ja § 113 alusel, kuivõrd väljamaksete sooritamisega ühele võlausaldajale on kahjustatud teiste võlausaldajate huve. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, kuivõrd võlgniku tegevus on lõppenud, puuduvad teadaolevad lepingud tellijatega ning töötajad. Lisaks puudub võlgnikul igasugune vara kohustuste katmiseks – tervendamine eeldaks lisafinantseeringut. Ajutise halduri arvates on võlgnik maksejõuetu, vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes (eelkõige ebaõnnestunud äriplaan). Samas on ebaselge, kas võlgnik on sularaha kasutamisel lähtunud kõikide võlausaldajate huvidest või eelistanud teatud isikute huve. Ajutise halduri hinnangul moodustaks pankrotimenetluse jätkamise kulud ligikaudu 3 000 eurot. 06.11.2012 kohtuistungil võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega. Oliver Ennok on kohtule esitanud OÜ FV ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 14 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h päringute koostamine ja raamatupidamise kontrollimine, suhtlemine võlgniku esindajaga, kogutud andmete kontrollimine, analüüs, aruande koostamine, kohtuistungil viibimine). Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 45 eurot, s.h sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud. Oliver Ennok palub Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks arvelduskontole nr XXXXXXXXXX välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuna 1 120 eurot, millele lisandub käibemaks 224 eurot ja kulude hüvitisena 45 eurot. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
2-12-35973 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Ajutise halduri aruande kohaselt OÜ’l FV vara puudub, rahalisi kohustusi on ca 29 000 euro ulatuses. Ajutisele haldurile esitatud andmetest tulenevalt ei ole ajutine haldur tuvastanud pankrotikuriteo tunnustele vastavaid tegusid. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et laenu tagasimakse näol AP summas 30 555 eurot, võib tegemist olla tagasivõidetava tehinguga. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 4 2-12-35973 Kohtu poolt OÜ FV pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et OÜ FV pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Oliver Ennok palub võlgnikult Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks arvelduskontole nr XXXXXXXXXX välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuna 1 120 eurot, millele lisandub käibemaks 224 eurot ja kulude hüvitisena 45 eurot. Võlgniku esindaja ei ole kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 1 120 eurot, millele lisandub käibemaks 224 eurot ja kulude hüvitisena 45 eurot, tuleb võlgnikult Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks välja mõista. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ FV dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige AU(isikukood XXX, XXX). Hannes Olev Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.