← Eesti

2-09-69579/19

Obsah (6)§ 630§ 442§ 187§ 374§ 164§ 64

2-09-69579 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2012 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Kohtuasja number 2-09-6

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Menetluse käik

  1. Hageja M K esitas 21.12.2009 Harju Maakohtule hagiavalduse I K vastu abikaasade ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt hindab hageja ühisvara väärtuseks 6 620 000 krooni. Hageja andmetel on hageja ja kostja ühisvaraks kinnistu asukohaga Xxx(kinnistusregistriosa nr xxx) väärtusega 4 000 000 krooni; kinnistu asukohaga Xxx(kinnistusregistriosa nr xxx) väärtusega 1 250 000 krooni; korteriomand asukohaga Xxx (kinnistusregistriosa nr xxx) väärtusega 600 000 krooni; korteriomand asukohaga Xxx (kinnistusregistriosa nr xxx) väärtusega 650 000 krooni; OÜ A osa nimiväärtusega ja turuhinnaga 40 000 krooni; N OÜ osa nimiväärtusega ja turuhinnaga 40 000 krooni; IA OÜ osa nimiväärtusega ja turuhinnaga 40 000 krooni. Hageja taotles jagada ühisvara selliselt, et 2 2-09-69579 hageja ainuomandisse jääks korteriomand asukohaga Xxx ja korteriomand asukohaga Xxx, kokku väärtusega 1 250 000 krooni. Ülejäänud vara kokku väärtusega 5 370 000 krooni palus hageja jätta kostja ainuomandisse ja välja mõista kostjalt enamsaadu arvelt hageja kasuks rahaline hüvitus 2 060 000 krooni.
  2. 17.10.2011 esitas hageja nõude täpsustuse. Hageja soovib ühisvara jagamist selliselt, et kõik laenulepinguga seotud kohustused jäävad kostjale. Kostja valdusse on jäänud sularaha, väljastatud laenudest tulenevad võlanõuded ja intressitulu. Enda omandisse soovib hageja ½ kinnistust asukohaga XXX, korteriomandit asukohaga Xxx, kus hageja elab koos lastega ja ½ mõttelist osa elamust XXX. Kuna laenulepingutest tulenevate kohustuste jagamine ja hüpoteegiga tagamine puudutab AS-i Swedbank, siis taotleb hageja AS-i Swedbank kaasamist kolmanda isikuna iseseisva nõudeta kostja poolel. Hageja on seisukohal, et äriühingud tuleb likvideerida ja likvideerimisega kaasnevad kulutused, majandustegevust neis ei toimu.
  3. 24.10.2011 toimunud kohtuistungil taotles hageja liita tsiviilasi nr 2-1146020 tsiviilasjaga nr 2-09-
  4. Kohus selgitas, et

§ 374ei võimalda liitmist, kuivõrd hageja osundatud menetlustes on erinevad pooled.

Kohus teeb pooltele ettepaneku pidada läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks. 17.11.2011 teatas hageja kohtule, et kompromissläbirääkimised lõppesid tulemuseta, mistõttu jääb hageja oma hagi juurde jagada ühisvara kohtu vahendusel.

