtud 12.08.2011.a. Kuivõrd ITLS § 6 lg 2 mõttes on tegemist ilmselt õigustlõpetava tähtajaga ja mitte aegumistähtajaga, siis esitab kostja hageja nõudele vastuväide, millega palub kohaldada hageja esitatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude suhtes aegumist. Juhul kui kohus tuvastab, et hageja nõude puhul on tegemist siiski õigustlõpetava tähtaja kohaldamisega, siis palub kosta jätta nõue rahuldamata, kuna ülesütlemist pole tähtaegselt vaidlustanud ja see kehtib. Samas ei anna kostja hagejale nõusolekut hagi eseme muutmiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid (sh töövaidluskomisjoni toimikus 4.4-2/2136-11olevaid tõendeid) igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et 01.03.2010 on sõlmitud hageja ja kostja vahel leping nr K-2/2010, mille kohaselt hageja kohustus osutama kostjale teenuseid ja kostja kohustus tasuma hagejale teenustasu 6000 krooni kuus, millest kostja tasub kõik seadusandluses ettenähtud maksud.

1. jaanuaril 2011 sõlmisid hageja ja kostja lepingu nr K-2/2010 täienduse, mille kohaselt lepiti kokku muuta
2. märtsil 2010 sõlmitud lepingut.
3. jaanuaril 2011 sõlmitud lepingu täienduse kohaselt lepiti kokku, et lepingu punkt 4.2 kohaselt juhatuse liikmele makstava teenustasu suuruseks on 384 eurot kuus, millest ühistu tasub kõik EV seadusandluses sätestatud maksud, punkti 8.
4. kohaselt lepingut on õigus Ühistu poolt ühepoolselt üle öelda töölepingu seaduses sätestatud alustel ja korras. Soov leping üles öelda peab olema väljendatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning tingimusteta. Lepingu punkt 8.5 muutub kehtetuks kuna lepingu kehtivusaeg ei ole antud juhul seotud juhatuse liikme volituste kehtivusajast. Hageja leiab, et temaga sõlmitud leping oli vormilt käsundusleping, ilmselt seoses hageja kuulumisega korteriühistu juhatusse, kuid sisult ja töö tegemise laadilt tööleping. Siiski hageja leiab, et antud juhul ei ole vahet, kas lepingut käsitletakse töölepinguna või käsunduslepinguna, oluline on asjaolu, et pooled on kokku leppinud, et lepingut on kostjal õigus üles öelda töölepingu seaduses ettenähtud alustel ja korras. Kostja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping ning lepingu lõpetamisel tuli järgida VÕS sätestatut. Poolte vahelise vaidluse lahendamiseks tuleb võtta kohtul kõigepealt seisukoht, mis leping on poolte vahel sõlmitud. Töölepingu mõiste sätestab

§ 1

lg 1, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

§ 1

lg 4 kohaselt töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Võrreldes töösuhet käsundussuhtega on käsundisaajal suurem iseseisvus käsundi täitmisel kui töötajal töölepingu alusel töö tegemisel. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja oli 01.03.2010 lepingu sõlmimise ajal kostja juhatuse liige ja osutas samal ajal ka kostjale raamatupidamisteenust. Kohus nõustub kostjaga, et 01.03.2010 hageja EH ja kostja KÜ MP vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist käsunduslepinguga. Nimelt on 05.05.2010 KÜ MP üldkoosolek kiitnud heaks 5 käsunduslepingu sõlmimise hagejaga (TVK tlk 44). Hageja ja kostja vahel 01.03.2010 sõlmitud lepingu nr K-2/2010 kohaselt kohustub hageja osutama kostjale tasulisi teenuseid, mille täpsem loetelu on sätestatud lepingu punktis

