Obsah (8)

§ 24§ 21§ 22§ 23§ 16§ 7§ 18§ 19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-37579 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.12.2012, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Tsiviil

§ 24

¹ lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub MTÜ võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. 11.

§ 21

lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja MTÜ põhikirjast tulenevaid nõudeid. MTÜ põhikirjas võib sätestada, kui suure osa MTÜ liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv MTÜ liikmeid.

§ 22

lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud MTÜ liikmetest või nende esindajatest põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kuivõrd antud juhul on hageja vaidlustanud üldkoosoleku otsused, millega muudeti KÜ põhikirja, siis tuleb täiendavalt juhinduda

§ 23

sätetest.

§ 23

lg 1 järgi on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seega on antud juhul nimetatud otsus kooskõlas seadusega ning selle otsuse tühistamiseks puudub kohtul alus.

§ 21

lg 1 sõnastusest tuleneb, et põhikirjas võib sätestada liikmete arvu otsuste vastuvõtmiseks, kuid liikmed võivad jätta ka selle sätestamata. Otsuste vastuvõtmine on lubatav ainult sel juhul, kui kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja MTÜ põhikirjast tulenevaid nõudeid.

1. Kohus nõustus hagejaga selles, et kostja üldkoosoleku otsus täiendada põhikirja alapunktiga, millise kohaselt võib liikme välja arvata korduva KÜ liikmete häirimise ja/või KÜ olulise majandusliku või moraalse kahjustamise korral (sama pädevus jääb alles ka KÜ juhatusele), ei ole kooskõlas KÜS § 5 lg-ga
2. KÜS § 5 lg-te 1-3 järgi on KÜ liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui KÜ moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla KÜ liikmeks, KÜ-sse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja KÜ liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva ning pärandi vastuvõtnud pärija KÜ liikmeks astumise ajaks loetakse pärandi avanemise päeva. Seega tuleneb nimetatud sättest, et KÜ liikmeks on kõik korteriomanikud. KÜ-sse kuulumine on seotud korteriga ning sellest ei saa välja astuda ega välja arvata. Seega ei ole

§ 16KÜ liikmete suhtes kohaldatav ning juhinduda tuleb KÜS § 5 lg 1.

1. Hageja on hagis heitnud kostjale ette ka asjaolu, et koosoleku registreerimislehel ei olnud korter nr 36 märgitud. Nimetatud nähtub ka kohtule esitatud registreerimislehe ärakirjast. 14.07.2010 üldkoosoleku protokolli kohaselt on hageja esindaja osalenud koosolekul mittehääleõigusliku (kutsumata) külalisena. Kohus märkis, et nimetatu ei ole kooskõlas 3 KÜS § 11 lg-ga 1, mille kohaselt KÜ liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui KÜ põhikirjas ei sätestata teisiti.
2. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on KÜ liikmel õigus KÜ üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

§ 24

ı lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub MTÜ võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele.

§ 24

lg 1 järgi kohus võib MTÜ vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.

§ 24

lg 3 järgi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning MTÜ liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. MTÜ liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kuna antud juhul hageja esindaja koosolekul ei hääletanud ja seetõttu ei osalenud ta ka otsuse tegemisel, siis ei ole nimetatud säte käesoleval juhul kohaldatav. 15. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Antud juhul on 14.07.2010 üldkoosoleku otsus liikme väljaarvamise kohta vastuolus KÜS § 5 lg-ga 1 ning seega tuleb tunnustada selle otsuse kehtetust kooskõlas

§ 24lg-ga 1.

Muus osas jäi hagi rahuldamata.

1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei omanud ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, jäid menetluskulud 50 % ulatuses hageja kanda ning 50 % ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus
3. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti kostja 14.07.2010 üldkoosoleku otsus nr 4 põhikirja p 6.5 muutmise tühistamiseks (kehtetuks tunnistamiseks) rahuldamata, ja palub teha uue otsuse, millega lahendada hageja nõue üldkoosoleku protokolli esitamiseks kohustamiseks ning hageja nõue KÜS § 11 lg 1 rikkumise tõttu kostja 14.07.2010 üldkoosoleku otsuste kehtetuse tunnustamiseks ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4. Maakohus ei ole analüüsinud haginõuet põhistavaid faktilisi väiteid üldkoosoleku protokolli esitamise kohustamiseks ega üldkoosoleku protokolli esitamise kohustuse täitmist pärast hagi esitamist, samuti on jäetud analüüsimata lisatud tõendid. Kohus ei ole menetluskulude jaotuses arvestanud haginõude täitmisega pärast hagi esitamist, vaatamata kohtuväliselt sama dokumendi esitamisest keeldumisele. Haginõude täitmine pärast hagi esitamist, kui enne hagi esitamist on sama nõude täitmisest kirjalikult keeldutud, on aluseks menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt.
5. Maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata

§ 24lg 3.

