3-12-1309/17

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1309 Otsuse kuupäev

1. detsember 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi Kristo Avikosoo kaebus Viru Vangla 05.04.2012 käskkirja nr 6-3/526-D tühistamiseks. Menetlusvorm Kohtuistung 15.11.2012 Menetlusosalised Kaebaja: K.A. /isikukood xxx/ Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/ Resolutsioon Jätta K.A. kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 14.01.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
3. 05.04.2012 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-3/526-D (tl 27-28), millega karistati kinnipeetav K.A.d vangistusseaduse § 67 p 1 ning Viru Vangla kodukorra punktides 8.1.3 ja 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 25.06.2012 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja K.A. kaebus (tl 1-2), kus ta palus muuhulgas, et tema distsiplinaarkorras karistamise kohta Viru Vanglas 05.04.2012 tehtud käskkiri tühistataks. Kaebaja väitis, et talle on esitatud alusetu süüdistus, tema sõnu on moonutatud ning distsiplinaarmenetlust läbi viinud isik pole olnud erapooletu ja on teinud otsuse pelgalt oletuse põhjal.
5. Viru Vangla vastuses (tl 35-36) paluti kaebust mitte rahuldada, peeti seda põhjendamatuks ja kirjeldati oma seisukohti kaebaja rikkumise ning käskkirja aluseks olevate õigusaktide sätete suhtes. Seejuures väideti, et ettekandes on kirjas konkreetsed väljendid, mida kaebaja kasutas ning need ei liigitu tavapäraseks viisakaks suhtlemisviisiks.
6. Kohtuistungil jäi K.A. kirjalikult esitatu juurde, kirjeldas oma nägemust toimunu suhtes ja suhteid konkreetse vanglaametnikuga ning väitis, et pole ettekandes sisalduvaid väljendeid kasutanud ega üleolevalt käitunud. Veel väitis ta, et distsiplinaarmenetluse algatanud inspektorkontaktisik sai menetluse kulgu endale soodsal viisil mõjutada, sest selle viis läbi ametnik, kellega ta pidevalt suhtleb. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Viru Vangla vaidlustatud 05.04.2012 käskkirjaga nr 6-3/526-D (tl 38-40) on K.A.d karistatud vangistusseaduse § 67 p 1 ning Viru vangla kodukorra punktidele 8.1.3 ja 8.2.4 tuginedes selle eest, et 05.03.2011 kella 15.30 ajal oli ta vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel ebaviisakas ja üleolev ning kasutas solvavaid väljendeid. Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra punktid 8.1.3 ja 8.2.4 kohustavad kinnipeetavat olema vangla teenistujate ja teiste isikutega viisakas ning keelavad kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid ja žargooni. Vangistusseaduse § 63 lg 1 tulenevalt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristust kohaldada selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest.
