← Eesti

2-10-32005/29

Obsah (10)§ 664§ 35§ 658§ 108§ 82§ 37§ 42§ 29§ 113§ 667

2-10-32005 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-

) § 664 lg-le 1 on maakleril õigus maakleritasule alates tema poolt vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Poolte vahel sõlmitud maaklerilepingu punkt 5.1 nägi ette, et kui vahendaja (st hageja) esitleb vara potentsiaalsele ostjale ning kui ostja (või tema sugulane või mõni muu lähedane isik, kellega ostjal on ühised majanduslikud huvid) sõlmib kliendiga mistahes ajal vara ostu-müügi lepingu, siis kohustub klient maksma vahendajale vahendustasu täies ulatuses vastavalt lepingupunktile 3.1 kümne päeva jooksul alates lepingu sõlmimise momendist. Kuivõrd

  1. novembri 2009.a kinnistamisavalduse alusel kanti XXX kinnistu omanikena kinnistusraamatusse M. K ja K.H , on hageja eeltoodust nähtuvalt oma maaklerikohustuse täitnud ja tal on õigus saada tasu vastavalt maaklerilepingu punktile 3.
  2. Lepingu punktist 3.1 tulenevalt on hageja põhinõude suuruseks 144 000 krooni. Hagejal ei ole teada küll XXX kinnistu müügilepingu tingimused ja lepingu sõlmimise aeg, kuid eeldades, et kinnistamisavalduse esitamise kuupäev ühtib müügilepingu kuupäevaga, sõlmiti leping
  3. novembril 2009.a. Järelikult oli kostjal kohustus tasuda hagejale vahendustasu hiljemalt
  4. detsembriks 2009.a, mis ühtlasi on ka nõude sissenõutavaks muutumise päevaks. Vastavalt maaklerielpingu punktile 7.3 oleks hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määras 1% tasumata summalt päevas. 2

(8)2-10-32005 Hageja möönab, et ta ei osalenud XXX kinnistu notariaalse müügilepingu ettevalmistamisel, kuna tal puudus selleks võimalus. Siiski peab hageja põhjendatuks vähendada põhinõuet proportsionaalselt ajakuluga, mis olnuks eeldatavalt vajalik notariaalse lepingu ettevalmistamiseks ja sõlmimiseks. Hageja arvestuste kohaselt eksisteerib alus põhinõude vähendamiseks 5,25% võrra, s.o summani 136 440 krooni (e 8718 eurot). Samuti peab hageja põhjendatuks nõuda viivist, lähtudes määrast 0,1% päevas, mitte 1% päevas. Hageja märgib, et maakleritasu 5% kliendihinnast (käibemaksu arvestamta) on mõistlik ning Eestis maakleriteenust osutavate ettevõtjate puhul tavapärane. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
  1. Kostja hagi ei tunnista.
  2. 2009.a juunis asus kostja maakler J.H kaudu müüma talle kuuluvat XXX kinnistut. 2009.a augustis võttis kostjaga ühendust hageja esindaja SS. Hageja väitis kostjale, et oli näinud kinnisvaraportaalis XXX kinnistu müügikuulutust ning tal on olemas kinnistule ostja.
  3. augustil 2009.a pöördus hageja kostja poole koos maaklerilepingu projektiga. Kuivõrd kostja uskus hageja väiteid, et hagejal on XXX kinnistule ostja olemas, täitsid pooled pastapliiatsiga lepingus olevad väljad ning allkirjastasid lepingu.
  4. novembril 2009.a sõlmisid kostja müüjana ning K.H ja M. K ostjatena XXX kinnistu võõrandamislepingu. Võõrandamislepingu sõlmimiseni jõudsid pooled maakler J.H tegevuse tulemusena. Kostja leiab esiteks, et hageja maakleritasu nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ja maakleritasu nõue on põhjendamatu. Hageja ei ole täitnud seaduses sätestatud ega maaklerilepingus kokkulepitud kohustusi. Hageja ei vahendanud XXX kinnistu võõrandamislepingu sõlmimist K.H iga ega osutanud kostjale K.H iga XXX kinnistu võõrandamislepingu sõlmimise võimalusele. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja ka täitnud maaklerilepingus kokkulepitud maakleri kohustusi. Nimelt kohustus hageja vastavalt poolte vahel sõlmitud maaklerilepingule leidma XXX kinnistule ostja (p 4.2); informeerima kostjat selle protsessi kulgemisest (p 4.3); konsulteerima kostjat kõikides varalistes küsimustes, pöörama kostja tähelepanu müügitehingu olulistele momentidele (p 4.4); maksimaalselt laialt reklaamima vara müümist (p 4.5); võimalusel ning vajadusel dokumentaalselt vormistama ja valmistama vara ostu-müügitehingu notariaalseks tõestamiseks ette (p 4.6); teavitama klienti telefoni või e-kirja teel asjaõigusliku lepingu allkirjastamise detailidest mitte hiljem kui neli ööpäeva ette (p. 4.7). Kui ka leiaks tuvastamist, et hageja on täitnud maaklerilepingut, tuleb hagiavaldus ikkagi jätta rahuldamata. Täitmata on maakleritasu maksmise eeldused ning maakleritasu nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Nimelt sätestab

