KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 27. detsember 2012, Tallinn 3-12-2241 Haldusasi Rocca al Mare Kooli A

) § 168 lg 1 kohaselt otsuses kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et Tallinna linnal tuleb kohtuotsus täita 21 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Tallinna linn ei pea kaebust põhjendatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja märgib, et ei ole ei ole keeldunud raha maksmisest, kuid ei saa teha seda enne, kui riik ei ole linnale eraldanud seadusest tuleneva riikliku ülesande täitmiseks raha. Siinkohal viitab vastustaja sellele, et Tallinna linn pöördus Eesti Vabariigi vastu kohtusse nõudega kehtestada regulatsioon põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega pandud riiklike lisakohustuste täielikuks rahastamiseks riigieelarvest (haldusasi 3-10-2261). Vastustaja märgib ka, et
2. septembril 2010 jõustunud PGSi ja uute riiklike õppekavade rakendamisega kaasnesid kohalikele omavalitsustele mitmed uued kohustused ja kulud, ent nende katteks ei ole riigi poolt ette 2 nähtud vajalikku tulubaasi ning neid kulusid ei ole võimalik olnud linnal ette näha ka
3. aasta eelarve koostamisel. Vastustaja on seisukohal, et riik pidanuks samaaegselt PGS-i vastuvõtmisega kehtestama ka vastava regulatsiooni, millega on ette nähtud linnale kaasnevate täiendavate kulude katmine. Vastustaja selgitab, et kuivõrd linna üldine rahastamine on vähenenud rohkem kui 20% võrra, siis ei ole linnal võimalik uue PGS-ga seatud täiendavaid kohustusi täita ilma, et riik näeb ette nimetatud kohustuste rahalise katte ning kannaks linnale nimetatud kohustuste täitmisega vältimatult tekkivad täiendavad kulud. Vastustaja märgib ka seda, et on taganud kõigile koolikohustuslastele õpilaskoha ning võimaluse õppida munitsipaalkoolis. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kaalunud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leian, et Rocca al Mare Kooli AS-i kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tallinna linnal tuleb kaebaja poolt esitatud arved tasuda ning seeläbi erakooli tegevuskulude katmises osaleda.
5. Halduskohtule esitatud kohustamiskaebuse rahuldamiseks on kolm eeldust, mis peavad üheaegselt täidetud olema. Esiteks peab avaliku võimu kandjal, kelle vastu kaebus esitatud on, olema seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või lepingust tulenev kohustus vastav haldusakt anda või toiming sooritada. Teiseks on oluline, et avaliku võimu kandja ei ole, vaatamata kaebaja taotlusele seda toimingut veel sooritanud ning kolmandaks ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt võiks õigus toimingule olla ära langenud. Sellistena on kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused sõnastanud Riigikohus haldusasjades 3-3-1-2-01, 3-3-1-77-09 ja 3-3-1-5-09 tehtud lahendites.
6. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud vastustajale taotluse toimingu sooritamiseks ehk raha maksmiseks Tallinna Haridusametile adresseeritud arvete näol. Maksetähtaega sisaldava arve esitamine kujutab endast taotlust tasuda arvel näidatud rahasumma mingiks konkreetseks ajaks. Sõltumata sellest, kas arve saajaks olev avaliku võimu kandja teatab sõnaselgelt arve esitajat tasumisest keeldumisest või jätab arve seal näidatud tähtpäevaks tasumata, on arve tasumise tähtaja möödudes igal juhul tegemist olukorraga, kus avaliku võimu kandja ei ole, vaatamata esitatud taotlusele nõutud toimingut sooritanud.
