sätestab vanema kohustuse anda ülalpidamist ning § 97 p 1 alaealise lapse õiguse saada ülalpidamist. Vastavalt
lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (
lg 2).
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
lg 1 tulenevalt lapse vajadustest ning elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ning tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik. 10.Kohus rõhutab, et ebapiisav sissetulek ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kohus on seisukohal, et kostja võime elatist teenida ei ole mingil viisil piiratud, ta on võimeline tasuma igakuist elatist LM ülalpidamiseks, kahjustamata seejuures oma teiste laste ülalpidamist. Kostjal tuleb eelkõige arvestada ülalpidamiskohustusega oma alaealiste laste ees ning vajadusel piirata enda vajadusi, et võimaldada kõigile lastele normaalne äraelamine. Kohus märgib, et Riigikohus on 24.10.2012 aastal lahendis nr 3-2-1-118-12 punktis 15 muuhulgas märkinud - /..vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Juhul, kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama
lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt../. 11.Kohus arvestab otsuse tegemisel kostja varalist olukorda, kostja pere sissetulekut ja kostja teisi alaealisi lapsi, kuid kohus ei pea õigeks seada kostja teiste laste vajadusi ettepoole hageja vajadustest. Kuigi kostjal on peale hageja veel kaks alaealist last, ei ole kostja esitanud tõendeid, mis vaieldamatult annaksid alust väita, et elatise väljamõistmisel hageja poolt soovitud suuruses osutuksid kostja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks 145 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus märgib, et igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Fred Fisker Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.