§ 664

lg 1, et maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Seega on maakleritasu sissenõutavaks muutumise eelduseks vara võõrandamislepingu sõlmimine maakleri vahendamise või osutamise tulemusena. XXX kinnistut ei võõrandatud hageja vahendamise või osutamise tulemusena. Hageja väited kostjale maakleriteenuse osutamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja kinnistut K.H kunagi kohapeal näidanud ega kinnistuga seotud dokumente tutvustanud. Hageja sellesisulised väited on paljasõnalised. Teiseks on poolte vahel sõlmitud maaklerilepingu punktis 5.1 sisalduv tasukokkulepe kostja hinnangul tühine, kui kostjat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus (

§ 35lg 1).

Hageja pöördus kostja poole eelnevalt väljatöötatud lepingupõhjaga ja lepingu sõlmimisel sisestas hageja dokumendi lünkadesse pastapliiatsiga üksnes andmed kostja ja XXX kinnistu kohta. Lepingu tingimusi hageja kostjale ei tutvustanud ning neid läbi 3

(8)2-10-32005 ei räägitud. Samuti ei saanud kostja mõjutada lepingu sisu. Seega sõlmis kostja
  1. augustil 2009.a hagejaga tüüptingimustega maaklerilepingu. Maaklerilepingu punkti 5.1 järgi on hagejal õigus maakleritasule ka juhul, kui kinnistut ei võõrandatud hageja tegevuse tulemusena. Seetõttu rikub maaklerilepingu punkt 5.1 oluliselt lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu kostja kahjuks ning kaldub oluliselt kõrvale seaduses sätestatud maakleritasu regulatsioonist. Samuti ei vasta tüüptingimus headele kommetele. Maakleritasu maksmise kohustus maakleri ülesannete täitmata jätmise korral on klienti ebamõistlikult kahjustav. Samuti on tingimus kostjat ebamõistlikult kahjustav, sest hageja poolt väidetavalt osutatud maakleriteenus ja nõutav tasu ei ole mõistlikus proportsioonis. Kuna maaklerilepingu punkt 5.
  2. on tühine, kehtib maaklerileping ilma tühise osata. Maakleritasu osas tuleb lähtuda seaduses (eeskätt