Samuti on maakohtu otsus vastuoluline. Kostja 14.07.2010 üldkoosoleku protokollis on fikseeritud, et hagejal ei lubatud üldkoosolekul hääletada, millega kostja rikkus KÜS §-i 101 ja § 11 lg-t 1. Liikmel, kes ei osalenud otsuse tegemisel, on õigus nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist

§ 24lg 3 alusel.

Maakohus järeldas vastuolus oma eelneva järeldusega, millega 4 tuvastas KÜS § 11 lg 1 rikkumise, et

§ 24lg 3 ei ole praegusel juhul kohaldatav. Maakohus on rikkunud ka Ts

MS § 436 lg-t 4, mille kohaselt ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest. 21. Kohus on otsuses rikkunud TsMS § 436 lg 4 nõudeid, tuginedes asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Hageja ei ole vaidlustanud kostja 14.07.2010 korduskoosoleku otsustusvõimelisust, mh põhikirja muutmiseks vajaliku kvoorumi olemasolu (

§ 23

lg 1 nõutav osavõtjate 2/3 häälteenamus), seega ei olnud kohtul vajadust seda analüüsida ega kohaldada

§ 23lg-t 1.

Kohus tõlgendas ja kohaldas kostja põhikirja p 6.5 muudatuse seaduslikkuse hindamisel

§-i 21 ebaõigesti, vastuolus sätte mõtte ja eesmärgiga. Kui põhikirjas ei sätestata liikmete arvu otsuste vastuvõtmiseks, s.t liikmed jätavad selle sätestamata, on koosolek otsustusvõimeline vaid siis, kui koosolekul osaleb liikmete lihtenamus. Kui põhikirja muudetakse selliselt, et üldkoosolekul ei ole liikmete osalust enam üldse vaja, nagu on sõnastatud kostja 14.07.2010 üldkoosoleku põhikirja p 6.5 muudatustes, on see ilmses vastuolus

§ 21lg-te 1 ja 3 sõnastuse, mõtte ja eesmärgiga.

1. Arvestades asjaolusid, et maakohtu otsusega on tuvastatud vähemalt kahte olulist seaduserikkumist ühe koosoleku läbiviimisel, samuti kostja pahauskset käitumist kohtumenetluses (kostja keeldus kategooriliselt kompromissist, kostja taotlusel on istungeid korduvalt edasi lükatud, kostja ei nõustunud hageja taotlusega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses menetlusökonoomia eesmärgil), samuti seda, et kostja kasutas KÜ liikmete piiratud vahendite arvel advokaadibüroo teenust, seevastu kui hageja esindas end ise, on ebaõige jaotada menetluskulud poolte vahel võrdsetes osades. Asjaolude kogumit arvestades on õiglane jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsus
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
4. Kuna kostja ei ole apellatsioonkaebust esitanud ja hageja on maakohtu otsust vaidlustanud üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude jaotust puudutavas osas, ei ole ringkonnakohtul põhjust maakohtu lahendi paikapidavust muus osas kontrollida. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
5. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja 14.07.2010 üldkoosolekul vastuvõetud otsus muuta põhikirja p-i 6.5 sõnastust, on seaduspärane ja hagis esitatud kaalutlused ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus on käsitlenud vaidlustatud otsuse sisulisi ja formaalseid kehtivuse eeldusi ning selgitanud piisava põhjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet rahuldada. Kuna kohus on hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
6. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et ei nõustu kaebuse seisukohaga, mille järgi on maakohus hagi osaliselt rahuldamata jätmisel kohaldanud vääralt materiaalõigust. Vastavalt

§ 7

lg 1 p-le 8 peab mittetulundusühingu põhikirjas olema märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise ja sellel otsuste vastuvõtmise tingimused ja kord.

§ 21

lg 1 esimese lause kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema 5 kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid.

§ 21

lg 1 teine lause näeb ette, et mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Vaidlust ei ole selle üle, et 14.07.2010 üldkoosolek oli pädev põhikirja muutma.

§ 18

lg 1 kohaselt on üldkoosolek mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks, kelle pädevusse kuulub vastavalt

§ 19lg 1 p-le 1 põhikirja muutmine.

