3-12-1351 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 28.detsember 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-12-1351 Haldusasi OÜ Mareenos Grup

§ 4

² lõikes 5 sätestatud tagatise vähendamise ajaline piirang on vastuolus põhiseadusega ja EL õigusega. Riigikohtu 31.01.2012 otsusest nr 3-4-1-24-11 järeldub, et 01.04.2011 jõustunud VKS ja käibemaksuseaduse (KMS) muudatustega rikkus riik nn. vanade kütusemüüjate õiguskindlust ja ettevõtlusvabadust ja nn. vanadele kütusemüüjatele pidi olema tagatud võimalus jätkata oma majandustegevust ilma piiranguteta. Riigikohus tunnistas kehtetuks käibemaksu tagatise vähendamise kolmeaastase kogemuse kriteeriumi, asudes seisukohale, et käibemaksu tagatise kehtestamise puhul on tegemist väga intensiivse sekkumisega ettevõtlusvabadusse. Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tuleneva loogikaga peab arvestama ka kaebaja poolt esitatud tagatise vähendamise taotluse lahendamisel. Seadus näeb ette tarbimisse lubatava kütuse müüja tagatise vähendamise puhul ajalise piirangu, mis kaebaja arvates on vastuolus põhiseadusega ega vasta Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELTL) sätestatud kauba vaba liikumise põhimõttele ja konkurentsi eeskirjadele. 6. Kaebaja leiab,

§ 4

² lõikes 5 sätestatud ajaline piirang tarbimisse lubatava kütuse müüja tagatise vähendamiseks ei soodusta ka 01.04.2011 jõustunud VKS ja KMS muudatuste üldise eesmärgi- tagada maksupettuste vähenemine ja soodustada ausat konkurentsi kütuseturul- saavutamist. VKS § 4² lõikes 5 sätestatud ajaline piirang on ebamõistlik ja ebasobiv meede ja selle rakendamisega sekkutakse ebaproportsionaalselt taotleja ettevõtlusvabadusse (PS § 11 ja 31) ja rikutakse võrdsusõigust (PS § 12). Riigikohtu praktika kohaselt piisab ettevõtlusvabaduse piiramiseks igast mõistlikust põhjusest, mis johtub avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on kaalukas ning õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad olema põhjused. Kui ei ole võimalik aru saada, millisel põhjusel on ettevõtlusvabadusse sekkutud, ei saa ka kaaluda sekkumise vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas ega seda, kas moonutati õiguse olemust. Selline sekkumine on vastuolus põhiseadusega. VKS ja KMS muutmise seaduse eelnõu ( eelnõu 895) seletuskirjas ei ole selgitatud VKS § 4² lõikes 5 sätestatud ajalise piirangu kehtestamise eesmärke. Kõnealuse ajalise piiranguga täiendati eelnõu menetlemise ajal, põhjendusi ei nähtu eelnõust ega muust eelnõu menetlemise dokumentatsioonist. 7.Kaebuse väitel VKS § 4² lõikes 5 sätestatud ajalise piiranguga sekkutakse ebaproportsionaalselt kaebaja ettevõtlusvabadusse ja rikutakse võrdsusõigust ning see on ebamõistlik ega sobi 11.04.2011 jõustunud KMS ja VKS muudatuste eesmärkide saavutamiseks. VKS § 4² lõikes 5 sätestatud ajaline piirang kohtleb ebavõrdselt tarbimisse lubatud kütuse müüjaid ja tarbimisse lubatava kütuse müüjaid. 8. Kaebaja leiab,