§-s 664) sätestatust. Kui eeltoodule vaatamata peaks kohus asuma seisukohale, et täidetud on maakleritasu nõude eeldused, tuleb kostjalt väljamõistetavat maakleritasu ja viiviseid vähendada mõistliku ulatuseni. Kostja leiab, et maakleritasu suurus peaks olema sõltuvuses maakleri panusest vaidlusaluse kinnistu võõrandamisel. Hageja ei ole täitnud seaduses sätestatud ega maaklerilepingus kokkulepitud maakleri kohustusi ning XXX kinnistu võõrandamine ei toimunud hageja tegevuse tulemusena. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes oleks kostjalt maakleritasu ja viiviste väljamõistmine hageja nõutud ulatuses ebamõistlikult koormav ja ebaõiglane. Hageja väidetavat panust arvestades oleks mõistlikuks hageja tasu suuruseks koos viivistega kuni 1 000 eurot. 5. 2. novembri 2011.a menetlusdokumendis on kostja esitanud ka nn protsessuaalse tasaarvestuse avalduse maaklerilepingu punkti 7.5 järgse leppetrahvinõudega. Kostja märgib avaldusega seonduvalt, et kui leiavad tõendamist hageja väited poolte vahel sõlmitud maaklerilepingust tulenevate kohustuste üleandmise kohta OÜ-le E , on hageja rikkunud

§ 658lg-st 2 ja § 622 tulenevat kohustust täita maakleri ülesandeid isiklikult.

Kostja käsitleb hageja käitumist lepingulise kohustuse rikkumisena, mille eest on maaklerilepingu p-s 7.5 ette nähtud leppetrahv 100 000 krooni. Kostjalt hageja kasuks mistahes summade väljamõistmisel tasaarvestab kostja hageja nõude oma leppetrahvinõudega. MENETLUSE KÄIK

  1. Kohus on menetluse käigus kuulanud
  2. jaanuaril 2012.a toimunud kohtuistungil üle tunnistaja R.S .
  4. veebruari 2012.a määrusega otsustas kohus vastavalt TsMS § 403 lg-le 1 lahendada asja kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele võimaluse esitada asja lahendamise seisukohast tähtsust omavaid dokumente ja avaldusi kuni
  5. märtsini 2012.a. Samas teatas kohus, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu
  6. aprillil 2012.a kell 15:00 (vt toimik, II kd, lk 32-33). Kostja on
  7. märtsil 2012.a esitanud kohtule omapoolsed kokkuvõtvad seisukohad. Muid täiendavaid dokumente ega avaldusi kohtule pärast
  8. veebruari 2012.a esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  9. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  10. Hageja poolt esitatud põhinõue 8 718 euro väljamõistmiseks võiks kuuluda rahuldamisele

§ 108

lg 1 alusel, mille kohaselt saab võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse 4

(8)2-10-32005 olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
  1. Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. - Hageja ja kostja vahel on
  2. augustil 2009.a sõlmitud maaklerileping, mille esemeks oli ostja leidmine kostjale kuulunud XXX kinnistule. - Vastavalt poolte vahel sõlmitud maaklerilepingu punktile 4.2 kohustus hageja leidma XXX kinnistule ostja ning punkti 3.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale teenustasu 5% esialgu kokku lepitud kliendihinnast (millele lisandub käibemaks) või 144 000 krooni. -
  3. novembril 2009.a sõlmisid kostja müüjana ning K.H ja M. K ostjatena XXX kinnistu võõrandamislepingu ning ostjad kanti kinnistamisavalduse alusel XXX kinnistu uute omanikena kinnistusraamatusse.
  4. Pooltel on seonduvalt põhinõudega õiguslik vaidlus esmalt maaklerilepingu (vt toimik, I kd, lk 6-7) punkti 3.1 kohase kostja maakleritasu (lepingus nimetatud teenustasu) maksmise kohustuse sissenõutavuse üle. Juhul kui maakleritasu nõude eeldused on täidetud, vaidlevad pooled edasi selle üle, kas hageja poolt nõutav maakleritasu suurus on juhtumi asjaolusid arvestades mõistlik.
  5. Vastavalt

