) § 108 lg 2 sätestab, et vandeadvokaat, kes soovib jätkata tegevust pankrotihaldurina, peab esitama Justiitsministeeriumile avalduse koja liikmeks astumiseks kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates (enne 01.03.2010).
lg 2 teise lause kohaselt, kui pankrotihaldur ei esita tähtaegselt avaldust koja liikmeks astumiseks, võtab justiitsminister isikult pankrotihaldurina tegutsemise õiguse.
lg 1 kohaselt võib vandeadvokaat, kes ei soovi koja liikmeks astuda, menetleda erandina lõpuni pankrotiasjad, milles ta on juba enne seaduse jõustumist (01.01.2010) halduriks nimetatud.
lg 2 kohustab isikut, kes on pankrotimenetluses nimetatud pankrotihalduriks või ajutiseks halduriks pärast 01.01.2010 ning kes ei esita enne 01.03.2010 koja liikmeks astumise avaldust, sellest kohtule teatama ning kohus vabastab seepeale pankrotihalduri PankrS §-s 68 sätestatud korras. Kaebaja ettenähtud tähtajal avaldust Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmeks astumiseks ei esitanud ning justiitsministri 26.05.2010 käskkirja nr 137-k p-ga 1 võeti teiste hulgas kaebajalt
Käskkirja p 2 kohaselt võivad p-s 1 nimetatud isikud
alusel menetleda lõpuni pankrotiasjad, milles nad on halduriks nimetatud enne 01.01.
Kaebajal on õiguspärane ootus, et rakendatav seadus jääb kehtima; 3) vandeadvokaatidel puudub vajadus astuda veel ühe kutseühenduse liikmeks, kuna nende üle juba teostavad kontrolli advokatuuri juhatus ja justiitsminister. Samuti korraldab täiendõpet advokatuur. Kohustus astuda koja liikmeks piirab kaebaja kutsega seonduvat tegevust ning toob kaasa põhjendamatud varalised kohustused kas või liikmemaksu näol. 3. Justiitsminister palus jätta kaebuse rahuldamata, tuues esile järgmist: 1) käskkirja andmisel on lähtutud kehtivast õigusest. Seadusandja on kirjutanud ette selge käitumisreegli juhuks, kui isikud, kes soovivad tegutsed pankrotihaldurina, ei esita seaduses toodud tähtajaks Justiitsministeeriumile avaldust koja liikmeks astumiseks. Järelikult on käskkiri õiguspärane; 2) kaebaja tegevust tagasiulatuvalt ei piirata.
S § 41 lg 1 p-st 7 tulenev pädevus tegutseda pankrotihaldurina ei tähenda, et kaebajal oleks kohustus selles valdkonnas praktiseerida. Vandeadvokaadi kutse tähendab siiski eelkõige tegutsemist õigusteenust osutava advokaadina. Vandeadvokaatidele pankrotihalduri ülesannete täitmise lubamine ilma erialase kutseeksami sooritamiseta näitab seadusandja usaldust nende vastu. Täiendava nõude, so koja liikmeks astumine, seadmine ei tähenda, et seadusandja ei pea vandeadvokaatide kvalifikatsiooni piisavaks; 2
-ga. Muudatuse põhjuseks oli asjaolu, et pankrotihalduri elukutse oli välja kujunemata. Pankrotihaldurite registrisse oli kantud 84 isikut ning lisaks võis haldurina tegutseda ca 500 advokaati, kellest vaid üksikud olid oma halduritegevuse kindlustanud. Tegutsenud Pankrotihaldurite Koda oli mittetulundusühing ning sellega liitumine oli vabatahtlik, mistõttu kuulus sinna 37 registrisse kantud haldurit ning 5 advokaati. Koda alustas reaalset tegevust 19.04.2011 ning on tänaseks päevaks saavutanud paljud seatud eesmärgid; 2) pankrotihaldureid ei saa eristada selle alusel, kas tegemist on advokaadiga või eksami sooritanud pankrotihalduriga.
