Obsah (8)

§ 3§ 111§361§76§ 367§113§143§ 145

Toimik nr 2-11-21792 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 27.07.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus

) § 367 lg 1, § 367 lg 4, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 2, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 455 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja

1. 1.
2. Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja esitas 23.08.2011 hagiavalduse, mille kohaselt sõlmiti hageja kui liisinguandja ja T OÜ kui liisinguvõtja vahel 07.02.2007 liisinguleping nr xxx, mille esemeks oli sõiduauto Mercedes-Benz CLS
3. Liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt maksegraafikule, samuti sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis nõuetekohaselt tasumata tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed, kaskokindlustuse maksed ja liikluskindlustuse maksed. Hageja ütles lepingu üles. Kuivõrd liisinguvõtja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastusteenust pakkuva ettevõtte, OÜ CE poole. Ka OÜ-l CE ei õnnestunud vara valdust taastada ning vara pole hagejale tänaseni tagastatud. Hageja lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu oli 45 795,82 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 28 879,86 eurot ning sellele lisanduvast käibemaksust summas 5 775,97 eurot, debitoorsest võlgnevusest summas 9 384,48 eurot, viivismaksete võlgnevusest summas 1 155,19 eurot ja liikluskindlustusmaksete võlgnevusest summas 600,32 eurot. 07.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja liisingulepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr xxx, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine. 09.06.2009 ja 07.06.2010 saatis hageja ka kostjale teatised, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust. Hageja palus kostjal võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja võlgnevusi hagejale ei tasunud. Tulenevalt eeltoodust on kostjal kohustus hüvitada solidaarselt liisinguvõtjaga hagejale 45 795,82 eurot, kuid hageja on nõus nõuet vähendama ning palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 6 400,00 eurot, mis koosneb 3 142,80 eurost põhiosa maksete võlgnevusest ning 3 257,20 eurot sõiduki jääkväärtusest. Oma 23.02.2012 vastuses kostja vastusele leiab hageja, et nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks, sest hageja on tõendanud, et sõiduki valduse tagasisaamine on sisuliselt võimatu tulenevalt liisinguvõtja tegevusest, mistõttu ei ole võimalik sõidukit realiseerida. Liisinguvõtja on rikkunud sõiduki tagastamise kohustust. Seetõttu on selgunud hageja lõplik ja reaalne nõue. Hageja ei nõustu, et ta saaks oma nõude rahuldada kindlustushüvitise arvelt. Sõiduk on küll kindlustatud mh ärandamise vastu, kuid antud juhul ei ole tegemist ärandamisega, sest liisinguvõtja on andnud sõiduki vabatahtlikult rendile kolmandale isikule. Hageja selgitab, et liisingueseme jääkväärtus tuleneb liisingulepingu lisaks olevast maksegraafikust. Oma 21.03.2012 seisukohas selgitab hageja, et vastavalt liisingulepingu üldtingimustele oleks liisinguvõtja pidanud hagejat viivitamata teavitama liisingueseme valduse kaotamisest, kuid seda ta ei teinud. Kui kostja leidis, et tegemist on kahjujuhtumiga, oleks ta pidanud teavitama politseid, kindlustusandjat ja hagejat. Liisingulepingu kohaselt oli liisinguvõtja hageja esindajaks suhetes kindlustusandjaga. Vastavalt üldtingimustele liisingueseme kadumisel viisil, mida kindlustuslepingu järgi ei loeta kindlustusjuhtumiks, on hageja ees vastutavaks liisinguvõtja. Arvestades eeltoodut oli kohustus pöörduda kindlustusandja poole hüvitisnõudega liisinguvõtjal, mitte hagejal. Lisaks sellele, lepingu 2 ülesütlemise korral on liisinguvõtjal kohustus sõiduk hagejale tagastada, mitte hagejal kohustus sõiduki valdus taastada. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud: liisinguleping nr xxx koos maksegraafiku ja üldtingimustega (lk 29-40), arved debitoorse võlgnevuse kohta (lk 41-60), liikluskindlustuse arved koos kinnitusega hagejapoolse tasumise kohta (lk 61-66), arved viivisevõlgnevuse kohta (lk 67-72), 09.06.2009 teatis (lk 73-74), nõudearvestuse õiend (lk 75), teatis 07.06.2010 (lk 76), käendusleping (lk 77-78), kostjale saadetud teatised (lk 79-80), kohtumäärus (lk 81), kaskokindlustuse tingimused (lk 133-140), kindlustusandja seisukoht (lk 165).
4. Kostja põhjendused 2.
5. Kostja seisukoht nõudes Kostja hagi ei tunnista. Kostja peab nõuet alusetuks ning palub jätta menetluskulud hageja kanda. 2.
6. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja väidab oma vastuses hagile, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Liisingulepingu kohaselt tekkib liisinguvõtjal kohustus kustutada liisingulepingust tulenev võlgnevus siis, kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et liisinguese on võõrandatud ning vastavad tasaarvestused tehtud ning jäi katmata võlgnevus. Samas pole tõendeid, et hageja on esitanud liisinguvõtja vastu hagi liisingueseme väljanõudmiseks. Hageja ja kostja vahel 07.02.2007 sõlmitud leping on

