lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega
lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 4) tagaseljaotsuse tegemiseks.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha
§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 196 lg 2 sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 7-54) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale liisingulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 5478,46 eurot ( sh vara jääkmaksumus 4379,61 eurot, tasumata osamaksed 376,69 eurot, liikluskindlustuse eest 709,38 eurot ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud 12,78 eurot) , mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 367 lg 1 ja 4, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. 3
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitanud nõude välja mõista kostjalt ka viivis alates hagi esitamisest. Kuna kohtul tekkisid raskused hagi kostjale kättetoimetamisega, on menetluses tekkinud märkimisväärne viivitus. Seetõttu on otstarbekas ja
§-s 367 sätestatuga kooskõlas viivis välja mõista kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 ning
alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisest so alates 07.03.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni so kuni 25.11.2012 viivis VÕS §-s 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras so vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 7% aastas ( so 0,02 % päevas) põhivõlgnevuselt. Seega viivis ajavahemiku eest 07.03.2012 kuni 25.11.2012 on 288,17 eurot (0,02 % x 5478,46 x 263). Alates 26.11.2012 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS §-s 113 lg 1 vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele so 7% aastas põhivõlgnevuselt.
lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt
§-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda kõik hageja menetluskulud. Hageja on esitanud ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 7, 82) ja menetluskulude nimekirja ( tl 85-86), mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 639,11 eurot ja teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 6,39 eurot. Seetõttu määrab kohus
lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hagi esitamisel on tasutud 07.03.2012 639,11 eurot riigilõivu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 639,11 eurot. Kuni 01.07.2012 kehtinud
p 5 kohaselt oli asja läbivaatamise kuluks ka väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest hagiavalduse ja selle lisade kättetoimetamiseks on hageja tasunud 20.04.2012 riigilõivu 6,39 eurot. Esmakordselt avaldati teade kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks 24.04.2012 (tl 83). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest 4
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kuna kostja tegelik viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, tuleb käesolev kohtuotsus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.