Pankroti väljakuulutamisel oli raha jääk summas 553.18 eurot. Halduri tegevuse tulemusena on pankrotivarasse laekunud 258 901.86 eurot (käibemaksuta summa).
¹ lg 1 järgi pankrotivaralt suurusega 128 001-320 000 eurot võetakse baastasuks 12 334 eurot ning sellele liidetakse pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt veel 3,5 % ehk käesoleval juhul x 334 + 3,5% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt (ehk (x – 128 001) x 3,5 % = 4 581,53) ehk tasu alammääras seega kokku x eurot (x + x). Tasule lisandub sotsiaalmaks.
¹ lg 2 järgi pankrotivaralt suurusega 128 001-320 000 eurot võetakse baastasuks 14 412 eurot ning sellele liidetakse pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt veel 4 % ehk käesoleval juhul 14 412 + 4% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt (ehk (258 901,86 – 128 001) x 4 % = 5 236,03) ehk tasu ülemmääras seega kokku x eurot (x + 5 x). Tasule lisandub sotsiaalmaks. Haldur leiab, et käesolev pankrotimenetlus on olnud mahukas ja keerukas, kuid haldur on suutnud tagada kiire ja efektiivse ning võimalikult väheste kuludega pankrotimenetluse. Haldur on osalenud edukalt kohtumenetluses ning saavutanud võlgnikule kuulunud kinnistu tagastamise pankrotivarasse. Samuti on haldur olnud edukas debitoorsete nõuete kohtuvälisel sissenõudmisel. Arvestades, et esialgse halduri tasuna on haldurile välja makstud x eurot (sisaldab tulumaksu), taotleb haldur täiendavalt kinnitada tasu summas x eurot ehk kokku lõpliku halduri tasuna x eurot (lisandub sotsiaalmaks). Haldur märgib, et
). Antud menetluses pidi toimkond pidevalt haldurile meelde tuletama, et võlgniku debitoorsete võlgnevuste sissenõudmiseks tuleb võlgnikega aktiivselt tegeleda. Vallasvara müügi korraldamiseks vara pildistamise ja üleskirjutamisega tegelesid toimkonna liikmed. Toimkonna liikmetel oli raske saada halduri toimikust tutvumiseks/kontrollimiseks dokumente. Kohtumenetluse alustamise Tallinna mnt kinnistu tagasivõitmiseks alustas haldur 4
lg 5 mõttes, eelkõige just käibevahendite puudumine ning tellimuste puudus olukorras, kus pangale tuli tagastada arvelduskrediidilepingu alusel suur summa. Keegi võlausaldajatest ei ole esitanud lõpparuandele vastuväiteid
Lõpparuandest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgnik või võlausaldajate õigusi
Halduri tasu osas on kohus seisukohal, et
lg 5 ja 65¹ lg 1 alusel on õige määrata pankrotihaldurile tasuks x eurot (lisandub sotsiaalmaks 5582.12 eurot), mis on halduri tasu alammäär. Esialgne tasu summas x eurot (lisaks sellelt makstud sotsiaalmaks 3953.81 eurot) tasaarvestatakse halduri lõpliku tasuga. Kohus ei jaga halduri arvamust, et antud juhul oleks põhjendatud määrata haldurile alammäärast kõrgem tasu
lg 51 alusel.