1. Lepingu punkti 2 kohaselt kohustus hageja korraldama ühistu raamatupidamisarvestust, dokumenteerima kõik ühistu majandustehingud, kontrollima kuludokumentide sisu ja vormi, säilitama raamatupidamisdokumente, koostama finantsaruandeid, pidama veenäitude arvestust, esitama korteriühistu liikmetele arveid, kontrollima korteriühistu liikmete poolt rahaliste kohustute täitmist, koostama raamatupidamise aastaaruande, osalema majandustegevuse aastakava koostamisel, juhtima ja korraldama juhatuse igapäevast tegevust, esindama ühistut kõikides õigustoimingutes (TVK tlk 20-23). Eelnimetatud lepingu punktist nähtuvalt oli vaidlusaluse lepinguga kokku lepitud nii hageja poolt korteriühistu juhatuse liikme ülesannete täitmine kui raamatupidamisteenuse osutamine. Leping punkt 4.
2. kohaselt maksab kostja juhatuse liikmele teenustasu summas 384 eurot kuus, millest kostja tasub kõik EV seadusandluses sätestatud maksud. Kohus leiab, et erinevalt töölepingust ei ole vaidlusaluses lepingus kostja poolt hagejale ette kirjutatud, kuidas ja millal hageja oma tööd tegema peab, kes annab hagejale töökorraldusi ja kontrollib nende täitmist. Samuti on hageja näol tegemist korteriühistu juhatuse liikmega, kellega

§ 1lg 5 alusel ei saa sõlmida töölepingut.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ja kostja vahel 01.03.2010 sõlmitud lepingu, mida on täiendatud 01.10.2011, näol on tegemist käsunduslepinguga. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu lõpetamine peab toimuma vastavalt Võlaõigusseadusele või Töölepinguseadusele. Hageja on seisukohal, et lepingu lõpetamine peab toimuma kooskõlas lepingu punktiga 8.4, mille kohaselt tuli tööleping üles öelda

sätestatud alustel ja korras. Kostja on aga seisukohal, et kuna poolte tahe oli suunatud käsunduslepingu sõlmimisele, siis järelikult oli kostja sooviks kohaldada lepingu ülesütlemise osas VÕS regulatsiooni. Kohus ei nõustu kostja väitega, et juriidilise isiku juhtorganiga sõlmitud lepingule ei või kohaldada töölepingus sätestatut. Riigikohus on 08.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-04 leidnud, et tulenevalt tsiviilõiguse dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende töölepingu seaduse sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega. Sellest tulenevalt kohus leiab, et lähtudes tsiviilõiguse dispositiivsusest oli käesoleval juhul hagejal ja kostjal õigus lepingu punktis 8.

1. kokku leppida selliselt, et lepingut on õigus ühistu poolt ühepoolselt üles öelda töölepingu seaduses ettenähtud alustel ja korras ning soov leping üles öelda peab olema väljendatud kirjalikus taasesitavas vormis. Vaidlusalusele käsunduslepingule töölepinguseaduses sätestatud lepingu lõpetamise sätete kohaldamine ei ole kohtu hinnangul vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestavate imperatiivsete normidega. Lisaks sellele ei ole nimetatud käsunduslepinguga reguleeritud mitte üksnes hageja poolt KÜ juhatuse liikme ülesannete täitmine, vaid ka hageja poolt kostjale raamatupidamisteenuse osutamine, mida üsna tavapäraselt osutatakse äriühingutele käsunduslepingu vormis. 01.01.2011 sõlmitud lepingu täienduse on kostja poolt allkirjastanud kostja juhatuse liige PE. Kostja ei ole vaidlustanud 01.01.2011 kostja juhatuse liikmena lepingu täienduse allkirjastanud kostja juhatuse liikme PE esindusõigust, millest tulenevalt on 01.01.2011 sõlmitud lepingu nr K-2/2010 täiendus kehtiv ja kostjal tuli lähtuda hagejaga sõlmitud lepingu lõpetamisel leping punktis 8.4 kokkulepitud lepingu ülesütlemise korrast. Lepingu punkti 8.
2. kohaselt lepingut on õigus Ühistu poolt ühepoolselt üle öelda töölepingu seaduses sätestatud alustel ja korras. Soov leping üles öelda peab olema väljendatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning tingimusteta. Seega tuli kostjal hagejaga töölepingu lõpetamisel lähtuda

sätestatud alustest ja korras. 6 04.08.2011 on kostja esindaja SP poolt hageja e-postile saadetud töölepingu ülesütlemise teade, mille kohaselt lepingu lõpetamise aluseks on

