Obsah (6)

§ 14§ 51§ 52§ 33§ 17§ 39

2-11-60772 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 17. detsember 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-6

§ 14

lg 2 ja 7, § 51 lg 3 p 2, § 52 lg 1 p 1, VÕS § 8, § 30, § 113, § 139, § 523, § 1043, § 1056, §

2. Hageja leiab, et liikluskahju põhjustamise eest on osaliselt vastutav sõiduauto Peugeot 308 juht, kelle tsiviilvastutus on kindlustatud kostja juures, kellel on kohustus hüvitada kindlustatu põhjustatud liikluskahju. Sõiduauto Peugeot 308 juht alustas hageja sõidukist möödasõitu üle teekattemärgise 911 „ühekordne pidevjoon“ olukorras, kus temast eespool liikunud hageja oli andnud suunatulega märku vasakpöörde alustamise kavatsusest. Seega rikkus sõiduauto Peugeot 308 juht

§ 51

lg 3 p 2 ja § 52 lg 1 p 1 keeldu, samuti majandus- ja kommunikatsiooniministri (MKM) 22.02.2011.a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 1 p-s 1 sätestatud keeldu. Kostja on põhjendamatult jätnud sõiduauto Peugeot 308 juhi vastutuse hindamisel arvesse võtmata juhi poolt liiklusõnnetuse järgsel vormil „Teade liiklusõnnetusest“ antud kinnituse (võlatunnistuse) vastutuse võtmise kohta liiklusõnnetuse põhjustamises. Kuigi LkindlS § 53 kohaselt ei kehti kindlustusandja suhtes kindlustusvõtja poolt kannatanu liikluskahju hüvitamise nõude suhtes antud võlatunnistus, tuleb antud sätet vaadelda koosmõjus VÕS §-s 523 sätestatuga, millest tuleneb, et kindlustusandja võib tegelikku kahju ületavas osas täitmise kohustusest vabaneda, kui kahjustatud isiku nõude tunnustamine kindlustusvõtja poolt on ilmselt põhjendamatu ja kahjustatud isikul oli õiguslik alus saada hüvitist väiksemas ulatuses. Sõiduauto Peugeot 308 juht on võtnud vastutuse hagejale põhjustatud liikluskahju tekitamise eest. Vastutuse võtmine kahju põhjustamise eest on vaadeldav sisuliselt võlatunnistusena heastada tekitatud kahju (VÕS § 1043 kohustuse olemasolu kinnitus). Kostjal puudub faktiline ja õiguslik alus käsitleda sõiduauto Peugeot 308 juhi võlatunnistust liiklusõnnetuse tekkeasjaolude suhtes mittevastavuses olevana. Sõiduauto Peugeot 308 juhi poolt võlatunnistuse andmine ei olnud vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Hagejal puudub alus arvata, et sõiduauto Peugeot 308 juht sai või võis tajuda 2 2-11-60772 liiklusõnnetuse asjaolusid oluliselt teistmoodi, kui on väljendunud tema võlatunnistuses. Hageja leiab, et sõiduauto Peugeot 308 juht, tegutsedes heas usus ja mõistliku inimesena, andis võlatunnistuse, mis on kooskõlas liiklusõnnetuse toimumise asjaoludega, olles oma tegevuse tagajärjed enda jaoks eelnevalt piisavalt läbi mõtelnud. Vastupidist asjaolu tuleb tõendada kostjal. 7. Hageja leiab, et kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid ja seletust selle kohta, et:

