Obsah (13)

§ 162§ 179§ 442§ 657§ 654§ 232§ 132§ 652§ 436§ 173§ 190§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-38383 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.12.2012, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Tsiviil

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Kohus jättis

§ 179lg 1 ja § 190 lg 5 alusel Eesti Vabariigi kulud täies ulatuses hageja kanda.

Kuna kohus määras 25.01.2010 kostjale riigi õigusabi korras esindaja ja mõistis kostjat esindanud adv. Indrek Naurile välja riigituludest 06.04.2011 kohtumäärusega osalise tasu 329,80 eurot, siis tuleb hagejalt

§ 179

lg 1 ja 190 lg 5 alusel välja mõista menetluskulu Eesti Vabariigi kasuks 329,80 eurot.

§ 179

lg-te 5, 6 ja 9 kohaselt tuleb raha tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, vastasel korral võib justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele, seejuures tuleb menetluskulude tasumisega viivitamisel tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt. Apellatsioonkaebus 28. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda. 29. Kohus on rikkunud

§-s 7 sätestatud poolte võrdsuse printsiipi ja on eelistanud kostjat hagejale. Vaidlustatud kohtuotsus on raskesti jälgitav. Otsus ei vasta

§ 442nõuetele.

Kohus on jätnud analüüsimata kõik hageja esitatud tõendid ja faktilised väited ning ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta hageja faktiliste väidetega, selgitustega või tõenditega. Kohus asus menetlema kostja vastuväiteid ja jättis hageja esitatud faktilised asjaolud tähelepanuta. Hageja on esitanud oma protsessuaalse taotluse selgelt. Kostja on vastuväited hagile koostanud selliselt, et on tõstatanud seal hageja vastu nõudeid ja väiteid, millised eeldavad kas iseseisva hagi esitamist kohtusse või vastuhagi esitamist. Kohus peab juba eelmenetluses selgitama, et hagiavalduse vastuses esitatud kostja nõudeid kohus ei menetle ning nende lahendamiseks tuleb esitada kas iseseisev hagi või vastuhagi. Kohus eksitas hagejat, kui asus menetlema kostja vastuväidetes esitatud nõudeid.