§ 82

lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Seonduvalt maakleritasu tasumise kohustuse sissenõutavusega peab kohus vajalikuks käsitleda praeguses asjas esmalt kostja vastuväiteid maaklerilepingu punkti 5.1 kui tüüptingimuse tühisusest. Juhtumi asjaolusid arvestades võib tasu sissenõutavus sõltuda eeskätt lepingu punktis 5.1 sisalduva tingimuse kehtivusest, kuna selle sisu erineb oluliselt

§ 664

lg 1 dispositiivsest normist, mille kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Maaklerilepingu punkt 5.1 on sõnastatud järgmiselt: "Juhul kui vahendaja [hageja] esitleb vara potentsiaalsele ostjale ning kui see ostja (või tema sugulane või mõni muu lähedane isik, kellega ostjal on ühised majanduslikud huvid) sõlmib Kliendiga [kostjaga] mistahes ajal vara ostu-müügi lepingu, siis kohustub Klient maksma vahendajale vahendustasu täies ulatuses vastavalt lepingupunktile 3.1 kümne päeva jooksul alates lepingu sõlmimise momendist." 13. Vastavalt

§ 35

lg-s 1 sisalduvale määratlusele loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Hageja enda poolt kohtu ettepanekul esitatud maaklerilepingutest nähtub, et identset või samasisulist lepingutingimust on hageja alates 2009. aastast kasutanud veel mitmete klientidega sõlmitud maaklerilepingutes (vt toimik, I kd, lk 127-128; 129-130; 131-132; 133-134; 135-136; 137-138; 139-141; 142143; 144-145 ja 146-147).

§ 35lg-s 2 lähtudes tuleb eeldada, et tüüptingimust ei ole eraldi läbi räägitud.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kõnealused tingimused olid läbiräägitavad ning kostjal oli võimalus mõjutada nende sisu. Kahes teiste klientidega sõlmitud maaklerilepingus, millele kohus eespool viitas, on küll vaidlusaluse tingimuse suhtes tehtud täiendavaid märkusi, kuid kohtu hinnangul need siiski ei muuda tingimust olemuslikult. Tehtud täpsustustega on ühel juhul piiritletud tasu nõudmise õiguse ajaperioodi ja seatud nõude sissenõutavusele täiendavalt tingimusi maakleri toiminguid tõendavate dokumentide esitamise osas (vt toimik, I kd, 5

(8)2-10-32005 lk 139-141), teisel juhul määratletud konkreetne isik, kellega võõrandmislepingu sõlmimisel hagejal tasu nõudmise õigust ei ole (vt toimik, I kd, lk 135-136). Seega on hageja esitatud tõendid tasu sissenõutavust puudutava tingimuse läbiräägitavuse kohta ebapiisavad. Hageja poolt T.S ’iga sõlmitud kokkulepe (vt toimik, I kd, lk 148) ei ole sisult ega vormilt võrreldav hagejaga sõlmitud maaklerilepinguga. Ka selle kokkuleppe sõlmimise asjaolud võivad olla oluliselt erinevad. Seetõttu ei saa mainitud kokkuleppest käsitletava tüüptingimuse seisukohast asjakohaseid järeldusi teha. 14. Seonduvalt poolte väidetega peab kohus vajalikuks siinkohal märgida veel järgmist. Poolte väited lahknevad küsimuses, kas hageja saatis kostjale maaklerilepingu projekti eelnevalt (enne allkirjastamist) tutvumiseks. Kohtu hinnangul ei ole see asja lahendamisel õiguslikult määrav. Kui kostjal puudunuks mõistlik võimalus tingimuste sisust teada saada, ei saaks neid tingimusi üldse lepingu osaks lugeda (

§ 37lg 1).

