KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Margo Klaar ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht
- november
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-11-10867 Tsiviilasi A. S. hagi E.-M. T. ja M. P. vastu otsese varalise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- mai
- a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. S. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja) A. S. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht X X X-XX, X), lepinguline esindaja Marko Woronowicz (end. Volmre) Vastustaja (kostja) E.-M. T. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht X XX, XXXXXX X, X X), lepinguline esindaja adv. Jaana Nõgisto Vastustaja (kostja) M. P. (IK XXXXXXXXXXX, tegelik elukoht teadmata) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu
- mai
- a. otsus A. S. hagis E.-M. T. ja M. P. vastu varalise kahju hüvitamiseks jätta muutmata.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta apellandi A. S. kanda.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1
(4)S e l g i t u s e d:
- Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
- Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
- Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
- Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- märtsil
- a. esitas A. S. Harju Maakohtule hagi E.-M. T. ja M. P. vastu otsese varalise kahju hüvitamiseks summas 14.380, 12 eurot.
- augustil
- a. suurendas hageja oma nõuet 27.663 euroni. Hageja ostis
- mail
- a. kostjatelt kinnisasja asukohaga Viimsi vallas Laiakülas Viieaia tee 14 koos sellel asuva elamuga. Ehitisel ilmnesid
- jaanuaril
- a. ehituslikud vead, millest hageja teavitas kostjaid. Kostjad andsid notariaalses lepingus ehitise ehitustöödele ehitajapoolse garantii kuni
- märtsini
- a. Kostja vastuväited Kostja E.-M. T. hagi ei tunnistanud. Kinnistu müüdi ehitamisjärgus ilma kasutusloata, kusjuures hageja kohustus oli kinnistule kasutusluba taotleda, mis eeldas ka kinnistu väljaehitamist. Hageja ei teatanud enne garantiiaja lõppemist kinnistul esinevatest puudustest. Kostja M. P. ei ole hagile vastanud. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas
- mai
- a. otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hagejale välja 11.540 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse täiendavate andmete ja selgituste nõudmiseks ekspert T. R-lt. Riigilõivu jättis maakohus 42% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja menetluskulud muus osas poolte kanda. Kohus märkis otsuses, et menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg. 1 ja § 173 lg. 1 järgi jaotada nii, et kostjate kanda jääb solidaarselt riigilõiv proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga (42%) ning muus osas tuleb menetluskulud jätta poolte kanda. TsMS § 174 lg. 1järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramise taotlus esitada kohtule 30 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. 2
(4)Apellatsioonkaebus Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab menetluskulude jaotust. Sisuliselt rahuldas kohus hagi täies ulatuses, sest vaatamata kostjate vastuseisule leidis kinnitust, et kostjad on hagejale oma süülise tegevusega kahju tekitanud. Hageja soovis tekitatud kahju eest suuremat summat, kui kohus kostjatelt välja mõistis, mis aga ei tähenda seda, et hagi rahuldati seetõttu osaliselt TsMS § 163 lg. 1 tähenduses. Samuti ei ole hageja suhtes ka õiglane kohtuotsuses olev menetluskulude jaotus, sest tänu kostjate venitamistaktikale ja kahju tekitamise eitamisele on kohtuprotsess tsiviilasjas kestnud üle aasta, mille tõttu on hagejal tekkinud kahju tõestamiseks märkimisväärsed menetluskulud. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega taotleb hageja täies ulatuses nii enda kui ka kostjate menetluskulude solidaarselt kostjate kanda jätmist. Kui aga ringkonnakohus leiab, et siiski on tegemist TsMS § 163 lõikest 1 tuleneva juhtumiga, siis tuleb menetluskulud jaotada proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega, see tähendab, et nii hageja poolt tasutud riigilõivu kui ka hageja poolt tasutud kulutused õigusabile tasuvad kostjad 42% ulatuses solidaarselt. Vastustaja seisukoht Kostja E.-M. T. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Kostja M. P. ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Et maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega hagi osaliselt rahuldati ja hageja taotlus täiendavate andmete ja selgituste nõudmiseks eksperdilt rahuldamata jäeti, siis ei kontrolli ringkonnakohus otsuse õigsust selles osas. Maakohtu otsust on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust ka selles osas tühistada. Hageja oli esitanud kostjate vastu rahalise nõude summas 27.663 eurot, mille maakohus rahuldas 11.540 euro ehk ca 42% ulatuses. Tegemist on raha saamiseks esitatud hagi osalise rahuldamisega ja maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisele põhjendatult TsMS § 163 lõikes 1 sätestatut. Apellandi seisukoht, nagu oleks tema nõue täielikult rahuldatud, ei ole mõistlikult põhjendatav. Osundatud sätte kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega võimaldab osundatud norm jaotada poolte menetluskulusid viisil, nagu maakohus seda tegi. Arvestades ka kohtupraktikas väljakujunenud seisukohti, jättis maakohus õigesti 42% ehk hagi rahuldamise ulatusele vastava osa hageja poolt tasutud riigilõivust kostjate kanda. Kolleegium leiab, et vaidluse asjaolusid arvestades on põhjendatult jäetud poolte muud menetluskulud peale lõivu kummagi poole enda kanda. Mõlemal poolel olid menetluses professionaalsed esindajad, seega võib eeldada, et nende poolt menetluse kestel õigusabile tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste suurusjärgud on võrreldavad. Sellest eeldusest lähtudes saab järeldada, et maakohus on peale riigilõivu muude menetluskulude kummagi poole enda kanda jätmisega jaotanud need kulud hagejale soodsamalt, kui hageja apellatsioonkaebuses taotleb. Kui ka õigusabikulu oleks jaotatud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega, nagu hageja apellatsioonkaebuses taotleb, oleksid kostjad küll pidanud hüvitama hagejale 42% tema õigusabikuludest, hagejal oleks aga tulnud hüvitada kostja poolele 58% selle poole poolt kantud õigusabikuludest. Asjaolu, et kulude proportsionaalse 3
(4)jaotuse korral tuleb kulud vastavas vahekorras vastastikku hüvitada, on hageja oma apellatsioonkaebuses jätnud tähelepanuta. Kostjad ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, nõustudes seega ka menetluskulude jaotusega, mis võrreldes kõigi kulude jaotusega proportsionaalselt vastavalt hagi rahuldamise ulatusele on nende suhtes vähem soodne. Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud TsMS § 171 lg. 1 alusel jätta apellandi kanda. Nii kannab osundatud normis sätestatu kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Margo Klaar Ele Liiv Malle Seppik 4
(4)