§ 89

lg 1, hageja viimaseks tööpäevaks on 03.08.2011 ja hagejale makstakse hüvitist vastavalt seadusele. 12.08.2011 saadeti kostja juhatuse liikme SP poolt hagejale uus lepingu ülesütlemisteade, mis oli vormistatud kui käsunduslepingu ülesütlemisteade, mille kohaselt lõpetatakse leping VÕS § 631 alusel, viimaseks tööpäevaks on 03.08.2011 ja väljamaksmisele kuulub kasutamata puhkusehüvitis (tlk 13). Pooled vaidlevad selle üle, milline lepingu ülesütlemise avaldus on kehtiv. Hageja leiab, et kehtiv on temale SP poolt 04.08.2011 saadetud ülesütlemisavaldus. Kostja aga leiab, et kehtiv on kostja poolt 12.08.2011 hagejale saadetud ülesütlemisavaldus. Kostja leiab, et esimene avaldus oli õigustühine kuna see ei olnud digiallkirjastatud. Kohtule esitatud kostja esindaja SP poolt 04.08.2011 hageja e-postile saadetud töölepingu ülesütlemise teatisest nähtuvalt hagejaga sõlmitud lepingu lõpetamise aluseks on

§ 89

lg 1, hageja viimaseks tööpäevaks on 03.08.2011 ja hagejale makstakse hüvitist vastavalt seadusele (tlk 12). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna 04.08.2011 hagejale edastatud lepingu ülesütlemisavaldus ei ole digitaalselt allkirjastatud, siis on nimetatud avaldus tühine. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud lepingu punktis 8.4, et kostja poolt lepingu ülesütlemine peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormist. TsÜS § 79 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Kuivõrd pooled olid kokku leppinud, et kostja poolt lepingu ülesütlemine peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning vastavalt TsÜS § 79 ei pea kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tehing olema omakäelisest ega ka elektrooniliselt allkirjastatud, siis kohtu hinnangul ei ole kostja poolt 04.08.2011 hagejale esitatud lepingu ülesütlemisavalduse puhul lepingu punktis 8.4 kokkulepitud vorminõuet rikutud. Kostja poolt hagejale 04.08.2011 edastatud teatisest nähtub TsÜS § 69 lg 1 järgi selge ja ühemõtteline tahteavaldus lõpetada pooltevaheline võlasuhe ehk tööleping

§ 89lg 1 järgi.

Tahteavalduse vorm vastab

§ 95lg-le 1 ja sisu lg-le 2, kuna see oli kirjalik ja põhjendatud.

Lisaks nähtub teatest ka tahteavalduse saaja ehk hageja. Eeltoodu alusel ei ole lepingu ülesütlemiseavaldus tühine. Puudub vaidlus, et viidatud lepingu ülesütlemise teate sai hageja kätte 04.08.2011. Seega muutus kostja lepingu ülesütlemise avaldus, st

§ 89lg 1 alusel tehtud lepingu lõpetamise tahteavaldus ka Ts

ÜS § 69 lg 1 esimese lause järgi hagejale kättesaamisega kehtivaks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks

§ 89

lg 1 alusel tehtud lepingu ülesütlemise tahteavalduse tagasivõtnud

§ 72

alusel ehk enne seda kui ta lepingu ülesütlemise avalduse hagejale teatavaks tegi või oleks selle tagasivõtmise avalduse koos

§ 89lg 1 alusel tehtud ülesütlemise avaldusega hagejale kätte toimetanud.

Vaidlust pole selles, et kostja avaldus, mis oli vormistatud kui käsunduslepingu ülesütlemisteade, mille kohaselt lõpetatakse leping VÕS § 631 alusel, viimaseks tööpäevaks on 03.08.2011 ja väljamaksmisele kuulub kasutamata puhkusehüvitis, on hagejale kätte toimetatud 12.08.2011. Seega lõppes pooltevaheline leping kostja poolt hagejale 04.08.2011 edastatud avalduse alusel ning kostja poolt 12.08.2011 hagejale edastatud käsunduslepingu ülesültemise avaldusel ei ole enam mingit õiguslikku tähendust. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et lepingu lõpetamisel tuleks lähtuda kostja poolt 12.08.2011 edastatud lepingu ülesütlemise avaldusest. Kostja poolt 04.08.2011 hagejale edastatud lepingu ülesütlemisavalduse kohaselt kostja ütleb hagejaga sõlmitud töölepingu üles 03.08.2011 töölepinguseaduse § 89 alusel.