Eriregulatsiooni korteriühistu põhikirja muutmise kohta sätestab KÜS § 4 lg 1, mille kohaselt peab põhikirja muutmise poolt olema rohkem kui pool häälte üldarvust. 28. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt on kostja põhikirja p-i 6.5 muudatus, mis sätestab, et üldkoosolek on liikmete üldkoosolekust seaduses ja põhikirjas toodud viisil teavitamise järel otsusevõimeline sõltumata kohale tulnud liikmete arvust, seadusele mittevastav. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et

ega KÜS ei sätesta piirangut korteriühistu põhikirjas sellesisulise regulatsiooni kehtestamiseks. Kuna põhikirja p-i 6.5 uus sõnastus tugineb eeldusele, et ühistu liikmeid tuleb üldkoosoleku toimumisest seaduses ja põhikirjas ettenähtud viisil teavitada, ei riiva põhimõte, et koosolek on seejärel otsusevõimeline ka juhul kui koosolekul osaleb kasvõi üks ühistu liige, kohale ilmumata jätta otsustanud liikmete ega korteriühistu võlausaldajate õigusi ja huve. Hageja arusaam, et korteriühistul tuleb põhikirjaga tingimata näha ette liikmete arvuline kvoorum ja säilitada regulatsioon, mis näeb ette millises korras kutsutakse kokku uus üldkoosolek juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid, ei ole õige.

§ 21

lg 1 lause 2 näeb korteriühistule ette üksnes sellekohase õiguse ja mitte kohustuse.

1. Apellatsioonkaebuse etteheited, mis puudutavad kostja poolt hageja takistamist 14.07.2010 üldkoosolekust osa võtta, ei anna samuti alust maakohtu otsust muuta. Kolleegium nõustub iseenesest kaebaja ja maakohtu käsitlusega selles, et ühistu liikme või tema esindaja takistamine üldkoosolekul hääletada rikub ühistu liikme õigusi. KÜ-sse kuulumine on KÜS § 5 lg 1 järgi seotud korteriomandiõigusega ning seetõttu on liikme või tema esindaja takistamine hääletamisest osa võtta vastuolus KÜS § 11 lg-ga 1, mille kohaselt annab KÜ liikmete üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle, kui põhikirjas ei sätestata teisiti. Pooled on eri meelt küsimuse osas, kas hagejat takistati üldkoosolekul hääletamast või mitte. Üldkoosoleku protokollile lisatud nimekirja kohaselt on hageja üldkoosolekul osalenud (tl 95). Asjaolu, et protokolli kohaselt on hagejat nimetatud „hääleõiguseta kutsumata külaliseks“ (tl 88), ei tõenda, et hagejal ka tegelikkuses hääletada ei võimaldatud. Koos hagejaga on üldkoosolekul osalenud kokku 15 liiget ja 2 esindajat (tl 94-97). Üldkoosoleku protokollist küll nähtub, et hääletamisel on arvestatud maksimaalselt 16 häälega (tl 91-92), kuid tõendid puuduvad siiski selle kohta, et hagejat hääletamisel takistati või tema antud häälega ei arvestatud. Kaebuse väide, et kostja on hääletamisele takistuste tegemise menetluses omaks võtnud, ei ole õige. Vastuses hagile on kostja hageja nõudele ja hagiavalduses esitatud asjaoludele vastu vaielnud ja palunud jätta hagi tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses on kostja selgitanud, et hageja ei soovinud protestina koosolekul toimunud hääletamisest osa võtta. Hääletamisel takistuste tegemise kohta tõendite puudumise tõttu ei ole kolleegiumil alust maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise kohta sellel motiivil muuta. Kolleegium juhib hageja tähelepanu ka asjaolule, et protokollist nähtuvate hääletustulemuste järgi on vastuvõetud otsuste poolt hääletanud kõik kohal olnud ühistu liikmed (tl 88-93). See tähendab, et vaidlustatud otsused oleks vastu võetud sõltumata sellest, mil viisil hageja oleks hääletanud. 6
2. Kaebuse väide, et maakohus ei ole tegelenud hagis esitatud nõudega kohustada kostjat esitama tõendina kostja 14.07.2010 üldkoosoleku protokoll, ei ole asjakohane, kuna nimetatud protokoll on ühes registreerimislehe ja volikirjadega toimikusse võetud (tl 8897).
3. Hagi osalise rahuldamise tõttu on maakohus menetluskulude jaotamisel lähtunud põhjendatult TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud võimalusest ja jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Tegemist on maakohtu diskretsiooniõigusega, millesse ringkonnakohus saaks sekkuda vaid juhul, kui maakohus oleks diskretsioonipiire ületanud. Kuna sellekohaseks väiteks alust andvaid asjaolusid kaebuses esile toodud ei ole, puudub kolleegiumil alus maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 7