Võlgnik saab tasaarvestada tema enda poolt esitatud ja tunnustatud nõuet. II Kohtumääruse põhjendused 4 2-11-63494 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).
lg 3 sätestab, et loovutamisega saadud nõuet võib pankrotimenetluses tasaarvestada ainult juhul, kui nõude loovutamine ja sellest võlgnikule kirjalik teatamine on toimunud mitte hiljem kui kolm kuud enne pankroti väljakuulutamist. Loovutamisega saadud nõuet ei saa tasaarvestada, kui nõue võlgniku vastu oli loovutatud viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik oli sel ajal maksejõuetu ning nõude omandanud isik sellest loovutamise ajal teadis või pidi teadma. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 23.12.2011 esitas OÜ F(pankrotis) avalduse OÜ H pankroti väljakuulutamiseks. 30.01.2012 esitas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avalduse OÜ H pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-12-4333). Kohus on mõlemad tsiviilasjad liitnud ühte menetlusse. 21.02.2012 on kohus nimetanud OÜ H ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahase. 19.03.2012 esitas võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avalduse pankrotiavaldusest loobumiseks. Harju Maakohtu 22.03.2012 määrusega on kohus jätnud võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avalduse osaühing H pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata. Võlgnik vaidleb võlausaldaja OÜ F(pankrotis) nõudele vastu. Võlgnik leiab, et ta ei ole maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. 09.09.2012 ja 16.09.2012 omandatud nõuded ei mõjuta OÜ H maksevõimet oluliselt. OÜ-l H puudub sisuliselt igasugune majandustegevus, ajutisele haldurile esitatud dokumentide järgi ei ole võimalik järeldada, et OÜ H allüürnik OÜ BR tasuks allüüri, s.h ka osaliselt osas, mis kuulub igakuuliselt tasumisele maksuhaldurile summas 5 951.22 eurot. OÜ H raamatupidamises on menetluse kestel maksuhaldurile OÜ H maksuvõla tasumisena võlgniku juhatuse liikme S. H poolt, kelle ees vastavas summas on kohustus suurenenud. Ilma ajutise halduri nõusolekuta tasaarvestab OÜ BR igakuuliselt tasumisele kuuluva allüüri summas 9 000 eurot oma nõudega OÜ H vastu. Seega sisuliselt ei ole OÜ-l H mingit käivet ega sissetulekut, OÜ H kohustuste täitmine toimub OÜ H juhatuse liikme S. H või temaga otseselt või kaudsemalt seotud isikute vahendite arvelt. Kokkuvõttes ei saa nimetatud põhjustel pidada OÜ H jätkusuutlikus ettevõtteks, mille puhul oleks võimalik asuda seisukohale, et tulevikus on võimalik ettevõttel makseraskused ületada. OÜ H juhatuse liikme ja osaniku S.H ärihuvid on seotud mitte OÜ H, vaid eelkõige OÜ BR, kelle juhatuse liikmeks ja osanikuks on samuti S.H . OÜ BR huvi on ilma täiendavate kulude tegemata kasutada kinnistut ja kogu üüritulu enda tulude koosseisus arvata.
Kohus leiab, et kuna kohus peab tulenevalt
lg 1 võlgniku maksejõuetuse tõttu võlgniku 5 2-11-63494 pankroti välja kuulutama, siis ei hakka kohus menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt hindama võlausaldaja nõude olemasolu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul vara (3 636.03 + 1 555.63) 5 191.66 euro väärtuses, võlgniku hinnangul on võlgniku vara väärtuseks 2 315 430.56 eurot. Kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri hinnangul 5 169 414.80 eurot. Võlgniku poolt vaidlustamata kohustusi on 3 222 418.63 eurot, millest kohustused võlgnikuga seotud isikute vastu on 3 118 854.93 eurot ja võlgnikuga mitteseotud isikute vastu 103 563.70 eurot. Võlgniku omakapital on seisuga 31.12.2011 – 2 886 230 eurot (V kd, tl 63) võlgniku
6 2-11-63494 Võlgniku puudub iseseisev majandustegevus. Võlgniku tegevus seisneb varaliste nõuete sissenõudmises ja vara tasuta kasutusse andmises. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole selline majandustegevus jätkusuutlik, kuna võlgniku kohustused kaetakse laenukapitali arvelt. Võlgniku juhatuse liikme poolt antud selgituste kohaselt tekkisid võlgniku makseraskused ajavahemikul 2007-2008, mil võlgniku lõppes aktiivne majandustegevus. Nimetatud ajast on võlgnikul tekkinud ka maksuvõlgnevus. Võlgniku igakuine sissetulek seisneb OÜ BR poolt makstavas tasus allüüri eest summas 9 000 eurot, millest igakuiselt tasutakse võlgniku kohustust maksuhalduri ees, mille suuruseks vastavalt maksegraafikult on 5 951.22 eurot. Ülejäänud summa võib OÜ BR võlgniku ja OÜ BR vahel 01.06.2012 sõlmitud lepingu alusel tasaarvestada. Harju Maakohtu 21.02.2012 määrusega (II kd, tl 88-91) on kohus kohaldanud võlgniku suhtes käsutuskeeldu ja keelanud võlgnikul ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada. Võlgnik ei ole ajutise pankrotihalduri luba tasaarvelduskokkuleppe sõlmimiseks küsinud. Võlgniku raamatupidamisregistrite kohaselt (V kd, tl 124-125) kohaselt on maksuvõla tasumine toimunud mitte OÜ H vahendite arvelt vaid võlgniku juhatuse liikme Sergei H vara arvelt, kuna võlgniku raamatupidamise andmetel on võlgniku kohustused S. H ees suurenenud S. H poolt võlgniku maksuvõla tasumiseks tehtud ülekannet võrra. Eeltoodust saab järeldada, et OÜ BR ei olegi võlgniku allüüri tasunud või on võlgniku raamatupidamises ekslikult kajastatud võlgniku poolt maksuvõlgnevuse tasumist kohustuse tekkimisena Sergei H ees. Asjaolu, et OÜ BR ei ole suuteline tasuma igakuiselt allüüri summas 9 000 eurot viitab tema negatiivne omakapital, mille suuruseks seisuga 31.12.2011 on – 1 905 511 eurot (V kd, tl 88). Kohus leiab, et juhul, kui OÜ BR on tasunud võlgnikule tasu allüüritud ruumide eest, on võlgnik käsutuskeeldu rikkudes asunud oma sissetulekust rahuldama kahe võlausaldaja nõudeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja võlgnikul puudub muu sissetulek peale tasu allüüritud ruumide eest, mida ta kasutab kahe võlausaldaja nõude rahuldamiseks, siis ei piisa võlgniku varast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja ei ole ette näha nimetatud olukorra muutumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevusest ei laeku vahendeid, millest piisaks kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Seega on võlgnik tulenevalt
lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku juhatuse liikme rasked juhtimisvead. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oleks võlgniku juhatuse liige pidanud esitama võlgniku pankrotiavalduse, kuid hetkel on keeruline hinnata pankrotiavalduse esitamise kohustuse tekkimise aega. Ajutine pankrotihaldur on asunud seisukohale, et esinevad kahtlused, et võlgniku juhatuse liikme ja ainuosaniku ärihuvi on viimastel aastatel suunatud mitte niivõrd võlgniku, kui äriühingu, majandustegevuse jätkamisele, vaid oma ärihuvide realiseerimisele OÜ F(pankrotis). Samuti on alust arvata, et võlgniku juhatuse liikmel on raskusi majandusüksuse printsiibi mõistmisel ning hoolsus- ja lojaalsuskohustuse järgimisel 7 2-11-63494 ettevõtluses tegutsemisel. Võlgniku juhatuse liikmel puudub ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võime hinnata ühe tehingu mõju sellega seotud äriühingutele eraldiseisvalt ning teha tehinguid selliselt, et poolte õigused ja kohustused oleksid tasakaalus ning tehingul oleks mõlema poole jaoks majanduslik sisu. Eeltoodud põhjusel on suure tõenäosusega tekkinud olukord, kus võlgniku juhatuse liige on teinud võlgniku jaoks äärmiselt kahjuliku tehingu, mis samas on äärmiselt kasulik OÜ BR. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas eeltoodud asjaolud olid võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ja samuti asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgniku poolt 11.03.2009 OÜ BR sõlmitud allüürileping on tõenäoliselt sõlmitud võlgniku ja tema võlausaldajate jaoks kahjulikel tingimustel, kuna sisuliselt anti OÜ F 01.04.2006 lepingu alusel üürile võetud vara tasuta allüürile OÜ BR ning võlgnik võttis enda kanda vara haldamisega seotud kulud, mille kandmine toimus laenu arvelt ja tõi võlgniku jaoks kaasa finantskulud. Eeltoodust tulenevalt tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ja esitada vastavad nõuded. Ene Ahas on andnud nõusoleku enda nimetamiseks osaühing H pankrotihalduriks. Merike Varusk Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.