Obsah (5)

§ 163§ 187§ 407§ 486§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-19153 Tsiviil

§ 163lg 1 alusel poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses oli R. M. J. maksekäsu kiirmenetluse avaldus M. U.’i vastu 145 euro elatise maksmise nõudes. Kohus tegi 06.06.

1. a määrusega võlgnik M. U.’le makseettepaneku võla tasumiseks, mille võlgnik sai kätte 08.06.2012.a. 21.06.
2. a saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses. 18.07.2012.a. määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 19.07.2012 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. 25.07.2012 esitas hageja kohtule hagi. 26.07.
3. a kohtumäärusega võttis kohus asja menetlusse ning kohustas kostjat M. U.’it teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale M. U.’ile isiklikult allkirja vastu üle antud 08.08.
4. a /tlk 53/. 27.09.2012 esitas hageja kohtule avalduse, millega taotleb tagaseljaotsuse tegemist ning loobub riigi õigusabi taotlusest. Kostja on hageja avalduse 08.10.2012 isiklikult kätte saanud. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja esitas 27.09.

1. a kohtule avalduse, milles taotleb tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja jätab kohtule tähtaegselt vastamata või ei ilmu kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta /tlk 57/. Kostja on nimetatud avalduse isiklikult kätte saanud, kuid ei ole kohtule vastuväidet esitanud. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku seisukoha nõudega on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 08.08.
2. a. Kohtule esitatud hagiavaldusega taotleb hageja elatise väljamõistmist kostjalt igakuiselt ½ suuruses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras alates 10.01.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni *. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise alates 25.07.2011 kuni 09.01.2012 summas 30 eurot kuus, s.o kogusummas 220 eurot. Hageja on kohtule esitanud alaealise lapse R. M. J. sünnitunnistuse, mille kohaselt on kostja lapse isa ja hageja seaduslik esindaja lapse ema /tlk 23/; hageja seadusliku esindaja P. J. konto väljavõtte /tlk 24/; kostja vastuväite maksekäsu kiirmenetluses /tlk 25-26/; hageja seadusliku esindaja P. J. palgatõendi /tlk 27/; tõendi lasteaia kohamaksu ja söögiraha tasumise kohta /tlk 28/; volikirja sõiduauto kasutamise kohta ja sõiduauto registreerimistunnistuse /tlk 29-30/; Fortum Elekter AS ja Imatra elekter AS arved /tlk 31-36/; Neste Eesti AS bensiini kviitung/arved /tlk 37/; kuludokumendid mänguasjade ja jalgratta ostuks /tlk 38/; kuludokumendi ravimite ostu kohta /tlk 39/; kuludokumendid riiete ostuks /tlk 40/; väljavõte Statistikaameti leibkonna eelarve uuringust. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele osaliselt järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja isa tasunud igakuiselt hageja seadusliku esindaja arveldusarvele 115,04 eurot selgitusega korter, kuid hagiavalduse kohaselt käsitletakse seda ülalpidamisena. Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja on selle summa arvestanud kostja poolt elatiseks hageja toimetulekuks. Hagiavalduse lisa 2 /tlk 24/ kohaselt maksis kostja isa elatist kuni jaanuarini
3. Kuigi PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, siis kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on kostja isa tasunud hagejale elatist igakuiselt selle kuu eest, millal makse tehti. Seega on 11.07.2011 tehtud makse
4. a juulikuu eest ning 09.01.2012 tehtud makse
5. a jaanuarikuu eest. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatis 30 eurot kuus alates 25.07.2011 kuni 09.01.2012, s.o kogusummas 220 eurot ning elatise alaealise lapse ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 10.01.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni 26.10.
6. a. Kohus selgitab, et tagasiulatuvalt saab hageja nõuda elatist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega saab tagasiulatuvat elatist nõuda kuni hagi esitamiseni ning alates hagi esitamist saab nõuda edasist elatist.

§ 486

lg 4 alusel loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. M. U. esitas makseettepanekule vastuväite 21.06.2012 ning kohus võttis hagi menetlusse 26.07.2012, seega tuleb hagi lugeda hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o 15.05.

1. Eeltoodu alusel saab PKS § 108 alusel tagasiulatuvat elatist nõuda kuni 14.05.2012 ning alates 15.05.2012 edasist elatist. Kohus selgitab, et Vabariigi Valitsuse
2. juuni
3. a määrusega nr 90 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Pool töötasu alammäära on 139,01 eurot. Elatis summas 139,01 eurot kuus on elatise alammäär vastavalt PKS § 101 lg
4. Kostja tasus igakuiselt hagejale elatist 115,04 eurot, seega 23,97 euro võrra kuus vähem kehtestatud alammäärast. Eeltoodust tulenevalt tuleb juuli kuus eest kostjal tasuda täiendavalt elatist 7 päeva eest summas 5,41 eurot (23,97 /31 * 7), augusti kuni detsembri kuu eest tuleb hagejal tasuda täiendavalt elatist summas 119,85 eurot (5 * 23,97 eurot). Kokku tuleb kostjal tasuda miinimummäärast vähem tasutud elatist ajavahemiku 25.07.2011 kuni 31.12.2011 eest 125,26 eurot (119,85 + 5,41). Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr 169 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on alates 01.01.
5. a töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 290 eurot, seega elatise alammäär 145 eurot (pool kuupalga alammäärast). Kostja on tasunud 09.01.2012 hagejale elatist 115,04 eurot, rohkem kostja
6. a elatist tasunud ei ole. Eeltoodu alusel tuleb kostjal jaanuari kuu eest tasuda täiendavalt 29,96 eurot (145-115,04), veebruari kuni aprilli kuu eest kokku 435 eurot (3 * 145) ning 01.
7. – 14.05.2012 eest 65,48 eurot (145 / 31 * 14). Ajavahemiku 01.01.2012 kuni 14.05.2012 eest tuleb kostjal tasuda miinimummäärast vähem tasutud elatis summas 530,44 eurot (29,96 + 435 + 65,48). Ajavahemiku 25.07.2012 kuni 14.05.2012 tuleb kostjal tasuda hagejale tagasiulatuvalt elatist summas 655,70 eurot (125,26 + 530,44). PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 486

lg 4 alusel on käesolevas tsiviilajas esitatud hagi 15.05.2012 ning alates sellest kuupäevast tuleb kostjalt elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) välja mõista. Hagiavalduse esitamise hetkel on elatise alammäär 145 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt M. U.’ilt hageja R. M. J. kasuks välja mõista ülalpidamiseks igakuine elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammääras alates 15.05.2012. a kuni R. M. J. täisealiseks saamiseni, s.o kuni *. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis ajavahemiku 25.07.2011 kuni 14.05.2012 eest summas 655,70 eurot. Menetluskulud

§ 163

lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtukulusid käesolevas menetluses ei ole ning esindajaid pooltel ei ole, seega ei ole kohtule teada, et pooled oleksid menetluskulusid kandnud. Eeltoodu alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik