2-12-48448/7

Kohtutoimik 2-12-48448 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus ,Tartu mnt kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn, Eesti Vabariik) Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2013 Kohtuasja number 2-12-48448 Poolte ärakuulamine Kohtuistungil
2. jaanuaril 2013 Tsiviilasi IK versus AB abielulahutuse nõudes Menetlusosalised HAGEJA IK sündinud XXX, XXX KOSTJA AB sündinud XXX, XXX RESOLUTSIOON Lahutada IK ja AB abielu, milline on sõlmitud XXXEesti Vabariigis Tallinna I Kohtutoimik 2-12-48448 Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kooskõlas TsMS § 164 lg 1 kulusid kandnud poole enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled (hageja ja kostja) on loobunud apellatsioonikaebuse esitamise õiguse kasutamisest (TsMS § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4). Kohtuotsus jõustub selle koopia allkirja vastu kätteandmisega hagejale ja kostjale. Asjaolud
3. novembril 2012 esitas Ukraina kodanik IK Harju Maakohtule hagi Eesti kodaniku AB vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja soovib abielu lahutada usalduse ja vaimse sideme puudumise tõttu. Pooltel ei ole ühist vara ega ühiseid lapsi. Ärakuulamisel kohtus
4. jaanuaril 2013 jäi hageja nõude juurde ja palus abielu lahutada. Hageja elab käesoleval ajal Kiievis. Eesti külastamiseks on tal mitmekordne viisa. Abielusuhete jätkamine ja poolte leppimine on hageja arvates välistatud. Kostja võttis hagi õigeks, kinnitades, et hagis esitatud andmed on õiged, poolte abielusuhted on lõppenud ja hagi tuleb rahuldada. Abielu jätkamist, leppimist ja abielusuhete taastamist kostja ei soovinud. Hageja ja kostja kinnitasid, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud veebruaris
5. Kohtuotsuse põhjendused Hageja on kohtule esitatud avalduses palunud lahutada abielu kostjaga. Kostja on abielulahutuse nõude õigeks võtnud ning seda kohtus isiklikult kinnitanud. Kohtule esitatud abielutunnistuse kohaselt on pooled sõlminud XXX abielu Tallinna Perekonnaseisuametis. Abiellumist kinnitab abieluakt nr XXX. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: II Kohtutoimik 2-12-48448 1)vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2)mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3)ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on juba ligi aasta tagasi ja pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Pooled elavad teineteisest lahus ja erinevates riikides. Mõlemad pooled on kohtus ärakuulamisel avaldanud, et abielusuhted on lõppenud pöördumatult ja nad ei soovi abielusuhte jätkamist. Seepärast kohus ei saa ega pea võimalikuks võtta tarvitusele PKS § 67 lg 3 toodud abinõusid abikaasade lepitamiseks, kuna lähtudes ülaltoodud asjaoludest ei ole see võimalik ega mõistlik. Hageja palub PKS § 65 lg 2 alusel lahutada abielu, milline on sõlmitud tema ja kostja vahel. Abielulahutuse nõuet läbi Perekonnaseadusest (PKS) seadustikust (TsMS). vaadates juhindub kohus Eesti Vabariigi ja Eesti Vabariigi Tsiviilkohtumenetluse Peale selle juhindub kohus Eesti Vabariigi Riigikogus 15.02.1995 vastu võetud ja 17.05.1996 jõustunud Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades. Selle lepingu Artikkel 27 lg 2 sätestab, et kui abielu lahutamise avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ja kui neist üks elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hagiavaldusega ning hageja ja kostja seletustega kohtus on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine ja võimalik abikaasade vaheline leppimine on võimatu, sest poolte abielusidemed on katkenud lõplikult ligemale aasta tagasi ja kumbki pool elab eraldi riigis. Need asjaolud ja kindel leppimissoovi puudumine välistavad kohtu arvates suhete taasjätkamise, võimaldades asuda kindlale veendumusele, et abikaasad ei soovi taastada enam kooselu. III Kohtutoimik 2-12-48448 Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada vastavalt PKS § 67 lg
6. Hageja ei soovi kostjaga leppida. Kostja on võtnud haginõude õigeks. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Abielusuhted on lõppenud veebruaris
7. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagimenetluses abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 164 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4 ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Pooled avaldasid kohtuistungil, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras vaidlustada. See on lubatud vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 630 lg 2, samuti TsMS § 632 lg 4). Raivo Einula Kohtunik IV