1. a)enne manöövri alustamist oli hageja sõidukil sisse lülitatud vasak suunamärguanne;
2. b)vahetult enne hageja poolt manöövri alustamist sõitis sõiduauto Peugeot 308 hageja sõiduki taga pärisuunavööndis ja
3. c)sõiduauto Peugeot 308 juht pidi möödasõitu hageja sõidukist alustama teekattemärgise 911 „ühekordne pidevjoon“ mõjualas. Märkides ennast liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks, on sõiduauto Peugeot 308 juht sisuliselt neid asjaolusid jaatanud. Seega sõiduauto Peugeot 308 juhi hilisem seletuskiri kostjale ei lükka ümber varasemat võlatunnistust ega hageja seletuses esitatud väiteid. 8. Sõltumata süüst, vastutab suurema ohu allika valdaja VÕS § 1056 ja 1057 kohaselt ka süü puudumise korral. Süülise vastutuse tõendamise võimatuse korral, rakenduvad mootorsõiduki juhtide suhtes igal juhul riskivastutuse sätted. Hageja leiab, et olukorras, kus kostja peab tühiseks ega arvesta sõiduauto Peugeot 308 juhi võlatunnistusega, ei ole võimalik juhtide süülise vastutuse määra tõendada. Ainsad tõendid on liiklusõnnetuses osalenud juhtide seletused ja taganetud võlatunnistus. Osundatud tõendid on aga vastuolulised ning kostjal puudus alus ja põhjus eelistada sõiduauto Peugeot 308 juhi seletust hageja seletusele. Hageja on väitnud, et hageja lülitas enne manöövri alustamist sisse vasaku suunatule. Sõiduauto Peugeot 308 juht on väitnud, et hageja sõidukil vasak suunatuli ei põlenud. Eeldades hageja seletuse õigsust, ei oleks sõiduauto Peugeot 308 juht tohtinud

§ 51

lg 3 p 2 ja § 52 lg 1 p 1 kohaselt möödasõidule minna, samuti ei oleks tohtinud ületada ühekordset pidevjoont. Tõendite vastuolulisuse tõttu ei ole aga poolte süülist vastutust võimalik tuvastada. Samas ei välista süülise vastutuse tuvastamise võimatus võimalust teostada kahju hüvitamine riskivastutuse sätete alusel. Kuivõrd liiklusõnnetuses osales kaks suurema ohu allikat ning mõlemate omanikud said liiklusõnnetuse tagajärjel kahju, kuulub kahju hüvitamisele mõlemale kahju saajale. VÕS § 139 kohaselt on võimalik kahjuhüvitise vähendamine ulatuses, milles oht, mille eest kahjustatud isik vastutab, soodustasid kahju tekkimist. Hageja leiab, et mõlemad suurema ohu allikad evisid iseloomulikku ohtu, mis soodustas kahju tekkimist. LkindlS § 2 kohaselt on liikluskindlustus suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus. Seega kehtib kostjale LkindlS § 7 lg-st 1 tulenev hüvitamiskohustus ka juhul, kui suurema ohu allika valdajaks olnud kannatanu on ise vastutav kahju põhjustamises (näiteks samuti VÕS § 1056 lg 1 järgi) või ei ole õnnestunud suurema ohu allika valitsejate süülist vastutust välja selgitada. Kindlustuspraktika kohaselt on rakendatud VÕS § 139 alusel kahju vähendamist nn tavapärase liiklusriski võrra, mille suurus on olnud vahemikus 20 – 50% koguriskist. Hageja peab mõistlikuks vähendada talle maksmisele kuuluvat hüvitist 50% võrra hagejast endast lähtuva riski tõttu ning leiab, et kostjal on kohustus hüvitada talle 50% tekkinud liikluskahjust.

1. Hagejale põhjustatud kahju suurus seisneb kahjustatud sõiduki Ford Focus, reg.märgiga XXX, liiklusõnnetuse eelsesse seisukorda taastamise kuludes. Kostjale MAOÜ poolt väljastatud 11.07.2011 remondikalkulatsiooni kohaselt on s/a XXX remondimaksumuseks 991,41 eurot, millest 50% on 495,70 eurot.
2. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja jätab tähelepanuta sõiduauto Peugeot 308 juhi tegevuse ja selle mõju liiklusõnnetuse toimumisse. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduauto Peugeot 308 juht alustas möödasõitu üle teekattemärgise 914 „pidev- ja katkendjoone ühend“. Poolte väiteid selles osas, millise teekattemärgise kohal alustas sõiduauto Peugeot 308 juht vastassuunavööndisse suundumist, ei ole tagantjärele võimalik ümberlükkamatult tõendada. Seda eelkõige seetõttu, et andes teatele liiklusõnnetusest vastutuse võtmise kohta allkirja, võttis sõiduauto Peugeot 308 juht võimaluse toimetada sündmuskohal käinud avariigrupi poolt 3 2-11-60772 sündmuskoha põhjalikumat uurimist ja vaatlust, sh mõõdistamist eesmärgiga välja selgitada liiklusõnnetuse toimumise täpsemad asjaolud. Sõiduauto Peugeot 308 juhi süülise tsiviilvastutuse olemasolu tõendamise osas ei oma tähendust, kas ta suundus vastassuunavööndisse üle teemärgise 914 või
3. Liiklusõnnetuseni viis hoopis sõiduauto Peugeot 308 juhi

§ 51

lg 3 p 2 ja

§ 52

lg 1 p 1 nõuete rikkumine.

§ 51

lg 3 p 2 kohaselt peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et samal sõidurajal ees sõitev juht pole andnud märku vasakpöördeks.

§ 52

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mööda sõita, kui eelmises lauses märgitud tingimus ei ole täidetud.

§ 51

lg 4 kohaselt, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata, tuleb möödasõit katkestada. Hageja on andnud selgitusi, et lülitas vasaku suunatule tööle vähemalt 3 sekundit enne manöövri algust. Sellest hetkest alates oli taga liikuva sõidukijuhti jaoks möödasõit hageja sõidukist keelatud vastavalt

§ 52lg 1 p 1 ja 51 lg 3 p 2 sätestatule.

Vahetult enne suunamärguande sisselülitamist sõitis Peugeot 308 hageja seletuste kohaselt hageja sõiduki taga samal suunavööndil. Seega osutudes 3 sekundit hiljem vastassuunavööndis olevaks, rikkus sõiduauto Peugeot 308 juht

§ 52lg 1 p-s 1 sätestatud keeldu.

Samuti eiras juht

§-s 51 lg 4 sätestatud kohustust. Hageja leiab, et vahetult kokkupõrkekohale eelnenud teemärgise 911 eesmärgiks on keelata vastassuunavööndis viibimine (sh möödasõit) konkreetsel ristmikul. Kostja vastuväited 11. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. 12. Kostja on seisukohal, et hageja