§ 4

² lõikes 5 sätestatud ajaline piirang ei ole vastavuses ELTL konkurentsi eeskirjadega ja kaupade vaba liikumise põhimõttega. 01.04.2011 jõustunud VKS ja KMS muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (Eelnõu 895) on märgitud, et fikseeritud suurusega tagatise üks eesmärkidest on vähendada kütusemüüjate arvu, kusjuures ära peaksid kaduma nn „riiulifirmad“ ja ka sellised ettevõtted, mis ei ole loodud ettevõtlusega tegelemiseks. Riigikohus on asjas nr 3-4-1-24-11 asunud seisukohale (vt. Riigikohtu 31.01.2012 otsuse p. 83), et eesmärk vähendada kütusemüüjate ja ettevõtlusega mittetegelevate äriühingute arvu ei ole iseenesest legitiimne. Kaebaja leiab,

§ 4

² lõikes 5 sätestatud ajalise piirangu kehtestamine soodustab konkurentsi moonutamist kütuseturul. VKS § 4² lg 5 jõustus 01.04.2011 ja hakkas sisuliselt kehtima alates 01.06.2011 (vt. VKS § 36 lg 5). Seega tähendab VKS § 4² lõikes 5 sätestatud ajalise piirangu rakendamine seda, et alates 01.06.2011 kuni 01.01.2013 on ligipääs kütuseturule piiratud nende tarbimisse lubatava kütuse müügiga tegelevate ettevõtjate jaoks, kes mingil põhjusel ei saa esitada 1 000 000 euro suurust tagatist. VKS § 4² lõikes 5 sätestatud ajalise piirangu rakendamine soodustab olukorra tekkimist, kus tarbimisse lubatava kütuseturu segment saab 1,5 aasta eest (ajavahemikul 01.06.2011-01.01.2013) ära jaotatud kõige jõukamate turuosaliste vahel, kelle arv taotleja andmete järgi jääb käesoleval ajal alla 10 ja kellel ei teki raskusi 1 000 000 euro suuruse tagatise esitamisega (kaebaja peab silmas kütusekäitlejaid, kellele ei laiene VKS § 4² lõikes 6 sätestatud erand). Kütuseturul saaksid tegutseda ka teised usaldusväärsed kütusekäitlejad (nagu nt. taotleja), kellelt 1 000 000 eurost tagatise nõudmine oleks selgelt ebaproportsionaalne võrreldes nendel tekkida võiva käibemaksukohustusega, kuid kunstliku takistuse tõttu (VKS § 4² lõikes 5 sätestatud ajaline piirang) nad ei saa pääseda turule. Kaebaja leiab,

§ 4

² lg 5 kujutab endast kunstlikku takistust turule ligipääsemiseks, kuna juba selle kehtestamisel nägi seadusandja ette piirangu mahavõtmise alles 01.01.2013. 9. Kaebaja leiab,

§ 4² lg 5 on vastuolus ELTL konkurentsieeskirjadega (art.

101-109), kuna moonutab konkurentsi ja näeb selge eelise kohalike turuosaliste jaoks turule ligipääsemise küsimuses, kuna kütuseturg on tänu kõnesolevale piirangule ära jaotatud Eesti kütuseturul juba tegutsevate kõige jõukamate tarbimisse lubatava kütuse müüjate vahel, kuid samal ajal väiksemate ettevõtete ja teiste liikmesriikide ettevõtjate ligipääs turule on selles olukorras oluliselt raskendatud. Samuti on VKS § 4² lg 5 sätestatud ajaline piirang vastuolus EL kaupade vaba liikumise põhimõttega, täpsemalt aga Euroopa Liidu Toimimise lepingu (ELTL) artikliga 34, mille kohaselt keelatakse liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. Kõnesolev ajaline piirang takistab oluliselt teiste liikmesriikide kütuse müüjate sattumist Eesti kütuseturule. 10. ELTL artiklid 101-109 ja 34 on otsekohaldatavad. Euroopa Kohtu praktika kohaselt kehtib Euroopa Liidu otsekohaldatava õigusnormiga vastuolus oleva siseriikliku sätte kõrvalejätmise kohustus lisaks kohtutele ka vastava riigi kõigile haldusorganitele, kes peavad kasutusele võtma kõik meetmed, et tagada EL õiguse täielik kohaldatavus. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 11.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, peab seda põhjendamatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 12.06.06.2012 edastas OÜ Mareenos Grupp MTA-le registreerimistaotluse äriühingu registreerimiseks majandustegevuse registrisse tarbimisse lubatava kütuse müüjana. Samal kuupäeval edastas kaebaja tarbimisse lubatava kütuse müüja tagatise vähendamise taotluse. Nimetatud taotlusi menetles maksuhaldur eraldiseisvalt. Registreerimistaotluse kohta koostas maksuhaldur otsuse 21.06.2012 , tuginedes VKS § 3 lg 3, § 4¹ ja § 4 lg 1 . Kuna taotlusi menetleti eraldiseisvalt, ei saanudki võtta otsuses seisukohta seoses tagatise vähendamise taotlusega. VKS § 42 lg 5 ei ole otsuse vaidlustamise seisukohalt asjassepuutuv, sest otsuse koostamisel ei ole sellele sättele tuginetud ega polekski saanud sellele tugineda. Taotletavat eesmärki ei ole kaebajal võimalik saavutada. 13.Seoses kaebaja etteheitega, et maksuhaldur on jätnud lahendamata kaebaja taotluse tagatise vähendamiseks märgib vastustaja,