Kuivõrd kostja on maaklerilepingu allkirjastanud, siis eeldatavalt omas ta siiski mõistlikku võimalust tingimuste sisust teada saada. Kohus ei kahtle samuti, et kostjal oli võimalus rääkida läbi maaklerilepingu

  1. punktis sisalduvate tingimuste – kinnistu soovitava müügihinna ja maakleritasu suuruse – osas ning mõjutada nende sisu. Samas ei välista see kohtu järeldust, et maaklerilepingu punkti 5.1 tuleb pidada hageja tüüptingimuseks.
  2. Maaklerilepingu sõlmimise ajal (s.o
  3. august 2009.a) kehtinud

§ 42

lg 1 redaktsioonist lähtuvalt tuleb lugeda tüüptingimust tühiseks, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele eeldatakse ebamõistlikku kahjustamist, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimust ei vaadelda osundatud lõike kohaselt ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. Kohtu hinnangul on maaklerilepingu punktist 5.1 sisalduv tüüptingimus tasunõude sissenõutavuse seisukohast kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seega tühine. See tingimus oluliselt parandab hageja positsiooni kostja suhtes võrreldes

§ 664lg-s 1 sätestatuga.

Punkti 5.1 kohaselt ei sõltu hageja kui maakleri tasu saamise õigus sellest, kas leping sõlmitakse hageja vahendamise või osutamise tulemusena. Tasu saamiseks (seejuures täies ulatuses) piisab, kui hageja on maaklerilepingus märgitud kinnisasja (s.o XXX kinnistut) tutvustanud isikule, kes selle hiljem ostab, ning ka juhul, kui ostjaks on sellise isiku lähedane, kellega ostjal on ühised majanduslikud huvid. Kohtu hinnangul ei eksisteeri praegusel juhul asjaolusid, mis taolist kõrvalekallet

§ 664lg-s 1 sätestatust objektiivselt õigustaksid.

16. Kohus märgib, et vastavalt

§ 29

lg-s 1 sätestatule tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Poolte esitatu põhjal puudub praegusel juhul alus kahelda, et hageja ja kostja soovisid vaidlusaluse lepingu sõlmimisel luua omavahel

§ 658lg-s 1 määratletud maaklerilepingule omast õigussuhet.

Tasu saamise õiguse sõltumine maakleri tegevuse tulemusest (s.o lepingu sõlmimisest) on maaklerilepingu peamine eristav tunnus. Kui kokkulepitud tehingut vahendaval isikul oleks õigus maakleritasule ka juhul, kui tema vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, ei saaks õigussuhet ilmselt üldse kvalifitseerida maaklerilepinguna (

§ 658lg-s 1 mõttes). 6

(8)2-10-32005 17.

§-st 41 tuleneb, et kui tüüptingimus on tühine, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Hageja ei ole käesolevas asjas väitnud, et poleks maaklerilepingut kostjaga lepingu punktis 5.1 sisalduva tüüptingimuseta sõlminud. Seega tuleb maakleritasu nõude sissenõutavuse üle otsustamisel kohaldada

§ 664lg-s 1 sätestatut.

Selle normi kohaselt tuleks hagejal tasu saamise eeldusena tõendada, et XXX kinnistu võõrandamisleping sõlmiti tema tegevuse tulemusena või vähemalt, et tema panus lepingu sõlmimisse oli määrava tähtsusega. Kohus on taolist tõendamiskoormist hagejale eelmenetluses ka selgitanud (vt toimik, I kd, lk 95). Kohtu hinnangul ei ole hageja märgitud tasu saamise eeldusi tõendanud. Hageja poolt esitatud tellimisavaldused (vt toimik, I kd, lk 8 ja 86-91), müügikuulutuste väljatrükid (vt toimik, I kd, lk 83-85), R.S kirjalik seletus (vt toimik, I kd, lk 92) ja kohtule antud ütlused (vt toimik, II kd, lk 13-14) nende kogumis tõendavad, et hageja kostjale maaklerilepingu alusel teenuseid osutas – reklaamis kinnisvara, otsis ostjaid ning esitles neile, sh K.H , XXX kinnistut müügitehingu sõlmimise eesmärgil. Samas ei saa nende tõendite põhjal järeldada, milline seos oli hageja tegevusel XXX kinnistu võõrandamislepingu sõlmimisega. Kostja poolt esile toodud asjaolu, et XXX kinnistu müüdi hageja ja kostja vahel sõlmitud maaklerilepingus kokkulepitust erineva (madalama) hinnaga, kinnitab samas kaudselt, et kostja poolt maaklerilepingu alusel osutatud teenused ei olnud võõrandamislepingu sõlmimisel määrava tähtsusega. Kohus märgib, et maakleritasule õiguse tekkimise seisukohast on muu hulgas oluline, et maakleri tegevuse tulemusena sõlmitaks leping sellistel tingimustel, mida käsundiandja maakleri poole pöördudes sõlmida soovis. 18. Lähtudes ülaltoodust, jätab kohus hageja nõude 8 718 euro väljamõistmiseks (st põhinõude) rahuldamata. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks võiks kuuluda rahuldamisele vastavalt