7. Erakooliseaduse § 222 lõikes 1 sätestatakse, et vald või linn osaleb eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil. Sama paragrahvi
8. lõike kohaselt lähtutakse tegevuskulude katmisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) §-s 83 sätestatud munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise tingimustest ja korrast. Koostoimes EkS §-iga 222 tuleneb PGS § 83 lõigetest 3 ja 4, et tegevuskuludena mõistetakse tegevuskulu raamatupidamise seaduse tähenduses, kusjuures tegevuskulude hulka ei arvata õppega ja õpilase huvitegevusega seotud kulusid, mille katab õpilane või vanem, riigieelarveliste eraldiste arvelt kaetavaid kulusid, eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt saadud laekumiste, annetuste ning kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tulude arvelt tehtavaid kulusid, õppekavaväliste tegevustega seotud kulusid, kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulusid, põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust ning põhivara soetamisega seotud käibemaksu kulu. EkS §-st 222 ning PGS § 83 lõikest 6 tuleneb, et tegevuskulude katmisel lähtutakse kooli, kus õpilane õpib, õppekoha tegevuskulu maksumusest, mis saadakse kooli eelarves määratud tegevuskulude summa jagamisel kooli õpilaste arvuga selle kuu
9. kuupäeva seisuga. Arved tegevuskulude katmises osalemise eest esitatakse igakuiselt 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumuse osas. Kui 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumus on suurem kui lõike 7 alusel 3 kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta, lähtutakse tegevuskulude katmisel õppekoha tegevuskulude piirmäärast ühe kuu kohta, välja arvatud õpilaste puhul, kes õpivad § 51 lõike 1 punktides 5–12 sätestatud haridusliku erivajadusega õpilaste klassides. PGS § 83 lg 7 alusel on Vabariigi Valitsuse
10. veebruari 2012 määrusega nr 14 «Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta
11. aastal» (edaspidi VVm 2012/14) kehtestatud ühe õppekoha tegevuskulu piirmäär on 69 eurot ühe kuu kohta.
12. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Rocca al Mare Kooli AS peab eraüldhariduskooli. Samuti pole vaidlust selles, et
13. aasta
14. septembril omandas Rocca al Mare Koolis haridust 504 õpilast, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel oli Tallinna linn. Samuti pole vaidlust selles (tl 72), et
15. oktoobril 2012 oli selliseid õpilasi
16. Kaebaja on kinnitanud, et tema peetava kooli tegevuskulud on suuremad kui PGS § 83 lg 7 alusel käesolevaks aastaks kehtestatud ülemmäär. Vastustaja ei ole samas esitanud ühtki tõsiseltvõetavat argumenti, mis annaks alust kaebaja sellises väites kahelda. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna linnal kohustus osaleda kaebaja poolt peetava kooli tegevuskulude katmises. Kaebaja on nõudnud Tallinna linnalt tegevuskulude katmises osalemist PGS § 83 lõike 7 alusel VVm 2012/14 sätestatud piirmääras ehk 69 eurot ühe õppekoha eest kuus. Seega tuleb
17. aasta septembrikuu eest linnal katta 504*69=34 776 eurot ning
18. aasta oktoobrikuu eest 512*69=35 328 eurot.
19. Põhjendamatu on vastustaja seisukoht, nagu võiks EkS §-s 222 sätestatud kohustuse mittetäitmist õigustada sellega, et riik ei ole Tallinna linnale eraldanud PGS-ist ja EkS-ist tulenevate, väidetavalt riikliku iseloomuga kohustuste täitmiseks piisavalt eelarvevahendeid. See, kas erakooli tegevuskulude kandmises osalemine on loomuldasa riikliku või kohaliku omavalitsuse iseloomuga ülesanne, ei ole käesoleval juhul üldse oluline. Seaduses on kulude kandmises osalemise kohustus pandud sõnaselgelt linnale või vallale. Tegemist ei ole tingimusliku kohustusega, mida tuleks täita üksnes juhul kui riik linnale selleks raha eraldab. Mis puudutab vastustaja viidet haldusasjale nr 3-10-2261, siis selle sisuks oli Tallinna linna taotlus kohustada Eesti Vabariiki PGS-iga pandud lisakohustuste täitmiseks vajalike summade väljamaksmiseks. Käesoleval kohtuotsuse tegemise ajaks on eelnimetatud haldusasi ka lõplikult lahendatud.
20. detsembril 2012 kohtuasjas nr 3-3-1-41-12 tehtud otsuseha jättis Riigikohus Tallinna linna kassatsioonkaebuse rahuldamata ning seega jõustusid haldusasjas 310-2261 tehtud Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused Tallinna linna kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Samas tasub märkida, et isegi kui leidnuks tuvastamist, et riigil on kohustus Tallinna linnale eraldada täiendavaid vahendeid, ei tähenda see, et Tallinna linn saaks sel moel õigustada enda kohustuste täitmata jätmist või täitmisega viivitamist kolmandate isikute, sh. kaebaja ees. Asjaolu, et kohustatud poolel pole rahalise kohustuse täitmiseks vajalikke vahendeid, ei muuda kohustust olematuks ega lõpeta seda.