§ 42lõike 5 kohaselt võib MTA VKS § 42 lõikes 2 nimetatud isiku ja alates 2013.

aasta

1. jaanuarist ka VKS § 42 lõike 1 nimetatud isiku taotluse alusel vähendada tagatist, kui on täidetud kõik VKS § 42 lõike 5 punktides 1-3 toodud tingimused. Kuna seaduses on selgelt sätestanud võimalus taotleda tagatise vähendamist alates
2. aasta
3. jaanuarist, siis puudub maksuhalduril pädevus enne nimetatud kuupäeva esitatud tagatise vähendamise taotluse menetlemiseks. Maksuhaldur ei saa lahendada sisuliselt taotlust, mille esitamiseks puudub kaebajal õigus. Antud juhul ongi maksuhaldur toiminud kooskõlas seadusega ja maksuhaldur teavitas ka kaebajat sellest, et tagatise vähendamise taotlust ei ole võimalik menetleda.
4. Seoses kaebaja seisukohaga,

§ 42

lõige 5 on põhiseadusega ja EL õigusega vastuolus märgib vastustaja lühidalt järgmist. Vastustaja ei sea kahtluse alla, et seadusandja on valinud VKS ja KMS muudatuste eesmärgi saavutamiseks sobivad meetmed, sh VKS § 42 lõikes 5 sätestatud ajaline piirang, mis aitavad korrastada viimaste aastate jooksul kujunenud olukorda kütuseturul ning lähtuvalt sellest leiab vastustaja,

§ 42lõige 5 on põhiseadusega ja EL õigusega kooskõlas.

Seejuures märgib vastustaja, et lõppastmes saab üksnes kohus otsustada, kas säte on põhiseadusega ja EL õigusega kooskõlas või mitte. IV KAEBAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD 15. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vastustaja on registreerimismenetluses käitunud õigusvastaselt, jättes lahendamata kaebaja taotluse tagatise vähendamiseks. VKS § 4² lg 5 regulatsiooni eesmärgist tulenevalt võib maksuhaldur seaduses sätestatud suuruses (antud juhul 1 000 000 eurot) tagatise vähendamise küsimuse lahendada tagatise suuruse määramisel registreerimismenetluses. Seega ei olnud vastustajal takistusi lahendada kaebaja tagatise vähendamise taotlust vaidlustatud otsuses või registreerimismenetluses eraldi otsusega. Vastustaja seda ei ole teinud ja ei vaidlegi sellele asjaolule vastu. 16.Vastustaja on käitunud õigusvastaselt, jättes lahendamata taotluse tagatise vähendamiseks ja jättes selle ka põhjendamata. Kui vastustaja on seisukohal,

§ 4

² lg-s 5 sätestatud ajaline piirang ei võimalda tagatise vähendamise otsust teha, siis oleks pidanud vastustaja seda ka põhjendama.