§ 33

lg 2 p 8 ja § 17 lg 5 p 3 rikkumised olid otseses põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse tekkimisega ja samas ainsad liiklusõnnetuse põhjused. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hagejal puudub faktiline ja õiguslik alus käsitleda sõiduauto Peugeot 308 juhi võlatunnistust liiklusõnnetuse tekkeasjaolude suhtes mittevastavuses olevana. Vastavalt LKindlS § 53 ei ole käesolevas liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto Peugeot 308 juhi poolt allkirjastatud süü omaksvõtt LÕ-vormil kindlustusandjale siduv. Kostja on kahjujuhtumi käsitlemisel hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis. Kostja arvates võis sõiduauto Peugeot 308 juhi liiklusõnnetuse kohal võlatunnistust andes olla liiklusõnnetuse järgses traumeeritud teadvusseisundis, mis võis põhjustada tema poolt ebaadekvaatse hinnangu andmise liiklusõnnetuse asjaoludele ja enda vastutavaks tunnistamise. Sõiduauto Peugeot 308 juht kirjutab ka ise 11.07.2011 antud seletuses: “Ootamatust situatsioonist tingituna olin šokeeritud ja ei suutnud mõistlikult situatsiooni hinnata ja võtsin tema [R.T ] küsimuse peale süü omaks.” Hageja väide, et Peugeot juht tegi möödasõitu möödasõidu keelualas, ei vasta sündmuskoha tehioludele. Sündmuskoha fotodest ja nende alusel koostatud skeemist nähtuvalt alustas Peuegot 308 juht möödasõitu eesliikuvast sõidukist Ford Focus kohas, kus oli teekattemärgisena maas pidev- ja katkendjoone ühend (märgis 914, vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooni ministri määrusega nr 12 22.02.2011 kehtestatud “Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” § 25 lg 5) ja mille ületamine katkendjoone poolt on lubatud. Vahetult enne ristmikku on teekattemärgistusena maas küll ühekordne pidevjoon, aga Peugeot juht pidi alustama möödasõitu varem. Hageja ise alustas aga küll vasakpööret enne ristmikku just eelnimetatud ühekordse pidevjoone (märgis 911, vastavalt eelnimetatud määruse § 25 lg 1) mõjupiirkonnas, mille märgisena ületamine on keelatud ja mis nähtub liiklusõnnetuse järgselt Ford Focuse asukohta kajastavatelt fotodelt. Liiklusõnnetuse järgselt asetses hageja sõiduk, olles osa vasakpöörde trajektoorist juba läbinud, pidevjoone peal. Kuna eelnimetatud pidevjoon on nii lühike, ei olnud Peugeot juhil lihtsalt tehniliselt võimalik alustada möödasõitu ühekordse pidevjoone mõjupiirkonnas, kui eeldada, et tema ees liikus hageja sõiduk. Järelikult ei ole tõene hageja väide, et ainsad tõendid on liiklusõnnetuses osalenud juhtide seletused ja taganetud võlatunnistus. Kostja leiab, et tema vastuväiteid põhistavad ja olulised tõendid on ka liiklusõnnetuse sündmuskohal tehtud fotod. 4 2-11-60772

1. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandja kohustatud hüvitama kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 44 lg 2 kohaselt hüvitatakse liikluskahju kannatanule ning sama seaduse § 27 ja § 32 lg 1 nimetatud isikutele. Kui isik on liikluskahju tekitamise eest osaliselt vastutav, hüvitatakse temale tekitatud liikuskahju proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega. Seoses antud liiklusõnnetusega vastutavad Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056 sätestatud riskivastutuse normide alusel mõlemad suurema ohu allika valdajad, st kahju põhjustaja vastutab teisele isikule tekitatud kahju hüvitamise eest süüst sõltumata. Kahju hüvitamise kohustust vähendatakse kannatanu süü korral proportsionaalselt. Kuna sõidukit Ford Focus juhtinud hageja osa tema sõidukile kahju tekkimises on 100 %, on kostja vähendanud kahjuhüvitist 100% ulatuses sõiduki Ford Focus kahjusummast vastavalt VÕS § 139 lg 1 ja keeldunud liikluskahju hüvitamisest hagejale. Kohtu põhjendused
2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 29.11.
4. Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
5. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6. Pooled ei vaidle selle üle, et 10.07.2011 kell 19.15 paiku toimus liiklusõnnetus Kiili alevis, Kiili-Nabala teel, kus põrkasid kokku hageja poolt juhitud sõiduauto Ford Focus, reg.märgiga XXX, ja SENpool juhitud sõiduauto Peugeot 308, reg.märgiga XXX. Hageja tsiviilvastutus oli kindlustatud BTA Insurance Company SE Eesti filiaalis ja sõiduauto Peugeot 308 juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures.
7. Kahjujuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg 1 järgi peab kindlustusandja hüvitama kindlustatu tekitatud liikluskahju. Pooled vaidlevad liiklusõnnetuse tehiolude üle ning asjaolu üle, kes on liiklusõnnetuse toimumises vastutav ja, kas kostja on kohustatud hagejale hüvitama liiklusõnnetusega tekkinud kahju.
8. Liiklusõnnetuse teate ja kahjuteate kohaselt toimus 10.07.2011 kella 19.15 ajal liiklusõnnetus Kiili vallas, Kiili-Nabala teel, kus hageja juhtides sõiduautot Ford Focus asus sooritama vasakpööret, mille käigus sõitis otsa, temast vasakult poolt möödunud sõiduautole Peugeot
9. Liiklusõnnetusega tekkis varaline kahju mõlemale sõiduautole. Teatel liiklusõnnetusest on süü omaks võtnud sõiduauto Peugeot 308 juht. 11.07.2011 selgituses on sõiduauto Peugeot 308 juht selgitanud, et kuna eessõitev auto sõitis aeglaselt ja sõidutee oli pikalt ette vaba ja ilma vastassuunast tuleva autota, siis alustas ta lubatud kohas möödasõitu. Möödasõidu alustamisel eesoleval autol suunatuli ei põlenud, samuti ei näinud ta suunatuld 5 2-11-60772 hiljem. Möödasõit toimus aeglaselt ning hetkel, kui autod olid kohakuti keeras kõrval olev auto tema autole külje pealt sisse. Olles šokeeritud ja suutmata hinnata mõistlikult situatsiooni, võttis süü omaks. Tagantjärele mõeldes, leidis ta, et alustas möödasõitu lubatud kohas, ei ületanud kiirust ning ei osanud eeldada, et eessõitja hakkab vasakule keerama, kuna suunatuld ei näidanud. Eesolev sõiduk hakkas vasakpööret tegema üle pideva joone. 15.07.2012 liikluskahju otsusega nr XXX tunnistas kostja liikluskahju põhjustajaks hageja, kes rikkus liiklusseaduse (