  1. I K esitas 30.11.2011 hagile vastuse ja taotluse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kostja ei vaielnud vastu ühisvara jagamisele, kuid hindas ühisvara väärtuseks 4 550 000 krooni. Kostja arvates on ühisvara esemete reaalne turuhind järgmine: kinnistu asukohaga Xxx väärtusega 2 500 000 krooni; kinnistu asukohaga Xxx väärtusega 1 000 000 krooni; korteriomand asukohaga Xxx väärtusega 500 000 krooni; korteriomand asukohaga Xxx 550 000 krooni; OÜ A osa nimiväärtusega 40 000 krooni turuhinnaga 0 krooni; N OÜ osa nimiväärtusega 40 000 krooni turuhinnaga 0 krooni; IA OÜ osa nimiväärtusega 40 000 krooni turuhinnaga 0 krooni. Lisaks on pooltel Swedbank AS ees võlakohustused, mis ületavad poolte ühisvara hinna. Poolte ühisvarale seatud hüpoteekide summa on 6 000 000 krooni. Kostja leidis, et ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kostja taotles kohtult AS-i Swedbank kaasamist menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.
  2. 12.12.2011 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Hageja soovis ühisvara jagamist selliselt, et hagejale jääb kinnistu asukohaga Xxx väärtusega 1 000 000 krooni (63 912 eurot); korteriomand asukohaga Xxx väärtusega 550 000 krooni (35 151 eurot) ja varaline kohustus AS Swedbank ees 69 584 eurot. Kostjale jääb korteriomand asukohaga Xxx väärtusega 500 000 krooni (31 956 eurot); kinnistu asukohaga Xxxväärtusega 2 972 854 krooni (190 000 eurot) ja varaline kohustus AS Swedbank ees 230 744 eurot, millest 69 584 eurot on poolte ühisvaral lasuv kohustus ja 161 160 eurot on kostja lahusvaral lasuv kohustus. Kuna kostjale jääva kinnisasjade maksumus on 122 893 euro võrra suurem hagejale jäävate 3 2-09-69579 kinnisasjade maksumusest, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista pool enamsaadu väärtusest, s.o. 61 446,50 eurot. Pooltele kuuluvad varem hagis nimetatud äriühingud on käesolevaks ajaks lakanud eksisteerimast, mistõttu hageja loobus nende jagamisest.
  3. 14.12.2011 kohtuistungil avaldas hageja, et soovib jagada ka rahalisi kohustusi. Kostja avaldas, et korteriomand asukohaga Xxx ei ole poolte ühisvara. Korter on ostetud enne abielu sõlmimist, maa erastamine toimus pärast abielu sõlmimist. Hageja nõustus, et korteriomand asukohaga Xxx ei ole ühisvara. Hageja tegi ettepaneku, et ta loobub korteriomandist asukohaga Xxx ja kostja loobub panga võlast summas 161 160 eurot. Kohus tegi pooltele ettepaneku kompromissiks.
  4. 13.01.2012 esitas kostja vastuse täpsustatud hagile. Kostja soovis ühisvara jagamist selliselt, et hagejale jääb ½ kinnistust asukohaga Xxx väärtusega 31956 eurot; ½ korteriomandist asukohaga Xxx väärtusega 17 575,50 eurot; ½ kinnistust asukohaga Xxx väärtusega 95 000 eurot; ½ varalisest kohustusest AS Swedbank ees 150 164 eurot. Kostjale jääb korteriomand asukohaga Xxx väärtusega 31 956 eurot; ½ kinnistust asukohaga Xxx väärtusega 31956 eurot; ½ korteriomandist asukohaga Xxx väärtusega 17 575,50 eurot; ½ kinnistust asukohaga Xxx väärtusega 95 000 eurot; ½ varalisest kohustusest AS Swedbank ees 150 164 eurot.
  5. 25.01.2012 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. Hageja pidas kostja ettepanekut jagada ühisvara nii, et kummalegi poolele jääb igast asjast ½ mõttelist osa, ebamõistlikuks ja ebaratsionaalseks, seda eelkõige poolte äärmiselt vaenulike suhete tõttu. Hageja kinnitas, et soovib vara jagamist 12.12.2011 hagiavalduse täpsustuses nimetatud viisil, kuid vähendab kostjalt nõutava rahalise hüvituse summat 31 956 euro, s.o. korteriomandi asukohaga Xxx väärtuse võrra. Seega jääb nõutava rahalise hüvituse suuruseks 29 490,50 eurot.
  6. 25.01.2012 kohtuistungil soovis hageja jätta jagamata võlakohustused, kuna nende eest ei ole riigilõivu makstud, samuti on hageja loobunud äriühingute jagamisest. Pooled kinnitasid, et on üksmeelel jagamisele kuuluva XXX küla kinnistu (63 912 eurot), XXX korteri (35 151 eurot) ja XXX hoonestatud kinnistu (190 000 eurot) hinna osas. Hageja soovib enda omandisse XXX korterit, kus elab koos lastega ja XXX kinnistut ning rahalist hüvitist 40 468,60 eurot ning kostja omandisse jääks XXX hoonestatud kinnistu. Kostja soovib enda omandisse XXX kinnistut, kuna töötab ja ehitab XXX ja rahalist hüvitist 10 000 eurot ning hageja omandisse jääks XXX korter ja XXX hoonestatud kinnistu. Kostja tõendab asjaolu, et ta töötab XXX kinnistul ja tegeleb selle arendusega, Oru Vallavalitsuse teatisega. Hageja on nõus loobuma kompensatsioonist kui saab korteri ja XXX kinnistu. Kostja kinnitab, et soovib saada XXX kinnistu ja loobub kompensatsioonist. Kohtuistungil pooled kompromissini ei jõudnud.
  7. 06.02.2012 esitas hageja täpsustatud seisukoha, milles hageja jääb oma 12.12.2011 hagiavalduse täpsustuse ja 25.01.2012 seisukohas toodu juurde. Juhul kui kohus lähtub XXX kinnistu jagamisel sellest, kumb pooltest teiselt enamsaadu arvel vähem rahalist kompensatsiooni soovib, 4 2-09-69579 siis hageja on valmis juhul, kui XXX kinnistu talle jääb, loobuma rahalisest kompensatsioonist.