1. Vastustaja ei ole 23.11.2012 vastuses kaebusele esitanud sisulisi põhjendusi VKS § 4² lg 5 põhiseaduspärasuse ja Euroopa Liidu õigusele vastavuse kohta. V KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud väidete kinnituseks asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata .Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.
3. Vedelkütuse seaduse (VKS) § 4² lg 1 on sätestatud kütuse tarbimisse lubamisel kütuse müüja tagatise fikseeritud suurus, milleks on ette nähtud 1 000 000 eurot. Seega kehtestab seadus tagatise kindla suuruse, samas tuleneb käsitletava paragrahvi järgnevatest sätetest, et Maksu- ja Tolliametile on lg-s 4 antud õigus kaaluda müüjalt seaduses sätestatust suurema tagatise nõudmist ning teisalt on lg 5 kohaselt maksuhalduril ka õigus isiku taotluse alusel kaaluda seadusega sätestatud suuruses tagatise vähendamist kõigi lg 5 sätestatud tingimuste täitmisel. Osundatud sätted, mis annavad maksuhaldurile õiguse seaduses fikseeritud suuruses tagatisest suurema või väiksema tagatise nõudmist paiknevad tagatise suurust reguleerivas §-s 4² .VKS § 14 lg 3 kohaselt määrab MTA isikule tagatise kümne tööpäeva jooksul registreerimistaotluse ning sellele lisatud dokumentide ja andmete saamisest arvates.Kui § 4² lg 5 ja samamoodi ka lg 4 ei oleks rakendatavad registreerimismenetluses, oleks põhjendamatu nende paiknemine tagatise suurust käsitlevas sättes, samuti tekitaks sellise tõlgenduse puhul küsitavusi VKS § 14 lg 3 eesmärgipärasus. Nimelt, kui registreerimismenetluses oleks kõrvalekalle seaduses fikseeritud tagatise suurusest lubamatu, muutuks sisutuks ka säte MTA poolt isikule tagatise määramise kohta. Eespooltoodud põhjendustel nõustub kohus kaebuse esitajaga selles,

§ 4

² regulatsioon võimaldab põhimõtteliselt maksuhalduril seaduses sätestatud suuruses tagatise suurendamise või vähendamise küsimuse lahendada tagatise määramise otsustamisel.