§ 113

lg 1 esimeses lauses sätestatule, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuivõrd eeltoodust lähtuvalt puuduvad aga kostjal maaklerilepingust tulenevad täitmata rahalised kohustused hageja ees, puudub alus viivisenõude rahuldamiseks.

  1. Seonduvalt poolte väidetega lisab kohus järgmist. Kuivõrd hagejal ei ole tekkinud õigust kostjalt maakleritasu nõuda, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kostja alternatiivseid vastuväiteid maakleritasu ebamõistliku suuruse ning nn protsessuaalse tasaarvestuse eelduste olemasolu kohta. Hageja nõude lahendamisel ei ole määravat õiguslikku tähtust sellel, kas XXX kinnistu võõrandamisleping ka tegelikult sõlmiti maakler J.H tegevuse tulemusena. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida otsuses poolte sellesisulisi väiteid ja tõendeid. Hageja nõude rahuldamata jätmiseks piisab kohtu tuvastatust, et võõrandamislepingut ei sõlmitud hageja tegevuse tulemusena. Kohus siiski märgib, et kostja esitatud tõendite põhjal otsustades on ka J.H XXX kinnistu müügiga seonduvalt maakleriteenuseid osutanud (vt toimik, I kd, lk 72-75, 7678, 79-80; II kd, lk 20). Samuti selgitab kohus seonduvalt hageja poolt
  2. veebruari 2012.a menetlusdokumendis väljendatud seisukohtadega, et seadus ei välista maakleriteenuste osutamist füüsilise isiku poolt ning isik võib neid osutada ka väljaspool oma majandus- ja kutsetegevust. Maakleriteenuste võimalik osutamine E OÜ poolt kostjale ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Kuigi maakler R.S on enda ütluste kohaselt tegutsenud ka E OÜ kaudu (vt toimik II kd, lk 14-15), saab hageja tasunõue kostja vastu tuleneda üksnes poolte vahel sõlmitud maaklerilepingust. 7

(8)2-10-32005 Kohus ei nõustu hageja poolt 19. jaanuari 2012.a menetlusdokumendis väljendatud seisukohaga, nagu oleks maaklerilepingu punkti 5.1 tühisuse tuvastamine iseenesest vastuolus õigusriigi põhimõtetega (hageja ei täpsusta küll, milliseid põhimõtteid ta silmas peab) ning võimaldaks kliendil pahatahtlikult kõrvale hoida maakleritasu maksmisest. Kohus märgib esiteks, et kostja pahauskne käitumine ei ole asjas millegagi tõendamist leidnud. Teiseks võimaldab

§ 667

lg 2 eraldi kokku leppida, et kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist. Seega saaks hageja nõuda kostjalt maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude (nt kulud müügikuulutuste avaldamiseks, transpordikuld, telefoniarved) hüvitamist, kui poolte vahel sõlmitud leping selleks aluse annaks. 20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta asjas hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Indrek Parrest kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.