lg 1 reguleerib kohtutäituri tegevust täitemenetluse lõpetamisel, kuid ei anna alust vara arestist vabastamiseks hagi tagamise määruse täitmisel. Asjas puudub täitemenetluse lõpetamise otsus
lg 1 kohaselt, mis peaks eelnema keelumärke kustutamisele.
järgi saab kohtutäitur kustutada vaid keelumärke, mis on tema poolt pandud varale täitemenetluses. Täitemenetlus hagi tagamise määruse täitmisel on lõppenud määruse täitmisega, mille kohta on registripidaja kinnitus. Asjaolude muutumisel võib hagi tagamise tühistada kohus. Kostjal puudus õiguslik alus hagi tagamise määruse tühistamiseks ja kostja tegevus oli õigusvastane. Hagejal ei ole alust arvata, et 2011.a lõpus alustatud täitemenetluses oleks võlgniku veoauto müüdud alla täidetavas otsuses märgitud summa. Portaalis Auto24 on sarnaste näitajatega veoautode müügihinnaks käesoleval ajal ca 18 000 - 29 000 eurot ja sellest on reaalne rahuldada hageja nõue. Hageja oleks ka ise olnud huvitatud soodsa hinnaga veoauto omandamisest. Kostja õigusvastaseks teoks on keelumärke kustutamine olukorras, kus hagi tagamise määrus kehtis. Hageja viis määruse täiturile täitmiseks ja tasus selle eest, s.t hageja oli piisavalt hoolas oma eesmärgi saavutamisel. Hageja ei pidanud kontrollima, kas määrus on registrisse jõudnud ka kohtu poolt saadetuna. Hageja ei saanud 17.06.2008.a määrust kohtutäiturile täitmiseks esitades teada, et täitur pool aastat hiljem keelumärke õigusvastaselt kustutab. Seetõttu jääb arusaamatuks kostja väide, et 17.06.2008.a täitmisavaldus ei ole esitatud heas usus. Riigivastutuse seaduse eesmärgid ei kohusta hagejat enne kahju hüvitamise nõudmist täiendavaid tsiviilõiguslikke vaidlusi alustama. Kostja nimetatud õiguskaitsevahendid ei olnud tõhusad, mida näitab pankrotimenetluse raugemine ja veoauto tegelik edasimüük samal päeval kolmandale isikule, kelle heauskset omandamist eeldatakse. Kostja 08.01.2009.a keelumärke kustutamise avaldusest ei nähtu, et täitemenetlus lõpetati
Ei ole selge, millist täitemenetlust lõpetati, kuna täitemenetlus hagi tagamise määruse täitmiseks oli lõppenud juba 10.07.2008.a. Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja on tekitanud hagejale kahju vähemalt tsiviilasjas nr 2-08-20037 24.05.2011.a tehtud kohtuotsusega väljamõistetud summas. Hageja väidetava kahju suurus on tõendamata. Hageja tegelikuks kahjuks saab olla veoauto müügihind täitemenetluses, mitte kohtuotsusega väljamõistetud summa. Tõendeid veoauto väärtuse kohta esitatud ei ole. Tuleb arvestada, et täitemenetluses võõrandatakse esemed harilikust väärtusest ca 70% madalama hinnaga. VÕS § 127 ja RvS § 8 sätetest tulenevalt tuleb kahju hüvitamisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kostja ei toiminud õigusvastaselt. 08.01.2009.a kehtinud
p 7 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Täiteasjas nr 175/2008/1338 puudus täitemenetluse alustamisel täitedokument 3
Pärnu Maakohtu 17.06.2008.a määrus ei olnud täitemenetluse alustamise ajaks jõustunud ja ei kuulunud viivitamata täitmisele kohtutäituri poolt. 17.06.2008.a kehtinud TsMS § 387 lg 2 nägi ette, et kui hagi tagamise määruse peab täitma kohtutäitur, edastab kohus määruse hagi tagamist taotlenud isikule ja määruses tuleb märkida, et määruse täitmiseks peab taotluse esitaja pöörduma kohtutäituri poole. Maakohtu 17.06.2008.a määruses ei ole sellist märget. Kohus on määruse resolutsioonis märkinud, et määrus tuleb täitmiseks saata ARK-le. Kohtutäituril puudus seadusest tulenev õigus täita 17.06.2008.a määrust tsiviilasjas nr 2-08-20037.
lg 1 kohaselt täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks. Kostja tegevuse ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava õigusvastase teota, kuna kohus ei saatnud 17.06.2008.a määrust tsiviilasjas nr 2-08-20037 ARK-le täitmiseks. Samuti ei kontrollinud hageja kohtumääruse saatmist ARK-s. 08.01.2008.a kehtinud KTS § 6 lg 1 järgi vastutab kohtutäitur oma ametikohustuste süülise rikkumise eest. Kehtiva KTS § 9 lg 1 kohaselt kohtutäitur vastutab ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur süüliselt käitunud, kuna keelumärke kustutamise avaldus esitati ARK-le
Hageja jättis enda õiguskaitsevahendid kohaselt rakendamata (ei esitanud täiteasjas nr 186/2011/1479 võlgniku vara tagasivõitmise hagi
lg 1 alusel, ei maksnud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti) ja soovib rahuldada oma nõuet kohtutäituri arvelt. Kohtutäituril on põhjendatud kahtlus, et 17.06.2008.a täitmisavaldust ei esitatud heas usus. Hagejale tekkinud kahju eest vastutab OÜ Stegeman Transport juhatuse liige ja ainuosanik E. V. , kes oli teadlik nii OÜ P-Trucks nõudest, kui ka 17.06.2008.a määrusest OÜ Stegeman Transport veoautole ARK-s käsutamise keelumärke seadmisest ning kes esindas Stegeman Transport OÜ-d veoauto müügilepingu sõlmimisel. Kuna kostja ei ole süüdi kahjus, mis hagejale väidetavalt tekkis, ei ole kostja hageja ees nõude täitmisega viivitanud ja viivisenõue on põhjendamatu. Hagiavalduses ei ole viivisearvestus õige, sest arvestuse aluseks oleva põhivõla summa 3 505,54 eurot on kostja jaoks arusaamatu. Esimese astme kohtu otsus 3. Maakohus tegi 10.08.2012.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks 3 568,50 eurot, sh põhivõlg 3 505,40 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 63,10 eurot ning viivise protsendina tasumata põhivõlast (3 505,40 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.01.2012.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Vaidlust ei ole selles, et hageja esitas 19.05.2008.a Pärnu Maakohtule hagi Stegeman Transport OÜ vastu 54 847,60 krooni väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-08-20037). 17.06.2008.a määrusega otsustas kohus hagi tagamiseks seada võõrandamise keelumärke ARK-s OÜ-le Stegeman Transport kuuluvale veoautole DAF 95 XF, registrimärgiga XXXXXX. Kohtumääruse resolutsioon sisaldas korraldust saata määrus täitmiseks ARK-le. 17.06.2008.a esitas hageja täitmisavalduse koos kohtumäärusega Pärnu kohtutäitur R. L-le. 17.06.2008.a alustas täitur hageja avalduse alusel täitemenetlust nr 175/2008/1338, koostas 4
p-i 3 alusel täitemenetluse lõpetamise otsuse, kuna Pärnu Maakohtu 17.06.2008.a hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-08-20037 on täidetud. 08.01.2009.a koostas ja esitas kohtutäitur ARK-le keelumärke kustutamise avalduse, milles teatas, et OÜ Stegeman Transport vara on aresti alt vabastatud ja ARK on kohustatud kustutama veoautole seatud keelumärke, kuna täitemenetlus on lõpetatud (alus
09.01.2009.a võõrandas OÜ Stegeman Transport veoauto Euro Electics OÜ-le. Samal päeval registreeriti omanikuvahetus ARK-s ja 10.01.2009.a võõrandas Euro Electrics OÜ veoauto omakorda OÜ-le Soojusekspert. Pärnu Maakohtu 24.05.2011.a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-20037 rahuldati OÜ P-Trucks hagi Stegeman Transport OÜ vastu ja hageja kasuks mõisteti välja 3 505,40 eurot. Hageja avalduse alusel alustas Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal 20.07.2011.a täitemenetlust nr 186/2011/1479. Kohtuotsust ei õnnestunud täita, kuna OÜ-l Stegeman Transport mingit vara ei ole. Tartu Maaohtu 29.12.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-53136 lõpetati Stegeman Transport OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja ajutisele pankrotihaldurile tehti ülesandeks äriühing kahe kuu jooksul likvideerida likvideerimismenetluseta. 22.02.2012.a kustutati Stegeman Transport OÜ äriregistrist. RvS § 7 lg 3 kohaselt on hüvitatavaks kahjuks otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kohus leidis, et jõustunud kohtuotsusega hageja kasuks väljamõistetud summa 3 505,40 eurot on VÕS § 128 lg 3 järgi käsitatav hageja otsese varalise kahjuna, kuna kostjal vara puudumise tõttu kohtuotsust täita ei õnnestunud. Kostjaks olnud äriühing on pankroti raugemise järel registrist kustutatud ja hageja vara on talle tasumata võlgnevuse ulatuses vähenenud. Täitetoimiku nr 175/3008/1338 koopiast nähtuvalt ei ole kohtutäitur teinud otsust
p-i 7 alusel (s.o täitemenetluse lõpetamine täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu), mis andnuks aluse keelumärke kustutamiseks
Kostja esindaja seletas, et kohtutäituril puudus vajadus täitemenetlust täiendavalt lõpetada, kuna täitemenetlus oli juba 10.07.2008.a otsusega lõpetatud. Viimatinimetatud otsusega on kohtutäitur täitemenetluse lõpetanud
p-i 3 alusel seoses nõude täitmisega, milleks oli hagi tagamise määruse täitmine.
lg 1 sõnaselgelt välistab hagi tagamise määruse täitmisel täitemenetluse lõpetamise korral keelumärke kustutamise avalduse esitamise. 08.01.2009.a keelumärke kustutamise ajal oli Pärnu Maakohtu 17.06.2008.a hagi tagamise määrus jätkuvalt kehtiv ja jäi kehtima ka 24.05.2011.a kohtuotsuse tegemise järel. Keelumärke kustutamise avaldusega kohtutäitur sisuliselt tühistas hagi tagamise määruse, milleks täituril õigust ei olnud. Kostja väitel avastas ta tavapärase kontrolli käigus, et on alustanud täitemenetluse põhjendamatult, sest hagi tagamise määrus ei olnud jõustunud, määruses puudus viide selle viivitamata täitmise kohta ja määruse täitmist ei olnud tehtud ülesandeks kohtutäiturile. Määrusega nähti ette hagi tagamise määruse saatmine ARK-le. Kohus leidis, et võttes arvesse kohtutäiturite üldist töömahtu, ei ole veenev kohtutäituri väide, et ta ilma konkreetse vajaduseta (näiteks võlgniku kaebus) teostab aeg-ajalt juba lõpetatud (s.h täitmisega lõpetatud) täiteasjades menetluse alustamise õiguspärasuse kontrolli. Täitetoimikus ei ole mingit märki, et võlgnik oleks vaidlustanud täitemenetluse alustamist ja sõidukile keelumärke seadmist. Kohtutäitur teatas hagi tagamise määruse täitmisest ja keelumärke seadmisest 5
lg 1 p 1 (määruse tegemise ja täitmise ajal kehtinud redaktsioonis) sätestas täitedokumendina muu hulgas viivitamata täitmisele kuuluva määruse tsiviilasjas. Määruses ei ole küll märgitud, et määrus on viivitamata täidetav, kuid edasikaebekorra selgituses on viide, et määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist. TsMS § 468 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi tagamise taotluse lahendamiseks on kohtule antud äärmiselt lühike tähtaeg, taotlus tuleb lahendada hiljemalt taotluse esitamisele järgneval tööpäeval. Kohtutäitur, kelle igapäevase töö hulka kuulub ka hagi tagamise määruste täitmine ja kelle pädevuses ning kvalifikatsioonis kohtul puudub alus kahelda, on ilmselgelt teadlik, et kiireloomulised hagi tagamise määrused on viivitamata täidetavad ka siis, kui kohtumääruses vastav märge puudub. Kohtutäituri õigust ja pädevust hagi tagamise määrust täita ei välista ka TsMS § 387 lg 2 (17.06.2008 kehtinud redaktsioonis), mis sätestab, et hagi tagamise määruses tuleb märkida, kui määruse täitmiseks peab taotluse esitaja pöörduma kohtutäituri poole. Nimetatud sätte eesmärk on üksnes tagada, et hagi tagamisest huvitatud isik saab õigeaegselt ja viivituseta teada, et ta peab määruse täitmiseks selle ise kohtutäiturile esitama. TsMS § 387 lg 2 kohtumenetlust reguleeriva sättena ei loo kohtutäiturile täitemenetluse seadustikust erinevat pädevust ja määruses kohtutäiturile viite tegemata jätmine ei piira