1. Mareenos Grupp OÜ esitas 06.06.2012 VKS § 14 nimetatud registreerimistaotluse äriühingu registreerimiseks majandustegevuse registrisse tarbimisse lubatava kütuse müüjana. Registreerimistaotluse kohta koostas vastustaja käesolevas asjas vaidlustatud otsuse, millega määras kaebajale tagatise summas 1 000 000 eurot. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt esitas äriühing registreerimistaotlusega samal kuupäeval ka tarbimisse lubatava kütuse müüja tagatise vähendamise taotluse. VKS § 42 lõike 5 kohaselt võib MTA alates
2. aasta
3. jaanuarist VKS § 42 lõike 1 nimetatud isiku taotluse alusel vähendada tagatist, kui on täidetud kõik VKS § 42 lõike 5 punktides 1-3 toodud tingimused, seega on VKS § 42 lg-s 5 antud VKS § 42 lg 1 nimetatud isikule esiteks õigus taotleda tagatise vähendamist alates
4. aasta
5. jaanuarist, teisalt on samas sätestatud maksuhalduri õigus alates
6. aasta
7. jaanuarist VKS § 42 lg 1 nimetatud isiku taotluse alusel tagatise vähendamise otsustamiseks. Tagatise vähendamise taotlust on maksuhaldur nähtuvalt kohtule esitatud kirjalikust seletusest kaebuse kohta menetlenud eraldi registreerimistaotlusest. Vastustaja seletust kinnitab asjas esitatud PMTK poolt kaebajale 18.06.2012 saadetud e-kiri ( tl 101), milles muu hulgas selgitati, et vedelkütuse seaduse kohaselt on kütuse tarbimisse lubaja tagatiseks 1 000 000 eurot ning seda ei vähendata ning et kütuse tarbimisse lubamise registreeringu saamiseks esitatud tagatise vähendamise taotlust menetleda võimalik ei ole. Seega on maksuhaldur ülalviidatud kirjaga teavitanud kaebajat, et tagatist ei vähendata ja esitatud tagatise vähendamise taotluse menetlemisest keeldumisest ning juhul, kui kaebuse esitaja pidas tagatise vähendamata jätmist ja keeldumist taotluse menetlemisest oma subjektiivsete õiguste rikkumiseks, oli tal võimalik nimetatud keeldumine vaidlustada. Seda kaebuse esitaja teinud ei ole, vaid taotleb PMTK 21.06.2012 otsuse tühistamist. Kohus leiab, et Mareenos Grupp OÜ registreerimistaotluse kohta äriühingu registreerimiseks majandustegevuse registrisse tarbimisse lubatava kütuse müüjana tehtud PMTK 21.06.2012 otsus, millega määrati äriühingule kooskõlas VKS § 4² lg 1 tagatis 1 000 000 eurot ja määrati tähtaeg tagatise esitamiseks, on kooskõlas seadusega, sisaldab otsusega lahendatud küsimuste osas piisavaid põhjendusi ning nähtuvalt kaebusest on olnud kaebajale ka arusaadav. Selles otsuses tagatise vähendamiseks esitatud taotluse käsitlemata jätmisest tehtud kaebaja järeldus, et maksuhaldur on jätnud tagatise vähendamise taotluse tähelepanuta ning sellekohaste põhjenduste esitamata jätmisega on rikutud haldusakti põhjendamise kohustust, on eespooltoodud põhjendustel ekslik. Tagatise vähendamise taotluse menetlemisest keeldumisest on kaebajat eraldiseisvalt teavitatud, kaebaja on viidatud e-kirja kätte saanud ning ei ole vastupidist väitnud ka kohtumenetluses, ei ole aga pidanud vajalikuks keeldumist vaidlustada. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud otsusega ei ole rikutud ka kaebaja menetlusõigusi, mis tingiks vaidlustatud haldusakti tühistamise. 21.Kaebuse väitel on VKS § 4² lg 5 sätestatud tarbimisse lubatava kütuse müüja tagatise vähendamise ajaline piirang kaebaja õigusi rikkuv ja vastuolus põhiseadusega, millest tulenevalt taotleb kaebaja osundatud normi kohaldamata jätmist. Põhiseaduse § 15 lõike 1 teise lause kohaselt võib igaüks nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. HkMS § 158 lg 4 sätestab, et kohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 1.lausest tulenevalt võib asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, välislepingu või selle sätte, samuti õigustloova akti andmata jätmise, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on kohtuasjas 3-4-1-9-08 ( p.14 ja 15). selgitanud :Asjassepuutuvuse kindlaksmääramine on õigustatud ja vajalik, sest nii PS § 15 lg 1 kui PSJKS § 14 lg 2 järgi võib Riigikohus tunnistada põhiseaduse vastaseks või kehtetuks üksnes asjassepuutuva sätte. Kui säte ei ole asjassepuutuv, pole normikontroll lubatav ning taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Eelnevast tulenevalt on oluline, et õigustloova akti põhiseaduse vastaseks tunnistanud ja Riigikohtule taotluse esitanud kohus oleks veendunud, et just seda seadust või muud õigusakti tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada ning igasugune muu lahendus on välistatud. Kohus ei saa analüüsida kaebuse esitaja suhtes juhuslikult või põhjendamatult kohaldatud normide põhiseadusele vastavust Eeltoodust tulenevalt on õigustloova akti või selle normi kohaldamata jätmise eelduseks selle asjassepuutuvus. Riigikohtu üldkogu 22.12.2000.a. otsuse kohaselt peab vaidlustatud säte olema kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega ning Riigikohtu 28.10.2002.a. otsuses asjas nr 3-4-1-5-02 on Riigikohus määratlenud normi asjassepuutuvust selliselt, et Seadus on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades seaduse Põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse Põhiseadusele vastavuse korral. Ülaltoodust järelduvalt peaks vaidlusalune norm mõjutama kohtulahendi resolutsiooni sisu. Kohus nõustub vastustajaga, et PMTK 21.06.2012 otsuse nr 12.2-7/247-1 vaidlustamise seisukohalt ei ole kõnealune norm asjassepuutuv. Kuivõrd VKS § 4² lg-s 5 sätestatud tarbimisse lubatava kütuse müüja tagatise vähendamise ajalise piirangu näol ei ole käesoleval juhul tegemist asjassepuutuva sättega, tuleb jätta taotlus osundatud sätte kohaldamata jätmiseks vastuolu tõttu Põhiseadusega läbi vaatamata . Kuna maksuhaldur on asjas vaidlustatud otsuse tegemisel tuginenud VKS § 3 lg 3, § 4¹ ja § 4 lg 1 , tagatise vähendamise taotluse osas on äriühingut 18.06.2012 teavitatud sellest,