) § 33 lg 2 p 8 ja § 100 ning keeldus hagejale liikluskahju väljamaksmisest. LKindlS § 53 kohaselt liiklusõnnetuse puhul ei kehti kindlustusvõtja poolt kannatanu liikluskahju hüvitamise nõude suhtes antud võlatunnistus või nõude täitmine kindlustusandja suhtes vastavalt võlaõigusseaduse §-le 523, seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud SEN poolt allkirjastatud süü omaksvõtt kindlustusandjale siduv. Süü määramisel ei ole aluseks omaksvõtt, vaid liiklusõnnetuse tegelikud asjaolud. Kohus möönab, et asjaolu, et sõiduauto Peugeot 308 juht on võtnud endale „teatel liiklusõnnetusest“ vastutuse liikluskahju põhjustamise eest, võttis hagejalt võimaluse politsei kutsumiseks, kes oleks teostanud sündmuskohal juhtunu fikseerimise. Kohus on seisukohal, et politsei oleks küll fikseerinud liiklusõnnetuse toimumise koha, millises osas poolte vahel puudub vaidlus. Vaidlus oleks siiski jäänud selles, kas kindlustusandja on kohustatud kahju hüvitama. 20. Vaidluskomisjoni istungil selgitas hageja, et liikus väikesel kiirusel 40km/h ning soovis pöörata vasakule, enne millist pööret veendus ohutuses, vaadates küljepeeglisse ja näidates vahetult enne pööret suunatuld, võis olla 3 sekundit enne. Hageja teostas pööret kurvi pealt ning võis tagumise rattaga lõigata pidevat joont. Sõiduauto Peugeot 308 juht selgitas vaidluskomisjoni istungil, et sõidukid kulgesid asulast aeglaselt läbi, temal oli katkendlik joon, kedagi vastu ei tulnud ja ärakeeramisi ei olnud, eesoleval autol suunatuli ei põlenud, mistõttu alustas ta aeglaselt möödasõitu, eelnevalt oli pikalt sõitnud hageja järgi, põhjust kiirendada ei olnud. Paralleelleselt jõudsid sõidukid pööramise koha peal. Sündmuskoha fotodelt nähtuvalt, mis ühtivad teatel liiklusõnnetusest hageja poolt tehtud liiklusõnnetuse toimumiskoha skeemiga, nähtub, et Peugeot 308 juht alustas möödasõitu lubatud kohas, suundudes vastassuuna vööndisse katkendjoone poolt. Majandus- ja kommunikatsiooni ministri määruse nr 12 22.02.2011 kehtestatud „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (edaspidi määrus) § 25 lg 5 p 3 tohib märgist 914 ületada üksnes katkendjoone poolt. Hageja on aga manöövrit alustanud üle teekattemärgise nr 911, mis ei ole lubatud määruse § 25 lg 1 p 1 kohaselt. Liiklusõnnetuse järgselt asetses hageja sõiduk, olles osa vasakpöörde trajektoorist juba läbinud, pidevjoone peal. Kuna pidevjoon liiklusõnnetuse toimumise kohas on nii lühike, siis ei olnud Peugeot 308 juhil tehniliselt võimalik alustada möödasõitu ühekordse pidevjoone mõjupiirkonnas, kui eeldada, et tema ees liikus hageja sõiduk, mistõttu ei saanud Peugeot 308 juht rikkuda

§ 51lg 3 p 2 ja § 52 lg 1 p 1.

Liiklusseadus (

) § 14 lg 2 alusel iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

§ 17

lg 5 p 3 sätestab, et mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.

§ 33

lg 2 p 8 järgi juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.

§ 39

lg 1 kohaselt juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu.

§ 39

lg 5 sätestab, et hoiatusmärguande andmine ei anna juhile eesõigust.

§ 51lg 1 järgi eesliikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult.

Kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav, tuleb sellest mööda sõita paremalt. Hinnates selgitusi, fotosid ja hageja poolt joonistatud skeemi on kohus seisukohal, et hageja tegevuses esines liiklusõnnetuse toimumise ajal

§ 33

lg 2 p 8 ja

§ 17

lg 5 p 3 nõuete rikkumine, mis on põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse tekkimisega. Fotodelt nähtuvalt ja 6 2-11-60772 selgitustest tulenevalt asus Peugeot 308 juht tegema möödasõitu hageja sõiduautost metsa vahel katkendlikult joonelt, hageja tegi vasakpöörde peale metsa ning pani suunatule väidetavalt sisse vahetult enne pööret. Uurides skeemi, fotosid ja hinnates sõidukite vigastusi leiab kohus, et Peugeot 308 juht alustas möödasõitu enne, kui hageja lülitas sisse suunatule, mis annab aluse eelduseks, et Peugeot 308 juhil puudus võimalus näha suunatuld, kuna hageja vasakpöörde tegemisel asus juba paralleelselt sõiduautoga Peugeot

1. Eeltoodule annab kinnitust ka sõidukite vigastused, sest hageja on oma sõiduki vasakpoolse esiosaga tekitanud vigastusi Peugeot 308 parempoolse ukse esiosale. Seega Peugeot 308 oli esiosa võrra möödunud kokkupõrke hetkeks hageja sõidukist. Seega hageja asus sooritama vasakpööret hetkel mil Peugeot 308 oli sooritamas möödasõitu. See, et hageja lülitas suunatule sisse vahetult enne pööret ei tähenda, et hagejal oli eesõigus. Kohus leiab, et hageja ei veendunud enne vasakpöörde tegemist piisavalt selle ohutuses, mistõttu on liiklusõnnetuse põhjustanud hageja, rikkudes liiklusseadust. Hageja oleks pidanud lisaks vaatamisele küljepeeglisse, vaatama välja ka vasakust aknast ja tahavaatepeeglist, et veenduda manöövri ohutuses. Peugeot 308 juhi suhtes õiguslikke etteheiteid liiklusõnnetuse situatsioonis ei ole võimalik tuvastada. Hinnates liiklusõnnetuse tegelikke asjaolusid on olnud Peugeot 308 juhi süü omaksvõtt ebamõistlik. Kohus leiab, et eeltooduga on tuvastatud hageja süüline vastutus liiklusõnnetuse toimumisel, mistõttu ei rakendu mõlema juhi suhtes riskivastutuse sätted.
2. VÕS § 139 lg 1 alusel, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kuna hageja vastutab 100%-liselt liiklusõnnetuse tekitamise eest, siis oli kostjal õigus kahjuhüvitist vähendada 100% ulatuses, mistõttu tuleb esitatud hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud
3. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik 7