§-st 2 ja § 23 lg-st 1 tulenevat kohustust täitemenetlus läbi viia. Kohus leidis, et kohtutäituri poolt keelumärke kustutamise avalduse koostamine ja selle liiklusregistrile esitamine on õigusvastane. Keelumärke seadmise ja selle kustutamise ajal kehtinud, Vabariigi Valitsuse 21.07.2005.a määruse nr 197 „Riikliku liiklusregistri pidamise põhimäärus“ § 2 kohaselt on eesmärk arvestuse pidamine sõidukite (välja arvatud kaitsejõudude sõidukid), väikelaevade, alla 12meetrise kogupikkusega laevade ja jettide, juhilubade ning muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide, digitaalse sõidumeeriku kaartide (edaspidi sõidumeeriku kaart) ja juhtide ametikoolituse üle. Põhimääruse § 6 lg 2 p-i 4 kohaselt peetakse sõidukite andmebaasis muu hulgas arvestust sõidukite kasutamisele ning käsutamisele seatud piirangute üle. Eeltoodust järelduvalt sõiduki käsutamise keelumärge liiklusregistris ei oleks välistanud sõiduki võõrandamist, kuid oleks takistanud sõiduki uue omaniku registreerimist liiklusregistris. Kohtu hinnangul on suurem osa elanikkonnast õiguskuulekad ja tegutsevad heas usus, seega on väga suur tõenäosus, et käsutamise keelumärge oleks oluliselt takistanud sõiduki võõrandamise tehingu toimumist. Sellise järelduse õigsust tõendavad kohtule esitatud taotlus ARK-le ja müügileping. Taotlus registriandmete muutmiseks seoses omanikuvahetusega on koostatud ja registrile esitatud tegelikult 07.01.2009.a, Stegeman Transport OÜ andmete muutmise taotluse lahtris on esindaja allkirja juures kuupäev ilmselgelt ümber tehtud 07-st 09-ks. Samal lehel büroo töötaja märkuste lahtris toimingu vormistamise või sellest keeldumise kohta on kuupäev jäänud muutmata ja on maha kriipsutatud väljastatud registreerimistunnistuse number XX XXXXXX. Selle kõrval on registritunnistuse number XX XXXXXX. Samuti on muudetud müügilepingul kuupäev 07-st 09-ks. Sellest järeldub, et tegelikult toimus müügitehing 07.01.2009.a ja samal päeval esitati ka omaniku andmete 6
lg 2 ja § 100 lg 5 annavad kohtutäiturile õiguse vara alla hinnata, kuid mitte rohkem, kui 25% eelmise enampakkumise hinnast ning kuni 70% esimese enampakkumise alghinnast. Seejuures tuleb enne hinna alandamist küsida ka võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Eeldades, et täitemenetluses oleks sõiduki hinda enampakkumisel vähendatud maksimaalse 70% võrra, piisanuks hageja nõude 3 505,40 euro täitmiseks vähem kui 11 700 euro suurusest alghinnast, mis on oluliselt väiksem müügikuulutustest nähtuvast keskmisest turuhinnast. Veenev on hageja väide, et hinna olulisel alandamisel olnuks hageja ise huvitatud veoauto ostmisest. Seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et nõude täitmine vaidlusaluse veoauto täitemenetluses enampakkumisel müümisel ei oleks olnud kindel ja seetõttu kohtutäitur kogu nõudesumma ulatuses kahju hüvitamise eest ei vastuta. Lisaks põhivõlale taotleb hageja viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Hageja on arvestanud viivist summaliselt perioodi eest kahju hüvitamise nõude tasumiseks kohtutäiturile määratud tähtpäevale järgnevast päevast 08.10.2011.a kuni hagi esitamiseni 05.01.2012.a. Samuti taotleb hageja alates hagi esitamisest mõista viivised välja protsendina põhivõlast. Kohtuistungil kohus tegi kindlaks, et hagiavalduses esitatud arvutuskäigus on ekslikult märgitud vale põhivõla summa, kuid tegelikult on viivist arvutatud põhivõla 3 505,40 euro järgi ja hagis esitatud viivisesumma 63,10 eurot on õige. Seega on hageja viivise nõue põhjendatud ja kohus rahuldab selle ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 63,10 eurot ja viivise alates hagi esitamisest protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustu kohtu järeldustega, et hagejale on keelumärke kustutamisega ARK-s tekkinud kohtuotsuses märgitud suuruses kahju. Hageja ei ole kahju suurust tõendanud ja kohtul puudus alus hageja nõuet küsitud suuruses rahuldada. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega saab hageja tegelikuks kahjuks olla veoauto müügihind täitemenetluses, mitte Pärnu Maakohtu 24.05.2011.a otsusega väljamõistetud summa. Arvestada tuleb asjaoluga, et täitemenetluses võõrandatakse üldjuhul esemed harilikust väärtusest ca 70% madalama hinnaga. Ka RvS § 8 lg 1 sätestab, et hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et jõustunud kohtuotsusega hageja kasuks väljamõistetud summa 3 505,40 eurot on VÕS § 128 lg 3 järgi käsitatav hageja otsese varalise kahjuna. Kostjale jääb ebaselgeks, miks võttis kohus kahju suuruse hindamisel arvesse ainult hageja esitatud väljatrükid ja jättis täies ulatuses tähelepanuta kostja esitatud väljatrükid, millistest nähtus selgelt sõidukite müügihinna kiire langus ka tavamüügi korral. Seega oleks täitemenetluses veoauto faktilise olemasolu korral müügihind olnud turuväärtusest madalam ca 70%. Kohus asus ebaõigesti hindama hageja kahju keelumärke kustutamise järel võõrandatud veoautoga sarnaste müügikuulutuste alusel olukorras, kus vaidlusalune veoauto oli registri andmetel olemas ja oli võimalik tuvastada selle tegelik väärtus. Hageja väide ja kohtu järeldus veoauto seisukorra kohta on subjektiivsed. Olukorras, kus veoauto on registri andmetel olemas, pidi hageja enda kahju tõendamiseks esitama tõendid keelumärke 8
lg 1 alusel ning ei maksnud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti, seega ei teinud hageja kõike endast olenevat kahju vältimiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-6-08 p-s 14 märkinud, et ehkki VÕS § 139 lg 1 reguleerib grammatiliselt võttes üksnes juhtumit, kus kahju osaliselt tekkis kannatanust tulenevatel asjaoludel ning võimaldab selles ulatuses kahjuhüvitist üksnes vähendada, tuleb sätet tõlgendada selliselt, et see võimaldab kahjuhüvitist vähendada ka nullini. Vastasel juhul puuduks võimalus lahendada õiglaselt juhtumeid, kus kannatanu oma tegevusetusega laskis endale kahju tekitada ning põhjuslikku seost ei saa täielikult välistada, kuid kannatanu oleks saanud kahju tekkimist täielikult ära hoida. Kostja taotles kahjusumma vähendamist nullini 19.07.2012.a kohtuistungil, kuid kohus jättis selles osas seisukoha võtmata. Kohtutäituril puudus täitedokument täitemenetluse alustamiseks ja ta ei ole õigusvastaselt käitunud. 08.01.2009.a kehtinud
p 7 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Täiteasjas nr 175/2008/1338 puudus täitemenetluse alustamisel 17.06.2008.a täitedokument
lg 1 p 1 mõistes.
lg 1 kohaselt käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõudeid, mis tulenevad jõustunud või viitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. Pärnu Maakohtu 17.06.2008.a määrus ei olnud täitemenetluse alustamise ajaks jõustunud ja ei kuulunud viivitamata täitmisele. 17.06.2008.a kehtinud TsMS § 387 lg 2 kohaselt kui hagi tagamise määruse peab täitma kohtutäitur, edastab kohus määruse hagi tagamise taotlenud isikule. Hagi tagamise määruses tuleb märkida, et määruse täitmiseks peab taotluse esitaja pöörduma kohtutäituri poole. Pärnu Maakohtu 17.06.2008.a määruses nimetatud märget ei ole. Määruse resolutsioonis on kohus märkinud, et määrus tuleb saata täitmiseks ARK-le. 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.