tulenevalt tagatist ei vähendata ja taotlust menetleda võimalik ei ole, on kohtu hinnangul käesoleval juhul ka asjassepuutumatu kaebaja soov, et kohus kontrolliks VKS § 4² lg-s 5 sätestatud tarbimisse lubatava kütuse müüja tagatise vähendamise ajalise piirangu vastuolu Euroopa Liidu toimimise lepingu konkurentsi eeskirjadega ja kauba vaba liikumise põhimõttega (artiklitega 101-109 ja 34). 22.10.12.2012 menetlusdokumendis taotleb kaebuse esitaja, et et kohus tuvastaks, et kaebajale määratud käibemaksu tagatis 1000 000 eurot on kaebaja suhtes ebaproportsionaalne. Halduskohtu pädevuses on kontrollida vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasust, sealjuures on halduse kaalutlusotsuste kohtulik kontroll piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga ( Riigikohtu kohtuasi 3-3-1-54-03). VKS § 4. 4 lg 2 sätestab, et kui esitatud tagatis on tekkida võiva käibemaksukohustuse tagamiseks ebaproportsionaalselt suur, on kütuse müüjal õigus taotleda Maksu- ja Tolliametilt tagatise vähendamist. Käesoleva seaduse §4² lõikes 1 nimetatud kütuse müüja võib kuni 2013.a. 1.jaanuarini taotleda tagatise vähendamist kuni 1 000 000 euroni, välja arvatud käesoleva seaduse 4² lg 6 sätestatud juhul. Seega on VKS-st tulenevalt kaebuse esitajal võimalik selleks sätestatud korras ja tähtaegadel taotleda tagatise vähendamist, kui ta peab seda ebaproportsionaalselt suureks ning maksuhaldur lahendab taotluse kaalutlusõiguse alusel. Kohus ei asu haldusorgani asemel ise teostama kaalutlusõigust. 23.HkMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuigi HkMS § 249 lg 4 kohaselt kehtib esialgne õiguskaitse kuni kohtuotsuse jõustumiseni, sätestab HkMS § 253 lg 3 kohustuse esialgse õiguskaitse kohtuotsuse resolutsioonis tühistamiseks. VI MENETLUSKULUD 24.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Vastustaja menetluskulu kaebuse esitajalt väljamõistmist selleks sätestatud korras taotlenud ei ole, seega jäävad kummagi poole kanda tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik