Märgitud sätte kohaselt peab liisinguandja andma liisingeseme liisinguvõtja kasutusse ja liisingvõtja peab maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kuna pooltel puudus vaidlus debitoorse võla, jääkmaksumuse, samuti selle üle, et hageja on nõudnud kohustuse täitmist, siis ei pea kohus andma hinnangut liisinglepingu maksegraafikule, teatistele võla tasumiseks, arvetele.
lg 1 alusel tuleb kohustust täita vastavalt lepingule, seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline täitamata jätmine, täies ulatuses täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlasusaldaja nõuda
lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.
lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg 1 sätestab, et soodustatud isik on isik, kellel on õigus kindlustusjuhtumi toimumise korral saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Kohtule esitatud 15.11.2007 sõlmitud kindlustuskokkuleppe (lk 21) kohaselt oli soodustatud isikuks liisingandja ehk AS Swedbank Liising (endine ärinimi AS Hansa Liising Eesti). Sama nähtub ka liisinglepingu p 11.5 (lk 11) ja liisinglepingu tingimuste p 6.2 (lk 16). Seega oli antud juhul liisingeseme varguse korral ehk kindlustusjuhtumi toimumise korra AS-l Swedbank Liising õigus saada kindlustusandjalt vastavalt 15.11.2007 sõlmitud kindlustuskokkuleppele ning liisinglepingule kindlustushüvitist. Kuna kindlustushüvitis ongi makstud hagejale ehk soodustatud isikule ehk liisinguandjale, siis on kindlustusandja täitnud oma kohustuse kindlustuskokkulepe järgi kohasele isikule
Seega ei ole õige kostja väide, et kindlustushüvitus tulnuks maksta liisingvõtjale või kostjale, kuna see ei tulene ei kindlustuskokkuleppest ega liisinglepingust. Kostja väitis, et sõidukile oli paigaldatud lisaimmobilaiser. Kindlustuskokkuleppe turvaseadmete nõuete (lk 22) järgi pidi sõidukil BMW X 5, mille reg. aasta on hilisem kui 2000, olema lisaimmobilaiser. Esitatud aktis 15.07.2007 (lk 105), so aeg, mil sõlmiti kindlustuskokkuleppe, nähtub, et kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud vaidlusalusel liisinguesemel II immobilaiserit. Kostja poolt kohtule esitatud maksekviitungist (lk 123) nähtuvalt on sõiduki jaoks ostetud 05.12.2007 immobilaiser. Hageja e-kirjast (lk 129) sõiduki edaspidise müüjaga, nähtub, et teadaolevalt ei olnud vaidlusalusel sõidukil, mis oli hageja väidetel pärast vargust ja hüvitusotsuse tegemist leitud ja kindlustusandja poolt ära müüdud, II immobilaiserit. Lisaks nähtub sellest e-kirjast viide 2007a. aktile. Hinnates kostja esitatud kviitungit 05.12.2007, leiab kohus, et selles olev viide on otseselt seostatav vaidlusaluse autoga (BMW 052 AYE) ning liisingvõtjaga K ja KO. Kuna see ost on tehtud pärast sõiduki ülevaatamist ja kindlustuskokkuleppe sõlmimist, siis leiab kohus, et kostja on tõendanud, et vaidlusalusel sõidukil oli kindlustuskokkuleppe kohaselt II immobilaiser. Kuna ülevaatuse akti kohaselt oli juba olemas tehase immobilaiser ja kostja tõendas II immobilaiseri olemasolu, siis on tõendatud kostja väide, et liisingesemel oli 2 immobilaiserit. Hageja esitatud e-kirjade sisud II immobiliaseri puudumisest on oletuslikud, sest mitte ühtegi tõendit ei ole selle kohta, mis kirjeldaks autot hetkel kui ta üles leiti. Kindlustusandja hüvitisotsus kui järeldusotsus sellist sõiduki seisundit kui faktilist asjaolu ei tõenda. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et 5
Samas sätestab
lg 2, et käendaja ei või esitada vastuväidet, mida põhivõlgnik võib käendusega tagatud nõudele esitada, kui käenduslepingu eesmärk seisneb võlausaldajale tagatise andmises ka põhivõlgniku poolt vastuväite esitamise puhuks. Käenduslepingu p 2 järgi vastutab käendaja ostja kohustute täitmise eest kas siis, kui ostja esitab liisingfirma nõudele vastuväite, sh kohustuste lõppemise või vähenemise vastuväite jne. Seega ei saa kostja käenduslepingu p 2 alusel tugineda sellele, et kindlustuslepingu mitterikkumise tõttu ei peaks käendaja justkui maksma hagejale seda osa võlast, mille võrra maksis kindlustusandja alusetult hagejale hüvitist vähem. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda liisinglepingu p 6.7 järgi põhivõlgniku täitmata kohustust käenduslepingu p 1.2 järgi käendajalt ehk seda osa põhivõlgniku ehk liisingvõtja võlast, mida hagejale makstud kindlustushüvitis ei katnud ning kostjal on kohustus käenduslepingu järgi hüvitada võlgniku võlg hagejale. Kuna vaidlus puudus selles, et põhivõlgnik võlgnes liisingandjale liisingeseme jääkmaksumust ning debitoorset võlga kokku 192 718,91 EEK (12 316,98 €) ning kindlustusandja hüvitas 144658 EEK, siis on põhivõlgniku võlg hageja ees 3071,64 €. Kuna märgitu on seni hagejale tasumata, siis rikub kostja ehk käendaja põhivõlgniku liisinglepingu p –st 6.7 tuleneva kohustuse täitmise tagamise kohustust käenduslepingu p 1, 2 järgi
Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud ning hagejal on õigus nõuda käendajalt ehk kostjalt
lg 1, 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 361 ja § 142 lg 1, § 145 lg 1, § 149 lg 2 ja § 65 lg 1, alusel kohustuste täitmist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3071,64 €, mis ei ületa käenduslepingus käendaja vastutuse piirmäära. Vastuseks kostja märkusele 01.11.2012, milles ta mainis, et ta oleks soovinud sõidukit edasi liisida, kui see üles leiti, märgib kohus järgmist. Kindlustustingimuste p 18.5. alusel on kindlustusandjal pärast hüvitise maksmist õigus nõuda juhtumi tagajärjel kadunud või isiku õiguspärasest valdusest õigusvastaselt väljunud eseme nõudeõigus endale üleandmist. Seega 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.