21. Eeltoodu tõttu tuleb Tallinna linnal EkS §-s 222 sätestatud kohustuse täitmiseks tasuda Rocca al Mare Kooli AS-ile eraüldhariduskooli tegevuskulude katteks
22. aasta septembrikuu eest 34 776 eurot ning
23. aasta oktoobrikuu eest 35 328 eurot. Varem on sarnastes asjades tehtud kohtuotsuses (nt haldusasjad nr 3-11-2703 ja 3-12-1595) pandud linnale kohustus erakooli tegevuskulude katmises osalemiseks ning kooli pidaja poolt esitatud arvete tasumiseks. Otstarbekam ja selgem on kohtuotsuse resolutsioonis kajastada konkreetne rahaline kohustus. Olukorras, kus rahalise kohustuse suuruse aluseks olevates faktilistes asjaoludes ei ole vaidlust ning õiguslik raamistik, mis kohustuse suurust reguleerib, on selge ja lihtne, ei ole põhjust rahalise kohustuse konkreetse suuruse kindlaksmääramist otsuse resolutsioonis vältida. 13.

§ 168

lg 1 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamisel määrata otsuse resolutsioonis kindlaks otsuse täitmise tähtaja või muud olulised otsuse täitmise tingimused. Kaebaja on taotlenud, et kohus määraks kindlaks vastustaja kohustuse tasuda arved 21 päeva jooksul 4 kohtuotsuse jõustumisest arvates. Vastustaja ei väitnud, et selle aja jooksul ei oleks arvete tasumine linna haldussuutlikkust arvestades võimalik. Vältimaks kohtuotsusega kindlaks määratud rahalise kohustuse täitmise edasist venimist, on kohtuotsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramine mõistlik. 21 päeva pikkune aeg otsuse jõustumisest ei ole ebamõistlikult lühike. 14.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja esitas 18. detsembril 2012 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, taotledes 30 euro suuruse riigilõivu ja 616,80 euro suuruse õigusabikulu väljamõistmist vastustajalt. Riigilõivu tasumine on tõendatud maksekorraldustega, mis esitati koos kaebustega (kd I, tl 39 ja kd II, tl 11). Õigusabikulu kandmise kohta on kaebaja esitanud advokaadibüroo arved ja pangakonto väljavõtted, kust nähtub nende tasumine (66 pöördel jj). Vastustaja on kohtule teatanud, et ei vaidle kaebaja menetluskuludele vastu.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Leian, et põhjendatuks ei saa lugeda õigusabikulusid, mis seonduvad

1. detsembril 2012 kohtule saadetud kaebuse täpsustuse koostamisega. Selle täpsustuse koostamist ei tinginud mitte vastustaja vastuväited kaebusele ega kohtumäärustest kaebajale selgunud asjaolud, vaid eeskätt kaebaja enda hooletus selles, et algselt esitati linnale
2. aasta oktoobrikuu eest arve väiksemas summas ning seda kajastati ka esialgu esitatud kaebuses. Seega pean advokaadibüroo arvel nr 122865 (tl 69) kajastatud teenustega seotud kuludest väljamõistmise kontekstis vajalikuks ja põhjendatuks vaid kulu, mis seondub halduskohtu
3. detsembri 2012 määruse tutvumisega ning menetluskulude nimekirja koostamisega. Arvestades määruse sisu ja menetluskulude dokumente ei saanud professionaalsel advokaadil kuluda sellele enam kui kolmveerand tundi ehk 0,75 tundi. Seega on arvel nr 122865 kajastatud kulu põhjendatud 48,6 euro ulatuses (200,88 * 0,75 / 3,1 = 48,6). Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista seega järgmised summad: 30 eurot (riigilõiv), 281,60 + 56,32 - 67,20 = 270,72 eurot (õigusabi vastavalt arvele nr 122479 koos menetluskulude nimekirja esitatud täpsustus), 96 + 19,20 = 115,20 eurot (õigusabikulu vastavalt arvele 122734) ning 48,6 eurot (õigusabikulu vastavalt arvele
4. Kokku tuleb vastustajalt välja mõista niisiis 30 + 270,72 + 115,20 + 48,60 = 465,52 eurot. Kristjan Siigur kohtunik 5