  8. 06.02.2012.a. esitas kostja seisukoha, milles jääb oma 25.01.2012.a. kohtuistungil tehtud ühisvara jagamise ettepaneku juurde. Kostja soovib enda omandisse XXX kinnistut ja ei soovi rahalist hüvitist. Hageja omandisse palub kostja jätta XXX korteri ja XXX hoonestatud kinnistu. Kohtu põhjendused ja järeldused
  9. Alates 01.07.2010 kehtiva Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb käesoleva tsiviilasja lahendamisel kohaldada hagiavalduse esitamise ajal kehtinud Perekonnaseaduse sätteid. PKS § 18 lg 1 kohaselt, abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PKS § 18 lg 5 kohaselt, vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. PKS 19 lg 4 kohaselt, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.
  10. Hageja on esitanud hagiavalduse ühisvara jagamiseks abielu kestel, 21.12.2009 Poolte abielu on lahutatud 13.09.2011 Pooled on üksmeelsed selles, et vara, mille moodustavad kinnistu asukohaga Xxx(190 000 eurot), kinnistu asukohaga Xxx(63 912 eurot) ja korteriomand asukohaga Xxx (35 151 eurot) kui poolte abieluline ühisvara, tuleb jagada. Pooled on üksmeelel ka jagamisele kuuluva vara väärtuses, samuti selles, et korteriomand asukohaga Xxx kui hageja ja poolte ühiste laste elukohaks olev jääb hageja omandisse. Pooled ei ole üksmeelel selles, kelle omandisse jääb kinnistu asukohaga Xxxja kinnistu asukohaga XXX. See on ühisvarast, mida pooled jagada soovivad, osa, milles pooled vaidlevad ega jõua omavahelisele kokkuleppele.
  11. Kohus, arvesse võttes poolte seisukohti ja uurinud kõiki menetluses kogutud tõendeid ja tuginedes oma siseveendumusele leiab, et pooltele kuuluv ühisvara, mille jagamises menetlus käesolevas tsiviilasjas toimub, tuleb jagada järgmiselt: hageja omandisse tuleb jätta korteriomand asukohaga Xxx väärtusega 35 151 eurot ja kinnistu asukohaga Xxx väärtusega 190 000 eurot ning kostja omandisse kinnistu asukohaga Xxxväärtusega 63 912 eurot. Kohus lähtub korteriomandi asukohaga Xxx hageja omandisse jätmisel mõlema poole seisukohast ja asjaolust, et hageja elab käesoleval ajal nimetatud korteris koos lastega, seega on see laste eluase ja primaarseks on põhjendatud tunnistada alaealiste laste huvid. Kohus lähtub kinnistu asukohaga XXX, XXX külas XXXvallas Lääne maakonnas kostja omandisse jätmisel asjaolust, et kostja töötab nimetatud kinnistul ja teostab selle arendust. Seda kohtu veendumust süvendab ka Oru vallavanema 06.02.2012 kiri (lk 78, kd 3) kohtule, milles Oru Vallavalitsus Läänemaal teatab, et valla territooriumil on kolm aastat tegutsenud toitlustusasutus OÜ I , millise tegevust koordineerib I 5 2-09-69579 K. Kogu asjaajamist on ettevõtte nimel vallamajas toimetanud nimetatud isik, st kõikvõimalikud kooskõlastused, projektitaotlused jm. Kuigi toitlustusasutus ei ole üle poole aasta tegutsenud, on selle territoorium korras hoitud. XXX valla territooriumil on tegemist ainsa toitlustusettevõttega ning vallarahva huvides on niisugune asutus lahti hoida. Kohus lähtub kinnistu asukohaga Xxx hageja omandisse jätmisel asjaolust, et nimetatud kinnistu jagamist on taotlenud hageja ja kostja ei soovi kinnistut asukohaga Xxx enda omandisse. Hageja omandisse jääva vara väärtus on 225 151 eurot ja kostja omandisse jääva vara väärtus on 63 912 eurot, seega on hagejale jääva vara väärtus 161 239 euro võrra suurem kostjale jääva vara väärtusest. Kuna kostja on 25.01.2012 kohtuistungil rahalisest hüvitusest loobunud ja seda kinnitanud 06.02.2012 esitatud lõplikus seisukohas, ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks rahalist hüvitust. Menetluskulud 1.

§ 164

lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 2 kohaselt, kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Tulenevalt

§ 164lõikest 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus leiab, et ei ole põhjendatud menetluskulud jagamine erinevalt

§ 64lõikes 1 sätestatust.

2. Harju Maakohus rahuldas 08.12.2010 määrusega M K taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks ja määras anda M K riigi õigusabi kohustusega hüvitada ühekordse maksena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kuue jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 25 lg 1 kohaselt, pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus RÕS §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. RÕS § 22 lg 1 kohaselt, riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks esitab advokaat riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule. Kuna riigi õigusabi osutaja ei ole käesolevaks ajaks esitanud taotlust riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramiseks, jätab kohus need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. Hagejale menetlusabina antud riigi õigusabi kulu tuleb riigituludesse välja mõista pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist eraldi määrusega. 6 2-09-69579 Raivo Einula kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.