8. K.A. tegu on kvalifitseeritav vangistusseaduse § 67 lg 1 ja Viru Vangla kodukorra punktide 8.1.3 ja 8.2.4 kehtestatu rikkumisena ning tema süü selle toimepanemises on tõendatud vanglaametniku ettekandega (tl 41). Selles sisalduva tõepärasuse kahtlemiseks puudub vähimgi alus. Kaebaja ise pole küll oma seletuskirjas (tl 43), distsiplinaarmenetluse protokollile kirjutatud vastuväidetes (tl 46), vaides (tl 49) ja kaebuses (tl 1-2) ettekandes kirjeldatut omaks võtnud, kuid samas on ta nii eelnimetatud dokumentides kui kohtuistungil antud seletuses (tl 67) möönnud, et ei saanud konkreetse ametnikuga läbi, pidas temaga teise distsipliinirikkumise kohta seletuskirja kirjutamise asjaolude üle vaidlust, nimetas selle käigus ametniku käitumist haigeks ja küsis, kas ametnik on võtnud talle probleemide tekitamise kinnisideeks, tagastas toimunu kohta seletuskirja kirjutamiseks antud paberi ning võis ka ärritatud olla ja kätega vehkida. Olenemata sellest, kas kinnipeetava peab vanglaametniku mingit konkreetset tegevust või korraldust õigeks ja kas talle meeldib ametniku käitumisviis, kõnetoon või mistahes muu asjaolu, tuleb tal saadud korraldused täita ja seejuures viisakaks jääda. Vastupidine seisukoht raskendaks distsipliini tagamist vanglas ja seaks ohtu sealse julgeoleku. Mida täpselt pidada ebaviisakaks käitumiseks ja missugused väljendid on solvavad, on suures osas selle isiku hinnangute küsimus, kelle juuresolekul neid kasutatakse või kellele need suunatakse, kuid kindlasti ei mahu vaidlusaluse käskkirja aluseks olevas ettekandes kirjeldatu viisaka suhtlemise piiridesse ja võis ametnikku solvata. Seesama kehtib põhimõtteliselt ka kaebaja poolt kohtuistungil omaksvõetud ametniku korralduse üle vaidlemise, tema käitumise haigeks nimetamise ja talle probleemide tekitamise kohta etteheidete tegemise suhtes.
9. Viru Vangla poolt toimikusse esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on K.A. puhul järgitud kõiki vangistusseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid ning ka diskretsiooni piire, eesmärki kui õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Menetluse on läbi viinud vanglateenistuse ametnik, selle käik on justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 97 lg 2 sätestatud nõuete kohaselt protokollitud (tl 44-45), karistatut on 2 teavitatud menetluse algatamisest (tl 42), talle on võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 43 ja 46) ning karistus on määratud vangistusseaduse § 63 lg 4’ ette nähtud ühekuulise tähtaja ja „Vangla sisekorraeeskirja“ § 15 sätestatud pädevuse piires. Seejuures on käsitletud nii süüteo asjaolusid kui karistatu seletustest tulenevat ja on arusaadavalt põhjendatud, miks on just kartserisse paigutamine võrreldes teiste karistusliikidega tema isiku puhul kõige otstarbekam. Halduskohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel kohaldatud karistuse sisulist otstarbekust, kuid kuna vangistusseaduse § 63 lg 1 lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada mitut erineva kaaluga karistusliiki, sealhulgas ka kuni neljakümne viie ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, pole viie ööpäeva pikkune kartserikaristus nii kaebaja isikut, varasemat karistatust kui toime pandud rikkumiste tähendust vangla julgeolekule arvestades ülemäära range ega koorma teda ebaproportsionaalselt. Läbi viidud menetluse ja määratud karistuse õiguspärasuses ei võimalda kahelda ka kaebaja väited, et tema peale ettekande kirjutanud ja distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametnikud on kolleegid, suhtlevad omavahel pidevalt ja käivad koos lõunal (tl 2 ja 67). Ühe ametiasutuse töötajad on paratamatult kolleegid ning on iseenesest mõistetav, et nad ka suhtlevad omavahel. Kuna Viru Vangla on linnakeskusest väljas asetsev kinnine asutus, on loomulik ka see, et vanglaametnikud käivadvangla sööklas koos lõunat söömas. Käesoleval juhul ei tõenda miski peale K.A. enda väidete, et kahe ametniku omavaleline suhe oleks saanud kuidagi tema distsiplinaarmenetluse käiku mõjutada, lisaks on tal tähelepanuta jäänud asjaolu, et tema poolt viidatud ametnik on teinud üksnes ettepaneku karistamiseks, määranud on karistuse aga vastava osakonna juhataja ülesandeid täitnud vanglaametnik, kelle erapooletuse küsimust pole keegi tõstatanud.
10. Eeltoodud järeldustel on K.A. kaebus alusetud ja jääb täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumäärusega (tl 23-24) täielikult vabastatud kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust. Viru Vangla oma menetluskulude kohta taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3