Pankrotihalduri tegevus on olemuslikult erinev advokaadi õigusteenuse osutamisest. Seega ei ole probleem, et seadusandja otsustas asuda pankrotihalduri tegevust reguleerima läbi avalik-õiguslikus vormis kutsekogu loomise eraldi kutsetegevusena; 2) kaevatav käskkiri on antud
S § 41 lg 1 p 7 ning PankrS § 56 lg 1 p 2 ja § 57 lg 3, mille kohaselt võib halduriks olla üksnes kutsekogu liikmeks olev vandeadvokaat. Kaevatav käskkiri ei puuduta enam kaebaja subjektiivseid õigusi, sest kaebaja on peale selle andmist astunud koja liikmeks, ning ka juhul, kui kaebaja ei oleks koja liikmeks astunud, oleks kaebajal sõltumata käskkirja andmisest võimatu pankrotihaldurina tegutseda; 3) käskkiri on õigesti antud
Kaebaja on taotlenud põhiseaduslikkuse järelevalvet normide osas, mis ei ole kaevatava käskkirja õiguslikeks alusteks. Kuna käskkiri kaebaja subjektiivseid õigusi enam ei riku, siis ei saa seda tühistada ning
Juhul, kui vaadata kaebus läbi tuvastamiskaebusena, ei saaks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse osas asjakohasteks olla kaebaja poolt lisaks
S § 41 lg 1 p 7 ning PankrS § 56 lg 1 p 2 ja § 57 lg 3 ei olnud käskkirja andmise aluseks. Nimetatud sätete põhiseaduslikkuse kontrolliks saab kaebaja pöörduda õiguskantsleri poole; 4) kaebaja saab vaidlustada enda pankrotihalduri ülesannetest vabastamist
lg-st 2 tulenevalt, kui ta astub kojast välja ja kohus vabastab ta määrusega asjades, kus ta on kohtu poolt pankrotihalduriks määratud; 5) kuna käskkiri kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku, ei ole kohtul alust analüüsida selle õiguspärasust. 3
§-st 108 ja AdvS § 41 lg 1 p-st 7 tulenev nõue kohustada justiitsministrit võtma advokaatidelt vaid koja liikmeks mitteastumise tõttu ära pankrotihaldurina tegutsemise õigus, on ebaproportsionaalne ja ebamõistlik. Advokaadid saavad pankrotihaldurina tegutsemise kutse advokaadieksami sooritamisega. Nii advokatuur kui koda on avalikõiguslikud kutseühendused ning koja liikmeks astumise kohustus on ainult liikmemaksu kogumise eesmärgil. Saneerimisseaduse § 15 lg 3 kohaselt võib vandeadvokaat nõustajana tegutseda, kuid pankrotihaldurina tegutsemiseks peab astuma koja liikmeks; 4)
§-s 112 kehtestatud liikmemaksu miinimummäär on kaebaja osas põhiseadusevastane; 5) asjassepuutuvad on õigusnormid, millised antud juhul ei võimalda vabalt valida kutset ja tegutseda valitud kutsealal; 6) halduskohus ei olnud asja lahendamisel erapooletu ega sõltumatu. Vaidluse lahendamisega viivitati, menetlusse kaasati koda, kuid jäeti kaasamata advokatuur. 7. Justiitsminister palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. Täiendavalt selgitab ta järgmist: 1) kohus on otsuses andnud hinnangu asjakohaste õigusnormide võimalikule põhiseadusvastasusele, kuid on seejuures asunud põhjendatult seisukohale, et kuna käskkiri ei riku enam kaebaja subjektiivseid õigusi, siis ei oma
lg 2 põhiseaduspärasuse küsimus enam tähtsust; 2) kummastav on kaebaja seisukoht, et ta ei astunud koja liikmeks vabatahtlikult; 3) viide saneerimisseadusele ei ole asjakohane. Saneerimismenetlus on uudne nähtus ning asjaolu, et saneerimisnõustajatena tegutsevatele isikutele ei ole ette nähtud esindusorganit, ei tähenda, et see tulevikus päevakorda tõusta ei või.
lg 2 esimese lause ja
lg 2 koosmõjust ning justiitsministril puudus vajadus selle õiguse kaotamist advokaatide osas eraldi vormistada.
lg 2 ls 2 sai asjakohane olla juhtudel, kus pankrotihaldurina tegutsemise õigus tulenes haldusaktist, mitte aga vahetult seadusest. Seega ei mõjuta vaidlustatud käskkirja kehtivus või kehtetus mingil viisil kaebaja õigust pankrotihaldurina tegutseda. 10. Ka juhul, kui lähtuda sellest, et käskkirja vormistamine ka advokaatide suhtes oli vajalik, on käskkiri antud kooskõlas
lg-ga 2 ning seetõttu õiguspärane.
S § 41 lg p 7 ja PankrS § 57 lg 3 eesmärkide saavutamiseks, peab ringkonnakohus võimalikuks nn alusnormide põhiseaduspärasust kontrollida.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.