TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1416 Otsuse kuupäev 28.11.2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Anu Saarepuu kaebus Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 25.02.2011 otsuse nr 2275 tühistamiseks ning avalik-õigusliku suhte tuvastamiseks Menetlusosalised Asja läbivaatamise kuupäev Kaebuse esitaja Anu Saarepuu Vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Jõgeva büroo Kaasatud isik Keskkonnaministeerium Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28.12.
- a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud 12.01.2010 esitas Anu Saarepuu Tartu Pensioniameti Võru klienditeenindusele avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Tartu Pensioniameti 12.01.2010 otsusega nr 200908-1 avaldus rahuldati ja kaebajale määrati alates 31.10.2009 soodustingimustel vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg 1 p 3 alusel eluaegselt summas 7018 krooni kuus , sh pensionilisa 25 % avaliku teenistuse staaži eest. 25.02.2011 tegi Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Jõgeva büroo otsuse nr 2275, millega otsustas mitte arvestada alates 01.03.2011 kaebaja pensionistaaži hulka avaliku teenistuse staaži. Otsuse kohaselt ei olnud A.Sarepuu 01.01.21996 seisuga, töötades Kubja metskonnas abimetsaülemana, avalikus teenistuses, mille tõttu ei saa avaliku teenistuse staaži hulka arvata ka töötamist enne 01.01.1996.a. 08.06.2011 esitas Anu Saarepuu Tartu Halduskohtule kaebuse Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 25.02.2011 otsuse nr 2275 tühistamiseks ning pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebaja märgib, et pensioniameti 25.02.2011 otsus rikub tema subjektiivset õigust saada seaduses ettenähtud alustel ja korras riiklikku pensionilisa 25 % avaliku teenistuse staaži eest. Kaebaja märgib, et kuigi abimetsaülemat ei ole Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määrusega nr 97 kinnitatud Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, täitis ta faktiliselt avaliku võimu ülesandeid. Abimetsaülemana töötades oli tegemist metsavalvetöötajaga, kellele tulenevalt kehtinud seadusandlusest ja riikliku metsavalve põhiülesannetest oli õigus tõkestada õigusrikkumisi, määrata vastavalt pädevusele halduskaristusi, teostada õigusrikkumise asjaolude väljaselgitamiseks vajalikke läbivaatusi ning kohaldada halduskinnipidamisi. Samuti oli metsavalve töötaja kohustatud rakendama abinõusid õiguserikkumise tulemusel riigile tekitatud kahju sissenõudmiseks. Nimetatud toimingute olemus ning võimupädevus on ilmselgelt iseloomulik vaid avaliku võimu teostajale. Kaebaja oli avaliku teenistuse seaduse jõustumisel ATS-i mõttes avalikus teenistuses ning tema töötamine Kubja metskonnas abimetsaülemana tuleb arvata avaliku teenistuse staaži hulka ATS § 2 lg 1, § 4 lg 1, § 153 p 1 alusel. Haldusorganil tuleb HMS § 67 lg 1 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamisel isiku kahjuks lisaks HMS § 64 lg 3 sätestatule arvestada ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima. Sama seisukoht on tuletatav ka õiguse üldprintsiipidest. Vastustaja määras kaebajale eluaegse pensioni koos pensionilisaga ning teostas enam kui aasta vältel ka reaalselt pensioni väljamakseid. Sellises olukorras on kaebajal tekkinud õigustatult usaldus, et ka esialgne haldusakt anti välja kõiki asjaolusid põhjalikult kontrollides ning seaduspäraselt. Kaebuse esitaja palub kaebus rahuldada ning tühistada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 25.02.2011 otsus nr
- Samuti palub kaebuse esitaja lugeda tuvastatuks, et Anu Saarepuu töötas avaliku teenistuse seaduse jõustumise hetkel (s.o 01.01.1996) Kubja metskonna abimetsaülemana avalikus teenistuses ja seetõttu on tal õigus riikliku vanaduspensioni suurendamisele ATS § 57 lg 2 alusel. Vastustaja vastuväited Vastustaja palub jätta kaebus Lõuna Pensioniameti 25.02.2011.a Pensionikomisjoni otsuse nr 2275 tühistamiseks rahuldamata. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Jõgeva büroo pensionikomisjoni poolt 25.02.2011.a toimikute järelkontrolli käigus selgus, et Anu Saarepuu töötamist abimetsaülemana Kubja Metskonnas ei saa arvata avaliku teenistuse staaži hulka. Tulenevalt eeltoodust puudub Anu Saarepuul teenistusstaaž ja selle tõttu ei oleks pidanud riikliku vanaduspensioni ATS § 57 lõike 2 alusel suurendama. ATS-i jõustumise ajal (so 01.01.1996.a) töötas Anu Saarepuu Kubja Metskonnas abimetsaülemana. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002.a määruses nr 97 ( määrus) § 2 lõikes 5 on 2 toodud ammendav loetelu metskondade ametikohtadest, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist. Nimetatud loetelu ei sisalda abimetsaülema ametikohta, mistõttu ei ole formaalselt täidetud vajalik ATS 57 lg 2 kohaldamise eeltingimus: kaebuse esitaja ei olnud ATS jõustumise ajal avalikus teenistuses Vabariigi Valitsuse 19.03.2002.a määruse nr 97 mõttes. ATS kohaselt tekib õiguslik alus enne ATS-i jõustumist töötatud aja arvestamiseks avaliku teenistuse staaži hulka juhul, kui üheaegselt on täidetud mõlemad alljärgnevatest tingimustest: - isik oli ATS-i jõustumise ajal avalikus teenistuses - isik töötas enne ATS-i jõustumist Vabariigi Valitsuse 19.03.2002.a määruses nr 97( edaspidi määrus) nimetatud asutuses ja selles loetletud ametikohal. Sotsiaalkindlustusamet lähtub avaliku teenistuse staaži arvestamisel avaliku teenistuse seadusest ja määrusest. Määruses toodud loetelu laiendamiseks puudub Sotsiaalkindlustusametil pädevus. Haldusmenetluse seaduse 64 lõike 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohustu haldusakti kehtetuks tunnistama. Eeltoodust tulenevalt ning HMS § 64 lg 3 ja RPKS § lg 2 p 3 alusel arvestades kaalutlusõiguse teostamisel haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, ei ole Pensioniameti otsust nr 200908-1 vajalik tunnistada kehtetuks tagasiulatuvalt, kuna pensionimääramise otsus on jõus ning selle seadusele vastavus on saavutatud antud haldusakti nr 200908-1 20.01.2010.a osalise muutmisega isiku kahjuks (HMS § 66 lg 1). Keskkonnaministeeriumi arvamus Metskonna abimetsaülema ametikoht sisaldus riikliku metsavalve töötajate ametikohtade loetelus alates Eesti Vabariigi Riikliku Metsaameti 31.07.
- a käskkirja nr 67 kehtestamisest. Seega võib järeldada, et abimetsaülemana olid A. Saarepuul samad ametikohustused ja -õigused kui nendel isikutel, kes töötasid ametikohtadel, mis sisalduvad Vabariigi Valitsuse määruses nr
- Kuivõrd aga Vabariigi Valitsus, kellel on vastavalt ATS §182 lõikele 3 otsustuspädevus ametikohtade loetelu osas, millel töötatud aeg loetakse avaliku teenistuse staaži hulka, ei ole metskonna abimetsaülema ametikohta lülitanud määruses nr 97 sisalduvasse loetellu, ei saa ka Keskkonnaministeerium asuda seisukohale, et kaebaja töötas 01.01.1996.a avalikus teenistuses. Kohtu põhjendused ja otsus Anu Saarepuu on esitanud kaebuse, milles palub tühistada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 25.02.2011 otsus nr 2275 ning tuvastada tema töötamine avalikus teenistuses Kubja metskonnas abimetsaülemana avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal (01.01.1996). ATS § 163 lg 1 kohaselt nimetati seaduse jõutumisel ametnikud teenistusse 2 kuu jooksul. Anu Saarepuud, kes töötas sel hetkel Kubja metskonnas abimetsaülemana, teenistusse ei nimetatud, mis tähendab, et sellel ajal kaebaja avalikus teenistuses ei olnud. ATS § 182 lõike 1 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka enne avaliku teenistuse seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistuse aeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. 3 ATS § 182 lg 2 ja 3 kohaselt kehtestab ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 punktidele 1 ja käesoleva paragrahvi
- lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, Vabariigi Valitsus. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka, on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määrusega nr 97 (edaspidi Määrus nr 97). Määruse nr 97 § 2 lõikes 5 on toodud ammendav loetelu metskondande ametikohtadest, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist – nendeks olid üksnes metsaülem, metsnik ja metsavaht. Seega ei ole Vabariigi Valitsus, kellel on vastavalt ATS § 182 lõikele 3 otsustuspädevus ametikohtade loetelu osas, millel töötatud aeg loetakse avaliku teenistuse staaži hulka, lülitanud metskonna abimetsaülema ametikohta määruses nr 97 sisalduvasse loetellu. Nagu märgitud, kehtestab ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, Vabariigi Valitsus määrusega. Seda on Vabariigi Valitsus määrusega nr 97 teinud. Seadusega ei ole antud kellelegi volitust seda loetelu täiendada. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu lahendis nr 3-07-1233 välja toodud seisukohaga, et seadusest ei saa järeldada, et valitsusele tehti kohustuseks kehtestada näitlik või lahtine loetelu. Seega puudub ka kohtul õigus valitsuse poolt kinnitatud loetelu laiendada. Kaebust saaks rahuldada üksnes juhul, kui asutus, kus kaebaja töötas ja ametikoht, mida kaebaja täitis, sisalduksid nimekirjas. Antud juhul kaebaja ametikoht nimekirjas puudub. See, et abimetsaülema töökohustused eeldasid avaliku võimu teostamist, ei anna kohtule alust nimekirja täiendada ja sellest tulenevalt kaebust rahuldada. Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on isikul õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle perioodide kohta ei ole säilinud. Antud juhul ka sellist olukorda ei esine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Lõuna Pensioniameti otsus on õiguspärane, nii õiguslikult kui faktiliselt põhjendatud. Otsuses on välja toodud asjaolud, mis tingisid varasema pensioni määramise otsuse muutmise edasiulatuvalt, nähtuvalt kaebusest, on kaebuse esitaja põhjusest ka aru saanud. Vastustaja poolt ei ole rikutud ka kaebaja õiguspärast ootust ja usaldust, et haldusakt kehtima jääks. HMS § 67 lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Antud juhul ei ole kaebajalt varasemalt väljamakstud summasid tagasi nõutud, s.t otsus ei ole tehtud tagasiulatuvalt. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse menetluskulude (õigusabikulud) 428 eurot väljamõistmiseks. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Eda Muts kohtunik 4 5