§ 89

lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Hageja ei ole vaidlustanud temaga lepingu 7 lõpetamist

89 alusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käsundusleping on vastavalt lepingu punktile 8.4. lõppenud

§ 89alusel koondamise tõttu.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista

100 lg 1 alusel hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 384 eurot.

§ 100

lg 1 kohaselt töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Vaidlust ei ole selles, et kostja hagejale nimetatud hüvitist maksnud ei ole. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks

§ 100lg 1 alusel hüvitis 1 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 384 eurot (bruto).

Hageja palub kostjalt välja mõista

100 lg 5 alusel ühe kuu keskmise kuupalga suurune hüvitise summas 386,27 eurot.

§ 97

lg 1 ja 2 kohaselt erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva. Kuna hageja ja kostja vahel oli leping sõlmitud 01.03.2010, siis oleks kostja pidanud hagejale lepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 päeva. Hageja leiab, et

kohaselt oleks kostja pidanud lepingu üles ütlema 04.09.

1. Kostja seevastu leiab, et hageja oli töölepingu lõpetamisest teadlik juba 29.06.2011, millal toimus juhatuse koosolek ja otsustati hagejaga lõpetada käsundusleping alates 01.08.
2. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et 29.06.2011 vastu võetud juhatuse koosoleku otsusega on täidetud lepingu punktis 8.
3. sätestatud lepingu ülesütlemine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja on järgitud

-s sätestatud lepingu etteteatamistähtaega. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja seisukohale, et kostja juhatuse 29.06.2011 toimunud koosoleku protokoll edastati allkirjastamiseks alles 03.08.2011 ja avalikustati alles 05.08.2011 ning see hakkas kehtima alles 15.08.2011, mistõttu loeb kohus kostja poolt nimetatud hageja väited omaksvõetuks. Kostja esitas hagejale alles 04.08.2011 lepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt leping lõppeb 03.08.2010. Tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks hagejale varasemalt esitanud lepingu ülesütlemise avalduse. Seega ei ole kostja järginud

§-s 97 sätestatud töölepingu erakorralise ülesütlemise tähtaega.

§ 100

lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue

§ 100lg 5 alusel ühe kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitis summas 386,27 eurot. Kostja ei ole hüvitise suurusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt

§ 100lg 5 alusel hageja kasuks hüvitise summas 386,27 eurot (bruto).

Hageja palub kohtul leping K-2/2010 lõpetada

§ 107

järgi ja

§ 109

lg 1 alusel kostjalt välja mõista hageja kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis summas 1152 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue

§ 107

lg 1 alusel lepingu lõpetamiseks ja

§ 109lg 1 alusel hüvitise saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Hageja ei ole lepingu lõpetamist koondamise tõttu vaidlustanud, vastupidiselt hageja on palunud tunnistada leping lõppenuks

§ 89

lg 1 alusel koondamise tõttu.

§ 107

lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kohus leiab, et hageja ei saa samaaegselt paluda tuvastada, et leping on lõppenud

§ 89

lg 1 alusel, nõuda hüvitist

§ 100

lg 1 ja lg 5 alusel ning paluda kohtul tuvastada, et leping on lõppenud

§ 107

lg 1 alusel ja välja mõista hüvitis

§ 109lg 1 alusel.

Tegemist on teineteist välistavate nõuetega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue lepingu lõpetamiseks

§ 107

lg 1 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks

§ 109lg 1 alusel jätta rahuldamata. 8 Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus Ts

MS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded ja sama paragrahvi lõikest 3, mis sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Tuginedes TsMS § 124 lg 1 ja § 134 lg 1 on tsiviilasja hind 1992,28 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid poolte endi kandi. Lähtudes TsMS § 161 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Marget Henriksen kohtunik 9