1. Kohtu seisukoht, justkui oleks tulnud hagejal tõendada, et kostja ise riputas enda kirja teadetetahvlile, ei ole õige. Kostja oli teadlik, et tema avaldus teadetetahvlile riputatakse ja kostja ilmselgelt soovis seda, kui adresseeris kirja üldkoosolekule. Kohus oleks pidanud analüüsima kostja 29.06.2009 kirja mõju üldkoosolekule, kuna kiri koostati enne üldkoosolekut eesmärgiga selle ettelugemiseks ning koosoleku protokollile liitmiseks. Kohus ei oleks saanud analüüsida KÜ 29.06.2009 protokolli selle sisu poolest, kuna 7 koosolek toimus ajaliselt hiljem, kui kostja poolt üldkoosolekule kirjutatud kiri. Kostja tegevus hageja au teotamisel oli vältava iseloomuga. Kohtumenetluses solvas ja alandas kostja hagejat edasi. Asjas omab tähtsust ka tsiviilasi nr 2-09-51675, kuna kohtus KÜ-d esindanud juhatuse esimees R. M. vabandas K. J-i ees 29.06.2009 üldkoosolekul toimunud K. J-i ja teda esindanud hageja alusetu solvamise eest ja seetõttu märgiti tsiviilasja lõpetava kompromissi p 6, et pooled hoiduvad edaspidi teineteise suhtes solvangutest. Selles asjas tehtud lõpplahend kinnitab samuti, et KÜ probleem suhtlemisel oli K. J-ga, mitte hagejaga.
2. Kostja vastusest selgub, et tema üldkoosolekule adresseeritud avaldus oli mõeldud K. J-i au ja väärikuse teotamiseks, mistõttu oleks pidanud kohus seda väidet ka kontrollima. Kohus oleks pidanud juhtima kostja tähelepanu sellele, et kostja ei saa laiendada 29.06.2009 kirja sisu isikutele (K. J-le), keda tegelikult kirjas märgitud ei ole. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja oli KÜ juhatuse liige 10 a. Seega pidid tal olema teadmised selle kohta, et esindaja saab tegutseda üksnes esindatava nimel, mitte iseenda nimel. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu 05.07.1999 antud volikirja tekstile või hageja vastuväidetele kostja käsitlusele volikirjaga seonduva kohta. Kohtu seisukoht, et volikiri võimaldab teha tehinguid üksnes kinnisvaraga, ei ole õige. Kohus ei saanud käesolevas vaidluses analüüsida ja anda hinnanguid hageja tütre väidetavatele tegudele või tema poolt KÜ-le esitatud avaldustele, kuid kohus on seda teinud. Kohus ei oleks tohtinud samastada hagejat K. J-ga, kuivõrd hageja esindajana sai tegutseda esindatava (K. J-i) nimel, mitte enda nimel. Kohus on jätnud tähelepanuta kõik hageja väited selle kohta, et avaldusi KÜ-le ei koostanud hageja. Kohus on jätnud tähelepanuta ka K. J-i 10.03.2011 avalduse, milles ta kinnitab, et suhetes KÜ-ga tegutses hageja K. J-i nimel ning kõik avaldused on koostatud K. J-i poolt.
3. Kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid on asjassepuutumatud, kuna need ei ole seotud käesoleva vaidlusega ega ka hageja isikuga, mistõttu oleks pidanud kohus need tõendid jätma tähelepanuta. Kostja ei ole tõendanud, et K. J-i kirjades sisalduv ei vastanud tegelikkusele. KÜ juhatuse liige peab olema kõrgema valulävega ja teda võib võrrelda mõnes mõttes avaliku elu tegelasega, kes peab olema valmis kriitika talumiseks. Juhatuse liige ei tohiks halvustada ühtegi korteriomanikku, elanikku jt, kes on pöördunud teabe mittesaamisel oma õiguste kaitseks kohtusse või on julgenud juhatuse tööd kritiseerida. Juhatuse liikme pädevuseks ei ole KÜ liikmete, elanike jt mõnitamine ja halvustamine üldkoosoleku ees. Kohus oleks pidanud arvestama ka kostja positsiooni KÜ-s ning analüüsima, kas KÜ juhtorganisse kuuluv isik võinuks nii valuliselt võtta igat KÜ liikme pöördumist, et omakorda asuda üldkoosolekul korteriomanikku ja korteriomanikuga seotud elanikke mõnitama.
4. Kohus ei oleks tohtinud mõista hagejalt välja Eesti Vabariigi kasuks kostja esindaja menetluskulusid. Kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid õigusteenuse ostmiseks ilma riigi abita ning seetõttu on tal sõlmitud leping advokaadibürooga. Kostja ja tema advokaat kasutasid riigi poolt antud abi pahatahtlikult ning vastuolus kohtumääruse ja riigi õigusabi seadusega ka muudes kostja asjades. Kostja menetluskulud tuleb jätta kas riigi enda kanda või tühistada kostjale menetlusabi andmine.
5. Hageja palub võtta vastu uued tõendid (K. J-i 28.02.2008 kiri KÜ-le, Harju Maakohtu 22.02.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-09-51675, Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-08-10666 ja KÜ Sütiste tee 36 kirjalik seisukoht tsiviilasjas nr 2-0810666) ja hinnata neid tõendeid otsuse tegemisel.
6. Maakohus on määranud tsiviilasja hinna ebaõigesti. Vastus apellatsioonkaebusele 8
7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus
8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

38. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad tuginevad endiselt hageja ekslikule eeldusele, et hagis esiletoodud asjaolud ja kogutud tõendid annavad aluse väita, et kostja on au teotamisega rikkunud hageja isiklikke õigusi ning on seetõttu asjakohatud. Maakohus on käsitlenud nõutava põhjalikkusega vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ning selgitanud piisava selgusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõudeid rahuldada. Kohus on hageja kõigile seisukohtadele vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, menetlusnormide rikkumist või tõendite ebaõiget hindamist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud.