Sellest kõrgema tasu võib
lg 51 alusel määrata, kui (järgneb seaduse tekst): 1) pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane; 2) haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi; 3) kohus peab seda põhjendatuks. 5
Seetõttu on toimkonna nõusolek pankrotimenetluse kulude osas antud klausliga, et toimkond ei kinnita asjaolu, kas kõik kulutused on aruandes kajastatud (mis on kajastatud, neid toimkond kinnitab). Kohus ei leia, et käesolev pankrotimenetlus oleks halduri seisukohalt olnud mahukas või keerukas, kuivõrd haldur oli enne pankrotimenetlus sama ettevõtte saneerimisnõustaja ja sai ka nõustajana tegutsedes kohtu 12.08.2010 määruse alusel tasu (tasunõude on ta hiljem loovutanud, kuid see ei oma tähtsust) x krooni. Seega oli haldur juba enne pankrotimenetlust kursis võlgniku majandustegevusena ja omas ettekujutust sellest, mida pankrotimenetluses on vaja teha. Halduri tegevus debitoorsete nõuete tagasivõitmisel on lisaks toimkonna arvamusele ka kohtu arvates olnud tagasihoidlik, kuivõrd halduri enda poolt ajutise pankrotihaldurina koostatud aruande kohaselt oli enne pankroti väljakuulutamist võlgnikul debitoorseid nõudeid (ajutise pankrotihalduri aruande lisa 7) üle 350 000 krooni (kohus ei arvesta Baltic1Capital ja pankrotistunud AS Renet vastu olnud nõudeid). Pankrotimenetluses on neid aruande kohaselt sisse nõutud 5628.19 eurot ehk alla neljandiku summast. Halduri märgitud kohtuvaidlus lõppes kiire kompromissiga ning ka 26 töötaja osas hüvitise saamise avalduse esitamine ei ole kohtu hinnangul sedavõrd keeruline töö, millest lähtuvalt tuleks suurendada halduri tasu üle alammäära. Halduri lõpparuandes esitatud väide, et V. K. puudusid 18.10.2012 saadetud e-kirja kohaselt vastuväited halduri tasule, ei ole õige, sest nimetatud toimkonna liige nõustus vaid tehtud vajalike kulutustega, kinnitades õigustatult (kohus on selles osas haldurile ja toimkonna liikmele e-kirja teel vastanud), et halduri tasu osas ei saa toimkond
Lisaks eelnevale jääb kohtule arusaamatuks halduri käitumine lõpparuande esitamisel, mille ta on saatnud toimkonnale alles nädal pärast sellega tutvumise kuulutuse avaldamist Ametlikes Teadaannetes ja selle esitamist kohtule. Kohtu arvates väldib haldur selliselt
§-s 73 toimkonnale pandud järelevalvekohustust ja raskendab toimkonna tööd võlausaldajate huvide kaitsel. Kuna antud olukorras jääb halduri tasu aruandes toodust väiksemas määras määramisel pankrotipessa rahalisi vahendeid nii tasu kui sellelt arvestatava sotsiaalmaksu osas summas 2107.35 eurot, tuleb nimetatud summa (aruandele lisatud kuluaruande kohaselt on pandipidajale lisaks välja maksmata 11 108.13 eurot) halduril välja maksta AS-le Swedbank kui ainsale pandiga tagatud nõudega ehk I rahuldamisjärgu võlausaldajale, kes ei saanud oma nõuet rahuldatud täies ulatuses (rahuldamata jäi nõue 179 043.06 euro ulatuses). Pankrotimenetluses tehtud kulutuste osas ei ole toimkonnal
mõttes vastuväiteid ning kuigi toimkonna seisukoha järgi ei ole kindlat teadmist võlgniku nimel AS-s SEB Pank asuvalt kontolt tehtud kulutuste kohta, puudub kohtul alus arvata, et haldur oleks teinud muid (aruandes märkimata jäetud) või põhjendamatuid kulutusi. Pealegi ei ole võlgnikul selleks teadaolevalt vajalikke vahendeid. Kohus märgib, et halduri tasu ei kuulu hüvitatavate vajalike kulutuste alla
järgi, mistõttu tuleb käesolevaga kinnitada seni kinnitamata kulud (võrreldes jaotusettepanekuga kinnitatutega), sh: - sotsiaalmaks haldurile käesoleva määrusega lisaks makstavalt tasult 1628.31 eurot; - raamatupidamisteenus 1200 eurot; - kuulutused AT-s jm 20.13 eurot; - pangakulu 4.72 eurot; - postikulu 22 eurot; 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.