§ 3

ja § 143 lg 1 alusel tarbijakäendusleping, kuna sõiduk võeti liisingusse mitte liisinguvõtja majandustegevuse teostamiseks, vaid juhtkonna tegevuse mugavaks tegemiseks. Käenduslepingu sõlmimisel selgitati kostjale, et ta kannab vastutust alles siis, kui liisingueseme võõrandamisest saadud rahasummat ei jätku liisinguvõtja võlgnevuse katmiseks, mis on ka kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Sellest tulenevalt on kostja õigustatud ootama hagejalt liisingueseme võõrandamismenetluse lõpetamist ning lõpliku võlgnevuse kindlaksmääramist. Seni pole hageja nõue selge ja õiguslik ning ei vasta hea usu põhimõttele. Samuti võib kostja

§ 111

lg 1 alusel viivitada oma maksekohustuse täitmisega kuni liisingueseme võõrandamismenetluse lõpetamiseni. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit, mille alusel saab liisingueseme jääkmaksumuse kindlaksmääramist kontrollida. Liisinguese on ärandatud, mistõttu on liisinguandjal õigus saada kindlustushüvitist, sest liisinguese oli kindlustatud ka pärast liisingulepingu lõpetamist. Liisinguvõtja ja kostja vastutus piirduks sel juhul ainult omavastutuse summaga, mis peaks olema kogu haginõudest väiksem. Oma 28.02.2012 esitatud arvamuses leiab kostja, et pole tõendatud, et sõiduki valduse tagasisaamine on sisuliselt võimatu tulenevalt liisinguvõtja tegevusest ja liisinguvõtja andis sõiduki kolmandale isikule vabatahtlikult ja seetõttu ei ole tegemist ärandamisega, ehk kindlustusjuhtumiga. Hagiavaldusele pole lisatud asjakohaseid rendilepingute koopiaid ja üleandmise akte, kõik rendisuhetega seotud juriidilised ja füüsilised isikud on kättesaadavad, kuid puuduvad andmed, et hageja oleks esitanud kellegi neist vastu hagi sõiduki ebaseaduslikest valdusest väljanõudmiseks. Hageja pole esitanud ka kindlustaja hinnangut, et antud juhul pole tegemist kindlustusjuhtumiga või otsust kahjuhüvitise tasumisest keeldumise kohta. Hageja pole oma seisukohas eitanud, et sõiduki ärandamise puhul on algatatud kriminaalasi, kuid selle kohta ka mingit infot esitanud. Kostja leiab, et hageja tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega. Ainult siis, kui kõik mõistlikud toimingud sõiduki valdusse tagasisaamiseks või kindlustushüvitise saamiseks on tehtud, võiks väita, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. 3 Oma 28.03.2012 esitatud arvamuses nõustub kostja, et liisingulepingu sätete järgi oli liisinguvõtja kohustatud teatama hagejale kindlustusjuhtumi toimumisest, liisingulepingu ennetähtajalisel lõpetamisel tagastama sõiduki hagejale ning sõiduki suhtes sõlmitud käsutustehingud on vastuolus lepinguga, kui nad on tehtud ilma hageja nõusolekuta. Lepingu rikkumine ei anna hagejale õigust toimida hea usu põhimõtte vastaselt ega vabasta kohustusest pingutada oma vara tagasisaamiseks. Kostja leiab, et hageja pidi enne käendaja vastu nõude esitamist võtma tarvitusele kõik meetmed käendaja vastu nõude välistamiseks või selle suuruse vähendamiseks. Hageja võiks esitada avalduse kindlustushüvitise saamiseks, vindikatsioonihagi või politseile kuriteokaebuse. Ühtlasi võiks käendaja õigustatult oodata, et haginõue oleks pööratud kõigepealt liisinguvõtja vastu. Kuna hageja teate alusel algatatud kriminaalasi jätkub, ei ole vara tagasisaamise ja võõrandamismenetlus veel lõppenud, mis võimaldaks määratleda lõpliku võlgnevuse suuruse. Kindlustusjuhtumi toimumises oleks võimalik selgust saada aga ainult põhjaliku juurdluse läbiviimisega. Oma väidete tõendamiseks ei ole kostja tõendeid esitanud. 3. Kohtu põhjendused 3.1. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung. Pooltele on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks kohtuistungil ja kirjalikult. Kohus on asjas määranud kirjaliku menetluse. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. 3.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus

§361

kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

§76lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Liisinguvõtja T OÜ kohustust ei täitnud ja hageja ütles lepingu üles.

§ 367

lg1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Asja materjalidest nähtuvalt pole hagejal valduse taastamine liisingueseme suhtes õnnestunud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud järgmistes positsioonides: jääkmaksumus, debitoorne võlgnevusest, viivismaksete võlgnevuses ja liikluskindlustusmaksete võlgnevuses. Põhjendamatu on käibemaksu lisamine nõudesse sõiduki jääkväärtusele. Käibemaks ei kuulu sõiduki jääkväärtuse hulka. Seega on hageja nõue kokku 40 019,85 eurot ( 28 879,86 + 9 384,48+ 1 155,19 + 600,32). Hageja on nõuet kostja vastu vähendanud 6 400 euroni, millest 3 142,8 eurot on põhiosa võlgnevus ja 3 257,2 eurot jääkmaksumus. Nimetatud summa kuulub ka kostjalt väljamõistmisele.

§113kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist. Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,25 % päevas. Ts

MS §367 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates 7.07.2011 kuni põhinõude 6 400 eurot täitmiseni viivisemääraga 0,25% päevas. Kostja J H vastutus tuleneb

§143

lg1, mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja 4 käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastuseks kostja seisukohtadele märgib kohus järgmist. Kohus on seisukohal, et kohustus on sissenõutavaks muutunud. Asjaolu, et sõidukit pole müüdud, ei too endaga kaasa olukorda, et nõuet esitada ei saaks. Kostja seisukoht oleks asjakohane, kui sõiduk oleks hageja valduses ja seda oleks võimalik müüa. Asja materjalidest nähtuvalt pole hagejal valduse taastamine õnnestunud. Iseenesest õige on kostja väide, et tegemist on tarbijakäendusega, kuid kohus ei nõustu kostja motiividega. Kohutu hinnangul saab pidada käenduslepingut tarbijakäenduseks seetõttu, et käendaja juhatuse liikmena pole olnud liisinguvõtja osanik (vt RKL 3-2-1-8-06), kuid see ei too endaga kaasa hagi rahuldamata jätmist. Sõiduki jääkväärtus on tuvastatav liisingulepingu maksegraafikust 30.07.2009 seisuga. Ka on kohus seisukohal, et tegemist pole kindlustusjuhtumiga. OÜ T on andnud vabatahtlikult üle liisingueseme valduse OÜ-le HA(XXX, kustutatud 04.04.2012). Kohus on ka seisukohal, et hageja tegevus ei ole vastuolus hea usus põhimõttega. Hageja on nõuet vähendanud nõudes kostjalt ainult osaliselt debitoorse võlgnevuse ja jääkmaksumuse hüvitamist. Hageja on pöördunud ka politsei poole kriminaalasja algatamiseks ning politsei menetleb kriminaalasja. 3.4. Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS §162 kohaselt kostja kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Jaanus Saaremõts Kohtunik 5