1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et erinevalt hageja seisukohast, on maakohus kolleegiumi arvates jõudnud õigele tõlgenduslikule järeldusele, et laused, mille ümberlükkamist hageja taotleb, sisaldavad nii andmeid kui väärtushinnanguid. Tegemist ei ole mitte üksnes VÕS § 1047 lg 4 rakendusalaga, milles nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ning kus tuleb tuvastada üksnes vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus. Maakohus on lausetes sisalduvate väärtushinnangute ebakohasuse tuvastamisel õigesti lähtunud ka VÕS § 1046 kohaldamise vajadusest. Väärtushinnangu tõesust või väärust ei ole võimalik tõendada ja seetõttu ei saa hageja nõuda maakohtu poolt märgitud osas avaldatu ümberlükkamist. Hageja on teise nõude kvalifitseerinud VÕS § 1055 lg 1 järgi, mille rakendamine on VÕS § 1047 lg 4 kohaldamisel täiendavaks õiguskaitsevahendiks ning mille rahuldamise eelduseks on, et andmed on ebaõiged ja nende avaldamine on jätkuv. Ringkonnakohtul ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti.
2. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta ka selles, et hageja käitumine m.h tütre esindamisel on hagejale omistatav. Asjaolu, et K. J-i poolt hagejale 05.07.1999 välja antud volikirja (I kd, tl 148) sisust tulenevalt oli hagejale antud õigus tütre eest kirjutada alla kõikidele dokumentidele ja esindada volitajat füüsiliste ja juriidiliste isikute ees, ei tähenda, et kostjal puudus õigus väita, et tehtud etteheiteid on koostanud ja allkirjastanud hageja. Erimeelsust ei ole selles, et 29.06.2009 üldkoosolekul toimus arutelu nii hageja kui tema tütre K. J-i käitumise üle. Maakohus on esitatud tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et kostja avaldatud faktiväited hageja tegevuse kohta on tõesed ning hageja käitumisele antud väärtushinnangud ei ole olnud tuvastamist leidnud asjaolude valguses ebakohased. Maakohus on analüüsinud kostja poolt avaldatu tõelevastavust ja põhjendatust piisava põhjalikkusega ning ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtu poolt uuritud tõendite põhjal teistsugusele seisukohale. Õige on maakohtu järeldus, et kuna ühistu üldkoosoleku otsuseid ei ole seni vaidlustatud ning 29.06.2009 toimunud üldkoosolek on andnud ühistu juhatuse tegevusele hea hinnangu, puudub alus väita, et hageja poolt ühistu juhtimise aadressil tehtud kriitikaks oleks olnud põhjust. Kuna hageja õiguste rikkumine tuvastamist ei leidnud, on maakohus jätnud õigesti rahuldamata ka hageja nõude kohustada kostjat edaspidi hoiduma hageja kahjustamisest. 9
3. Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid. Maakohus on otsuses märkinud, millistele tõenditele ta oma järeldused rajas ning kohtu hinnang kogutud tõenditele on olnud ringkonnakohtu arvates seadusekohane. Kostja etteheide, et maakohus on jätnud hageja tõendid tähelepanuta ning lähtunud üksnes kostja esitatud tõenditest, on asjakohatu. Maakohus on tõendite asjassepuutuvuse ja lubatavuse hindamisel õigesti lähtunud vaidluse aluseks olnud asjaoludest ja hageja esitatud nõuetest. Samuti on kohus jaganud õigesti tõendamiskoormise.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Kolleegiumil ei ole põhjust anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Hageja mittenõustumine kohtu kaalutlustega ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.

1. Kaebuse seisukoht, et maakohus on hagi lahendades lähtunud kostja esitatud nõuetest, on ainetu, kuna kostja ei ole käesolevas menetluses hageja vastu nõudeid esitanud. Kostja esitatu näol on tegemist hageja nõude suhtes kostjapoolsete seisukohtade ja vastuväidetega, mille esitamine ei eelda hagi ega vastuhagi esitamist.
2. Kaebuses tõstatud küsimuse tsiviilasja hinna määramise osas, on ringkonnakohus 25.04.2012 määrusega lahendanud ja määranud tsiviilasja hinnaks apellatsioonimenetluses 1595 eurot, mille pealt on kohustatud ka apellanti riigilõivu tasuma. Kuna antud juhul ei ole võimalik hüve väärtust, mida hageja oleks hagi rahuldamise korral eeldatavalt saanud, kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks, mille puhul

§ 132lg 1 järgi eeldatakse, et hagihind on 1595 eurot.

44. Apellatsioonkaebuses esitatud hageja ja K. J-i ning ühistu suhteid puudutavad uued seisukohad, s.h uued väited tütre poolt hagejale antud volituste mahu ja üldkoosoleku otsuste vaidlustamise kohta jätab kolleegium tähelepanuta ning taotluse nende kinnitamiseks esitatud uute tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata. Vastavalt

§ 652

lg-le 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui sellele asjaolule esimese astme kohtus tugineti, kuid see jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh seetõttu, et asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.

§ 652

lg 4 kohaselt peab apellant uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust kaebuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Apellant ei ole kaebuses esitanud põhjendust, miks ringkonnakohtus esmakordselt esile toodud asjaolusid ja kaebusele lisatud tõendeid, mis pärinevad aastatest 2008 ja 2009, esimese astme kohtule ei esitatud ning seetõttu ei saa ringkonnakohus nendega kaebuse lahendamisel arvestada. Maakohus on otsuse arutluskäigus puudutanud üksnes poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid ning lähtunud hageja esitatud nõuetest. Seetõttu ei ole taotluse väide, et maakohtu käsitlus on osutunud hagejale üllatuslikuks, asjakohane.

§ 436

lg 4 kohaselt ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud ning seetõttu ei ole kaebuses esmakordselt esitatud väidetega arvestamata jätmise etteheitmine maakohutule põhjendatud. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid tuleb apellandile tagastada. 45. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamata jätmise tõttu on maakohus jätnud menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel õigesti hageja kanda ja mõistnud hagejalt

§ 190lg 5 alusel põhjendatult välja riigi kasuks kostjale osutatud menetlusabi kulud.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus 10 kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel samuti hageja kanda.

Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 11