, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, võetakse hinna arvestamisel aluseks lahendi tegemise aeg. Hagi esitamise ajal 27. märtsil 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 125 kohaselt, tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Kohus leiab, et testamendi tühisuse tuvastamise nõude osas ei ole hüve, mida hageja on eeldatavalt hagi rahuldamise korral õigustatud saama, väärtust võimalik kindlaks määrata, kuna testamendi kohaselt on kostja määratud pärandaja kogu vara pärijaks. Testamendi tühistamisel tekib seadusjärgsetel pärijatel õigus vara pärida, samas ei ole kohtule teada, s.t ei selgu kohtule esitatud avaldustest või dokumentidest, milline on kogu pärandvara väärtus ja kui palju on võimalikke pärijaid ning millistes osades pärandvara jagatakse ehk kui suur oleks hagejale jääva pärandvara osa väärtus. Kohus loeb haginõude mittevaraliseks. Lähtuvalt hagi esitamise ajal kehtinud
Hagihind on seega 958,67 eurot (15 000 krooni). Menetluskulud Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.
lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Kohus jättis hagi rahuldamata ja seega jäävad kõik menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Täiendav riigilõiv Kohus tuvastas, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 200 krooni, s.o vähem kui seaduses sätestatud. Hagi on esitatud 27. märtsil 2006, hagihind moodustab 15 000 krooni. 11
lg 3 kohaselt, kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Vastavalt
lg 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
lg 3 ja § 190 lg 4 koosmõjust tulenevalt tuleb hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja mõista riigituludesse vähem tasutud riigilõiv 800 krooni. Lähtuvalt
179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus lahendab menetluskulude hagejalt riigituludesse väljamõistmise eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.