) alusel hüvitise maksmiseks tööandja maksejõuetuse korral avaldusele lisatud nimekirjas märgitud töötajatele, sh K. J-le. Eesti Töötukassa jättis 09.12.2011 otsuse nr 311000557 p-ga 2.1
J-le tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata põhjendusega, et haldusmenetluse käigus pole esitatud usaldusväärseid dokumente K. J. töösuhte kohta Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel). Isegi kui esitatud dokumentide põhjal oleks olnud võimalik tuvastada K. J. töösuhte olemasolu Salzburg Invest OÜ-ga (likvideerimisel), on töötukassal õigus
3-11-3057 K. J. esitas 30.12.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 09.12.2011 otsuse nr 311000557 tühistamiseks teda puudutavas osas ja töötukassa kohustamiseks vaadata taotlus tööandja maksejõuetuse hüvitise määramiseks uuesti läbi. Ekslik on töötukassa järeldus, et Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) ja K. J. vahel puudus töölepinguline suhe. Töölepingu kehtivust ei mõjuta haigekassale korrektsete andmete esitamata jätmine, ravikindlustuse olemasolu või selle puudumine ega asjaolud, kas tööandja on maksnud seaduses ettenähtud makse, milline oli töötasu suurus (mis allub lepinguvabaduse põhimõttele) või kas töötaja on kasutanud talle seadusega ettenähtud puhkust. Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) oli reaalselt tegutsev mitme töötajaga ettevõte, kuid ettevõtlus ja majandustegevus olid äriühingu pankrotieelsel perioodil häiritud, mistõttu on mõistetav, et äriühingul esines likviidsusprobleeme, sh raskusi töötajatele töötasu maksmisega. Tähelepanuta ei saa jätta 01.07.2009 jõustunud töölepinguseaduse (TLS) §-i 35, mille järgi tuleb töötajale maksta keskmist palka ka aja eest, kui töötaja on nõus tööd tegema ja ei saa seda teha tööandjast olenevatel põhjustel. Töötukassa seisukohad on vastuolulised. Leides et Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) ja kaebaja vahel ei olnud töölepingulist suhet, on samas asutud seisukohale, et ei saa pidada tõenäoliseks kaebaja täistööajaga samaaegset töötamist Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel). Kui töötukassa on möönnud Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) ja kaebaja vahel töölepingulise suhte olemasolu (seades kahtluse alla üksnes täistööajaga töötamise usaldusväärsuse), tulnuks töötukassal uurimisprintsiipi rakendades välja selgitada, millises ulatuses tuleb lugeda K. J. töötamine Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel) usaldusväärseks (tõenäoliseks), ja määrata kaalutletud ja motiveeritud otsusega hüvitis osaliselt. Kui töötukassa peab töötamist pankrotistunud äriühingus tõenäoliseks kasvõi ühe päeva või ühe tunni ulatuses, on isikul tööandja maksejõuetuse korral subjektiivne õigus vähemalt osale halduri taotletavast hüvitisest. Otsuse tegemisel pole töötukassa rakendanud nõutaval määral uurimispõhimõtet ning on eiranud põhiseaduse §-e 11, 14 ja 32. Järgitud ei ole ka PS §-dest 11 ja 12 tulenevaid proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata. Vaidlusaluses otsuses on põhjalikult selgitatud, miks jäeti kaebajale maksejõuetuse hüvitis määramata. Selleks olid eelkõige vastustajale esitatud andmete ebausaldusväärsus ja vastuolulisus. Vastustaja on rakendanud uurimisprintsiipi maksimaalsel määral ja kogunud tõendeid/selgitusi nii palju kui võimalik. Esitatud dokumentidest ja selgitustest ei selgu üheselt, kui üldse, siis millises ulatuses kaebaja tegelikkuses väidetavaid tööülesandeid osaühingus täitis. Selgitades töötukassa õigust määrata hüvitis osaliselt, võetakse kaebuses sellega kaudselt omaks, et tegelikkuses ei pruukinud kaebaja tegelik töötamine olla selles mahus, nagu taotluses märgitud. Olukorras, kus isik töötas väidetavalt samal ajal täistöökohaga kahe töölepingu alusel, ei saa vastustaja määrata üheselt kindlaks, millisel määral isik ühte või teist töölepingut täitis.
mõte ei ole kindlasti mitte selles, et töötukassa määraks hüvitise oletuslikult, määratav summa peab olema põhjendatud ja vastama tegelikkusele ning vastavate täpsete andmete esitamise kohustus on tööandjal. Käesoleval juhul seda kohustust täidetud pole ning vastustajal puudub igasugune võimalus kaebajale tööandja maksejõuetuse hüvitist kasvõi osaliselt määrata. Kui kohus teistmoodi arvab, siis edaspidiste vaidluste vältimiseks palub vastustaja kohtul määrata kaebajale hüvitis ulatuses, mida kohus põhjendatuks peab. Kaebuse viide tööseisaku ajal tasustamist reguleerivale TLS §-le 35 on arusaamatu olukorras, kus väidetakse töölepingust tulenevate kohustuste täies mahus täitmist. Ka nimetatu näitab kaebaja argumentide vastuolulisust. Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) ja kaebaja poolt esitatud dokumendid viitavad sellele, et vormistatud töölepingu näol võib tegemist olla näiliku tehinguga, millega püüti jätta mulje töösuhte olemasolust, kuid töösuhtele omaseid õiguslikke tagajärgi (töötasu maksmine, 2
lg-st 1 tulenevalt on töötukassa pankrotihalduri avalduse saamisel kohustatud kontrollima taotluse põhjendatust. Lisaks tööandja maksejõuetusele tuleb kontrollida, kas nõue tuleneb töölepingulisest suhtest ja kas taotletav summa on põhjendatud. Nõude põhjendatust kontrollitakse eelkõige sotsiaalministri 07.12.2006 määruses nr 66 loetletud dokumentide alusel.
lg 3 järgi kohaldatakse selles seaduses sätestatud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades
erisusi. Üheks erisuseks tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise avalduse menetluses on see, et avaldusele lisatavad dokumendid peavad üldjuhul võimaldama töötukassal vajaliku otsuse tegemist ning tuleb eeldada, et töötukassale esitatakse avalduse lahendamiseks piisavad usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad andmed. See ei tähenda siiski, et uurimisprintsiipi ei pea kohaldama. Töötukassa peab taotluse õigeks lahendamiseks selgitama välja kõik asjas tähendust omavad asjaolud ega saa piirduda üksnes pankrotihalduri esitatuga, kui see on ebapiisav. Tööandja maksejõuetuse hüvitise määramine ei ole kaalutlusotsus ning see, et juhtumi asjaolud võivad vajada põhjalikku uurimist ja hindamist, ei tähenda, et töötukassa teeb hüvitise määramise otsuse kaalutlusõiguse alusel. Kaebuses sisalduvad vastupidisest eeldusest lähtuvad väited on ekslikud. Asjas puudub vaidlus tööandja maksejõuetuse tõendatuse üle. Kaebaja suhtes on taotlus jäetud rahuldamata nõude põhjendamatuse tõttu esmalt seepärast, et esitatud dokumentide põhjal pole võimalik tuvastada kaebajal töösuhte olemasolu Salzburg Invest OÜ-ga (likvideerimisel). Puudub alus väita, et olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamisel ja tõendite kogumisel on töötukassa rikkunud uurimispõhimõtet. Kaebaja ei ole viidanud konkreetselt ühelegi kogumata jäänud tõendile. Vaidlusalusest otsusest ja kohtuasja materjalidest nähtub, et töötukassa on kogunud mh tõendeid kaebaja väidetava töötamise kohta Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel) ja on tuvastanud, et kaebaja töötas samal ajal täistöökohaga Ida-Tallinna Keskhaiglas. Tööaja arvestuse tabelitest nähtuvalt kattuvad kaebaja töötunnid kahe tööandja juures 9 päeval, mistõttu on vastustaja põhjendatult seadnud osaühingu esitatud tööaja arvestuse tabelite usaldusväärsuse kahtluse alla. Muudetud tööaja arvestuse tabeleid pole töötukassale esitatud. K. J. väidetava töötamise kohta Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel) pole haigekassale andmeid esitatud ning selle selgituseks toodud põhjendus – raamatupidaja lapsehoolduspuhkusele minek – ei ole õige, sest tuvastatud on, et osaühingus raamatupidaja ülesandeid täitnud K. P. ei olnud haiguslehel ega puhkusel. Eeltoodu alusel on vastustaja põhjendatult seadnud kahtluse alla Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) selgituste ja esitatud dokumentide usaldusväärsuse. Töötukassa on oma järeldused rajanud ka haldusmenetluses tuvastatud asjaoludele, et Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) on juhatuse liikme ja tegevjuhi A. J. lähikondsetega sõlminud töölepingud, kus kokkulepitud töötasu on teiste töötajate ja samas tegevusvaldkonnas keskmiselt makstavaga võrreldes oluliselt suurem ning kõigi lähikondsete töötasuks on 766,94 eurot (12 000 krooni), olenemata ametikoha tööülesannetest ja vastutusest, kusjuures töötasu ei ole konkreetselt kaebajale kordagi välja makstud. Seetõttu on 3
lg-ga 12 ei tähenda, et töötukassal puudus varem õiguslik alus keelduda hüvitise maksmisest, kui nõue on põhjendamatu. Ekslik on kaebaja seisukoht, et kui on tõenäoline, et isik võis mingi aja (nt üks tund või üks päev) pankrotistunud ettevõttes töötada, siis tööandja maksejõuetuse korral on isikul subjektiivne õigus hüvitisele vähemalt osaliselt. Töötukassal on kohustus kontrollida nõude põhjendatust esitatud dokumentidest ja õigusaktidest lähtuvalt ning ta peab vajadusel rakendama uurimispõhimõtet, kuid töötukassa ei saa lahendada tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise taotlusi oletuste põhjal, vaid määratav summa peab olema põhjendatud ja vastama tegelikkusele. Töötukassa ei tee taotluste lahendamisel tõenäosuslikke otsustusi ja väide ebavõrdsest kohtlemisest ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisest on alusetu. Võrdset kohtlemist ei saa nõuda ka ebaõigele halduspraktikale tuginedes. Vaidlusalune haldusakt on piisavalt põhjendatud ega sisalda vastuolusid. Töötukassa otsusega ei ole rikutud omandipõhiõigust. PS § 32 kaitseb olemasolevat vara ega laiene lootusele või võimalusele vara saada (vt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu 10.07.2002 otsus asjas Gratzinger ja Gratzingerova vs Tšehhi Vabariik). Kuna vaidlusalune otsus on K. J. puudutavas osas õiguspärane, ei kuulu rahuldamisele ka kohustamisnõue. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS K. J. palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Vaidluse keskseks õiguslikuks küsimuseks on see, kas tööandja maksejõuetuse hüvitise määramine (
Halduskohus on vastanud sellele eitavalt, millega apellant ei nõustu. Seaduse mõtte ja eesmärgiga ei ole vastuolus
lg 1 alusel määratava hüvitise vähendamine ehk pankrotihalduri taotluse (avalduse) rahuldamine üksnes osaliselt. Sellist seisukohta on põhimõtteliselt tunnustanud ka kohtupraktika (vt Tallinna Halduskohtu 19.09.2011 otsus nr 3-11-1627). Taotluse osalist rahuldamist ei välista ka 01.05.2011 jõustunud
lg 12, mille järgi töötukassal on õigus keelduda hüvitise maksmisest või vähendada seda, kui töötaja nõue põhineb lepingul, milles pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise täies ulatuses või osaliselt
alusel. Isikul on tööandja maksejõuetuse korral subjektiivne õigus hüvitisele vähemalt selles osas, mille ulatuses on pankrotihalduri avaldus töötukassa hinnangul usaldusväärne ja põhjendatud (st taotluse osaline ebausaldusväärsus ja tõendamatus ei tähenda automaatselt kogu taotluse põhjendamatust), seda isegi siis, kui töötukassa peab tõenäoliseks, et töötaja võis pankrotistunud äriühingus töötada kas või ühe päeva või isegi ühe tunni. Vaidlustatud haldusaktist saab järeldada, et töötukassa üheks peamiseks kaalutluseks apellandile tööandja maksejõuetuse hüvitise mittemääramisel oli see, et vastustaja ei pidanud tõenäoliseks (usaldusväärseks), et kaebaja töötas osaühingus täistööajaga ehk halduri poolt töötukassale esitatud taotlusele lisatud tööajatabelites märgitud ulatuses. Puudub mõistlik põhjendus, mis lubaks jätta isik ilma seaduses ettenähtud hüvitisest ainuüksi seetõttu, et hüvitise väljamaksmiseks esitatud taotlus ei ole avaliku võimu kandja hinnangul osaliselt põhjendatud. Ka ei saa isikut jätta ilma seaduses ettenähtud hüvitisest tõenäosusliku otsustuse abil, ilma et talle määrataks hüvitist osas, milles see on samavõrra tõenäoliselt siiski põhjendatud. 4
lg 1 alusel töötukassa poolt tehtav otsus tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise määramise või määramata jätmise kohta ei ole kaalutlusotsus. Apellant on kaalutlusõiguse olemust mõistnud ekslikult, pidades kaalutlusotsuseks töötukassa õigust rahuldada taotlus osaliselt, kui tuvastatud asjaolude põhjal on taotletava hüvitise summa põhjendatud üksnes teatavas osas. Kaalutlusõigus on haldusorganile õigusaktidega antud õigus otsustada meetme võtmise või selle võtmata jätmise otstarbekuse üle (otsustusdiskretsioon) või haldusorgani õigus valida mitme erineva õiguspärase lahenduse vahel (valikudiskretsioon).
ei anna töötukassale võimalust jätta isikule hüvitis määramata, kui seaduses sätestatud hüvitise määramise aluste esinemine on tõendatud, samuti puudub töötukassal kaalumisruum määratava hüvitise suuruse üle otsustamisel, sest hüvitis tuleb määrata seaduses sätestatud ulatuses (
). Töötukassal oli ja on seadusest tulenev õigus rahuldada taotlus ka osaliselt (millele viitab otseselt 01.05.2011 jõustunud
lg 12), kuid määratava hüvitise suuruse taotletava summaga võrreldes vähendamise aluseks saab olla mitte töötukassa enda kaalutlus, vaid taotluse läbivaatamise käigus tuvastatud asjaolud. Ulatuses, milles taotluses märgitud summa on usaldusväärselt põhjendatud, ei saa töötukassa jätta hüvitist määramata. Kaebaja on sisuliselt heitnud töötukassale ette seda, et olukorras, kus töötukassa pidas tema töötamise tõendamiseks esitatud dokumente ebausaldusväärseteks, ei ole haldusorgan ka ise konkreetselt välja selgitanud, kas ja millises ulatuses võis kaebaja Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel) siiski töötada, ning seetõttu on taotlus jäetud apellandi osas õigusvastaselt tervikuna rahuldamata. Seega on vaidlus esmajoones selle üle, kas töötukassa on haldusakti 6
lg-test 1 ja 2 tulenev küllaltki lühike menetlustähtaeg (kehtiva regulatsiooni kohaselt 30+14 päeva, enne 01.05.2011 oli see 10+14 päeva). Samuti on oluline, et käesolev vaidlus on tõusetunud soodustava haldusakti andmiseks esitatud taotluse lahendamise käigus tehtud otsustuse pinnalt, mitte töötukassa poolt omal initsiatiivil adressaati koormava haldusakti andmisest. Seetõttu on halduskohus õigesti märkinud, et tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise avaldusele lisatavad dokumendid peaksid olema üldjuhul piisavad, et töötukassa saaks nende alusel kontrollida taotletava summa põhjendatust ja teha
lg-s 1 sätestatud sisulise otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta. Samuti nähtub kohtuasja materjalidest, et töötukassa ei ole piirdunud vaid halduri esitatud taotluse ja sellele lisatud dokumentide hindamisega, vaid on kogunud ka ise täiendavaid tõendeid, pöördudes mh ka kaebaja enda poole. Vaidlusalusest haldusaktist ja vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud seisukohtadest järeldub, et haldusmenetluses kogutud dokumentide ja seletuste põhjal ei pidanud töötukassa kaebaja töötamist Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel) üldse tõenäoliseks, mitte ei ole seadnud kahtluse alla pelgalt töötamist täistööajaga, nagu näib kaebaja ekslik arvamus olevat. Vaidlusalusest otsusest ei saa kuidagi järeldada, et töötukassa pidas kaebaja töötamist Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel) tõendatuks kas või osaliselt. Kuna haldusmenetluse käigus esitatud ja kogutud materjalide põhjal ei olnud K. J. töötamine Salzburg Invest OÜ-ga (likvideerimisel) 01.05.2010 sõlmitud töölepingu järgi üldse tõendatud, puudus haldusorganil alus halduri taotlust rahuldada ka selles märgitust väiksemas ulatuses. Halduskohus on põhjendatult märkinud, et taotluse osaline rahuldamine eeldab ka huvitatud isiku poolt asjakohaste täpsustuste ja tõendite esitamist. Käesoleval juhul on kaebaja piirdunud üksnes formaalsete või üldise sisuga dokumentide esitamisega, mille ebapiisavus töösuhte tegeliku olemasolu tõendamiseks on talle haldusmenetluse käigus üheselt arusaadavalt teatavaks tehtud, sest 31.10.2011 saatis töötukassa kaebajale tutvumiseks haldusakti projekti, millele kaebaja 10.11.2011 ka oma vastuväite esitas. Sellises olukorras pidi olema kaebajale üheselt selge, et kui ta soovib hüvitise määramist vähemalt osaliselt, siis tuleb tal esitada töötukassale täiendavaid andmeid ja dokumente, mis töölepingus märgitud tööülesannete tegelikku täitmist tõendavad. Töötukassa uurimiskohustus ei ulatu kaugemale sellest, et ta teeb asjakohased järelepärimised teistele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustele (käesoleval juhul pöörduti maksuameti, haigekassa ja Ida-Tallinna Keskhaigla poole) ja isikutele, kellelt saab mõistlikult eeldada asja lahendamiseks oluliste andmete valdamist, samuti selgitab taotlejale või huvitatud isikule (töötajale), milliseid asjaolusid on tarvis taotluse lahendamiseks täiendavalt tõendada ja teeb ettepaneku vastavad tõendid esitada. Kaebaja väited omandipõhiõiguse rikkumisest ei ole põhjendatud. Töötajal ei teki pelgalt halduri poolt taotluse esitamisest veel õiguspärast ootust, et taotlus vähemalt osaliselt rahuldatakse. Halduskohus ei ole olnud asja lahendamisel erapoolik ja kohus on võtnud arvesse kõiki asja lahendamisel tähtsust omavaid norme. Alates 01.05.2011 kehtiv
lg 12 näeb ette üksikasjalikumad alused, mis annavad töötukassale õiguse käesoleva vaidlusega võrreldes küllalt sarnastel põhjustel (töölepingute sõlmimine lähikondsetega sisuliselt äriühingu 7
lg 1 alusel jätta hüvitis täielikult või osaliselt määramata, kui ta tuvastab, et taotletav summa ei ole põhjendatud (sh põhjusel, et puudub tegelik töösuhe). Käesoleval juhul on töötukassa 09.12.2011 otsuses põhjalikult hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid ja tuginenud kaebaja osas eitava otsuse tegemisel esmajoones
Kohtuasja materjalide juurde võetud materjalidest nähtub, et K. J. on 01.05.2010 töölepingu nr 19 kohaselt asunud Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel) tööle administraatori ametikohale määramata ajaks täistööajaga (40 tundi nädalas) igakuise töötasuga 12 000 kr; töö tegemise asukoht hotell Salzburg (Pärnu mnt 555, Tallinn). Tööleping on lõpetatud seoses koondamisega 30.09.
§-s 20 sätestatud hüvitise eesmärk on küll kaitsta töötajaid tööandja maksejõuetuse korral (st kui tööandja ei suuda töötajatele kokkulepitud töötasu välja maksta), kuid seaduse eesmärk ei ole hüvitise maksmine olukorras, kus väidetavat töösuhet tegelikkuses ei eksisteerinud, sest sellisel juhul töötaja
-s ettenähtud kaitset ei vaja. Halduskohus ei ole otsuse tegemisel ignoreerinud ka asjassepuutuvaid eraõiguse põhimõtteid ja norme. Kaebaja etteheited lähtuvad ekslikust arusaamast, et kuna vastustaja ega halduskohus ei ole tuvastanud, et K. J. Salzburg Invest OÜ-le (likvideerimisel) tööd ei teinud (st pole tuvastatud selliseid asjaolusid, mis saaksid tõsikindlalt välistada vaidlusaluses töölepingus kokkulepitu täitmise K. J. poolt), siis tuleb tema poolt töö tegemist ja järelikult ka töösuhte olemasolu eeldada, mistõttu ei saa esitatud lepingut pidada näilikuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus kaebaja on kogu haldus- ja kohtumenetluse käigus väitnud, et ta tegi töölepingus kokkulepitud tööd, tuleb esmajoones temal endal esitada tõendid, mis seda faktiväidet kinnitaksid. Põhjendamatu oleks nõuda, et töötukassa peaks hüvitise määramiseks esitatud avalduse tervikuna rahuldamata jätmiseks tõendama ära negatiivse asjaolu esinemise ehk isiku mittetöötamise fakti (vt Riigikohtu 29.05.2012 otsus nr 3-2-1-64-12, p 16; 21.12.2007 otsus nr 3-2-1-123-07, p 15). Eeltoodu ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb K. J. apellatsioonkaebus rahuldamata, apelleeritud kohtuotsus muutmata ning kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust ega kulu kandmist tõendavaid dokumente esitanud ning seega jäävad Eesti Töötukassa menetluskulud samuti tema enda kanda. Silvia Truman Kaire Pikamäe Oliver Kask 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.